Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-50224

pankrotihaldur.

Võlgniku kohustused ja võlad kokku 14 657,91 €

2-12-50224

Võlgnevused Swedbank AS-ile kokku summas 10 803,46 eurot alljärgnevatel alustel: • Laenulepingust nr * tulenev võlgnevus kokku summas 10 794,90 eurot (põhiosa võlg 8281,27 eurot, põhiosa viivis 1406,86 eurot, intressivõlg 385 eurot, võlgnevus Swedbank P&C Insurance AS-le 137,07 eurot, viivis 28,81 eurot, menetlustasu 55,89 eurot ja sissenõude kulud 500 eurot); • Krediitkaardi võlgnevusest (leping nr *) kokku summas 8,56 eurot (põhiosa viivis 1,80 eurot, intress 0,37 eurot ja menetlustasu 6,39 eurot). Võlgnevused teistele teadaolevatele võlausaldajatele, kes on vastanud ajutise pankrotihalduri järelepärimisele: • AS-le Imatra Elekter võlgnevus summas 396,29 eurot; • Kohtutäiturile Igor Prigoda võlgnevus summas 150,70 eurot; • Kohtutäitur Tarvi Söömer’i menetluses KÜ Taebla Lasteaia 3 (reg kood 80285979) võlanõue summas 585,21 eurot. Nõudele lisandub täituri tasu 168,73 eurot ja menetluse algatamise tasu 19,17 eurot. Kokku summas 187,90 eurot.; • BIGBANK AS-le võlgnevus summas 1382,55 eurot; • Castovanni OÜ-le võlgnevus summas 448,87 eurot; • ITM Inkasso OÜ-le võlgnevus summas 132,91 eurot. Lisaks sellele on Piret Pigul oma pankrotiavalduses välja toonud järelrgised võlgnevused: • AS Telset - 72 eurot selgitusega „tütre korteri teleteenused“; • Kohtutäitur Rannar Liitmaa- täitekulud 119,59 eurot; • Kohtutäitur Rocki Albert – täitekulud 333,36 eurot. Pankrotiavalduses on Piret Pigul toonud välja võlgnevuse AS-le Starman. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele teatas AS Starman, et Piret Pigul ei ole sõlminud AS-ga Starman lepinguid. Piret Pigul’i väite kohaselt oli tal AS-ga Starman leping aadressil * (endine *). Võlg on Julianus Inkasso OÜ-le edasi antud. Võlgnevus on 45,07 eurot. Pankrotiavalduses on Piret Pigul toonud välja võlgnevuse Lindorff Eesti AS-le Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele teatas Lindorff Eesti AS, et nõue (ostetud Raha24 OÜ-lt) on aegunud.

2-12-50224

Võlgniku Piret Pigul pankrotiavaldus võeti menetlusse 30.11.2012.a. määrusega, millega määrati Piret Pigul ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 13.12.2012.a. kell 14.00. Võlgnik Piret Pigul on kohtuistungil avaldanud, et ta saab laste toetust 19.18 eurot ja toimetulekutoetust, millest ei piisa kohustuste eest tasumiseks. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on esitanud 11.12.2012.a. ajutise pankrotihalduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara. Kohustustusi on Piret Pigulil hinnanguliselt 14 657,91 eurot, mis on peamiselt võlgnevused krediidiasutustele. Seega ületavad kohustused varasid. P. Pigulil ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Ly Müürsoo on seisukohal, et Piret Pigul on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul suutmatus tasuda endale võetud kohustuste eest. Seega on maksujõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara on tegemist võlgniku maksejõuetusega, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Halduril ei ole käesoleval ajal andmeid pankrotikuritegude kohta KarS §-de 384 või 385 tunnustel. Ajutine haldur on arvamusel, et kohustustest vabastamise menetlus on võimalik. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. Arvestades eeltoodut ning juhindudes PankrS § 1 lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:

2-12-50224

olukorraga, kus võlgnik P. Pigul ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ja intressid ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt võetud laenud. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on P. Pigul esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, siis PankrS § 171 lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Piret Pigul pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Piret Pigul pankrot välja kuulutada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt PankrS § 78 lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 10. jaanuarile 2013.a. kell 11:00. Kohus leiab, et Ly Müürsoo vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Piret Pigul pankrotihalduriks. Vastavalt PankrS § 31 lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks 750 eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks 250 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot.

2-12-50224

Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud halduri tasuks määrata 750 eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 250 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes, päringute ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.