Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.07.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-21811
Tsiviilasi
ÜAMhagi MSM OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende
2760 € Hageja: ÜAM(registrikood XXX, asukoht XXX);
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Andrei Matvejev (Alinea Õigusbüroo OÜ, Kerese 5, 20309 Narva; e- post: [email protected]);
Istungi aeg, koht, osalenud isikud
Kostja: MSM OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Kuldar Kirt, e-post: [email protected] 03.04.2013 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Tunnistaja M. L 22.05.2013 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Hageja esindaja IS Kostja esindaja Kuldar Kirt Tunnistaja M. L
Hageja nõue, põhjendused 15.07.2011 sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu nr XXX, mille järgi andis hageja kostja kasutusse tasu eest ekskavaatori XXX kahe kopaga (standardkopp ja planeerimiskopp) koos ekskavaatorijuhiga, tähtajaga 14.10.2011. 25.07.2011 teavitas ekskavaatorijuht hagejat standartkopa kaotsiminekust. Peale lepingu lõppemist tagastas kostja hagejale ekskavaatori standartkopata. 08.11.2011 esitas hageja kostjale nõude hüvitada kopa kaotsiminekuga tekitatud kahju kopa väärtuse ulatuses 2760 eurot või uue kopa soetamisega hagejale. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 2760 eurot kahju tekitamise eest, viivise hagi esitamise (10.05.2012) seisuga summas 101,4 eurot ja edaspidine viivis VÕS § 113 sätestatud suuruses kuni hüvitise tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Tõendid: 15.07.2011 sõlmitud üürileping, 15.07.2011 ekskavaatori üleandmise-vastuvõtmise akt nr 10, 08.11.2011 nõudekiri, kirjavahetus OÜ-ga IE hinnapakkumine, 06.12.2011 kostja vastus, IGK OÜ 14.02.2012 nõudekiri, 23.02.2012 kostja vastus nõudekirjale. Kostja arvamus Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja seisukohalt anti ekskavaator kostjale kasutamiseks koos juhiga. Objektil, kus töid teostati oli väljaspool tööaega organiseeritud valve. Ekskavaatorijuhi kohustuseks oli tööpäeva lõppedes teisaldada ekskavaator koos selle lisadega valvega territooriumile. Ekskavaatorijuht jättis aga standardkopa Altserva tänavale Ahtmes. Täiendavalt leiab kostja, et arvestades asjaolu, et kostja tagastas hagejale üüritud asjad 2011. aasta oktoobris ning hagiavaldus esitatud 01.06.2012, siis on hageja nõue aegunud. Tulenevalt poolte tegelikust tahtest, leiab kostja, et poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist mitte üüri- või rendilepinguga vaid käsundus-/töövõtulepinguga. Kostja sooviks oli osta hagejalt teenust, mis sisalda endas ekskavaatori kaeve jms töid. Nimetatud asjaolu tõendab ka lepingu p 1.1 sätestatu, et kostja saaks täita oma põhikirjalisi ülesandeid mullatööde teostamisel trassi ehitamisel Sillamäe linnas. Kuna kostjal puudub ekskavaatoriga töötamiseks kvalifitseeritud tööjõud, siis osutas hageja kostjale teenuseid mehitatud ekskavaatoriga. Seega on kostja seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping ning kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama kostja tegu, tagajärge ning põhjuslikkus seost teo ning tagajärge vahel. Kostja sõnul hageja seda tõendanud ei ole. Kuna kohtule esitatud ekskavaatori rendilepingul puudub kostja seadusliku esindaja allkiri, siis ei ole hageja tõendanud lepingulise suhte olemasolu ega ka selle tingimusi Tõendid: tunnistajana M. L’i ütlused Kohtu põhjendused Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: - Kostja sai hageja käest enda kasutusse ekskavaatori XXX kahe kopaga (standardkopp ja planeerimiskopp) - Ekskavaator tagastati hagejale standardkopata oktoobris 2011. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte käsundusleping/alternatiivselt töövõtuleping.
vahel
on
sõlmitud
üürileping
või
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Ning VÕS § 635 2 (4)
kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Käsundusleping ja töövõtuleping on teenuse osutamise lepingud ning teatud erisustega siiski mõlemad suunatud tulemuse saavutamisele. Üürileping seevastu on asja teisele isikule kasutada andmiseks. Kostja väidetel oli kostja sooviks ja tahteks osta hagejalt teenust, mis sisaldas endas ekskavaatori kaeve jms töid. Kuna kostjal puudus ekskavaatoriga töötamiseks kvalifitseeritud tööjõud, siis osutas hageja kostjale teenuseid mehitatud ekskavaatoriga. Ei ole välistatud, et kostja ostis hagejalt teenust nii öelda ekskavaatori juhtimiseks, kuid hageja ei ole esitanud sellest tulenevaid nõudeid, vaid asja kasutamisest tuleneva nõude. Hageja poolte kohtule esitatud ekskavaatori kohta sõlmitud kirjalikust lepingust nr XXX (t/l 5461, kostja juhatuse liikme poolt digitaalselt allkirjastatud, lk 61) nähtub, et hageja annab kostja kasutusse ekskavaatori XXXkoos 1 standard- ja 1 planeerimiskopaga (p 1.1). Lepingu p 2 järgi kohustus kostja hagejale ekskavaatori koos koppadega tagastama (2.1.j) ning p 3 järgi kohustub kostja maksma hagejale asja kasutamise eest tasu, sj ei ole kostjal p 2.1.e järgi õigust anda asja kolmandate isikute kasutusse ilma hageja kirjaliku nõusolekuta. Lepingu p 1.1. järgi sai kostja mainitud ekskavaatori enda kasutusse selleks, et täita oma ülesandeid. Seega moodustavad põhilise osa lepingujärgsetest kostja kohustustest üürilepingule omased kasutusse andmise ja kasutuse võimaldamisega seotud kohustused. Kostja tunnistaja M. L’i ütlustest nähtuvalt ei olnud ta kursis ekskavaatori kasutamisega seotud töösuhetega (t/l 10) ning sellega, kas ekskavaatorijuht oli samast firmast, kust ekskavaator renditi. Kui hinnata VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi lepingu nr XXX4 olemust ja eesmärki lepingu p 1.1, p 2, p 2.1.j, p 2.1.e, p 3 sätete järgi ning kõrvutada neid kostja tunnistaja ütlusega, millest ei nähtu üldse poolte suhteid, siis leiab kohus, et kostja pole tõendanud, et ta oleks VÕS § 619 või 635 alusel saanud teenust hagejalt või et hageja oleks kostjale valmistanud asja või muu hagejaga kokkulepitud tulemuse (töö). Seega tõlgendades lepingu sisu VÕS § 29 lg 5 p 4, mille järgi sai kostja enda kasutusse tasu eest asja, mille ta pidi tagastama ja mida ta ei võinud teistele isikute kasutusse anda ilma hageja nõusolekuta, leiab kohus, et pooled sõlmisid ekskavaatori (kahe kopaga) kasutamiseks lepingu, mis vastab üürilepingu tingimustele VÕS § 271 järgi. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus pooltevahelist suhet ekskavaatori kasutamiseks üürilepingu regulatsiooni alusel. VÕS § 338 lg 1 kohaselt üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Lg 2 kohaselt üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg algab asja tagasisaamisest. Üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hageja sai asja tagasi peale lepingu lõppemist, kui kostja tagastas hagejale ekskavaatori ilma standardkopata (t/l 3). 15.07.2011 sõlmitud lepingu kohaselt lõppes leping 14.10.2011. Kostja kinnitab asja tagastamist 2011. aasta oktoobris (t/l 69). 08.11.2011 esitas hageja kostjale nõude standardkopa kaotsi minekust tekkinud kahju hüvitamiseks või alternatiivina kaotsi läinud standardkopa asendamiseks uuega (t/l 10). Seega sai hageja kostjalt tagasi asja puudusega /osalise kaotsiminekuga 2011.a. oktoobris. Seega algas VÕS § 338 lg 1 kohane 6-kuune aegumistähtaja kulgemine 01.november 2011 (00:00) ning tähtaeg saabus 30. aprill 2012 (24:00). Hagiavaldus esitati kohtule 01.06.2012, s.o 7 kuud peale asja tagasisaamist.
3 (4)
Tulenevalt eeltoodust ning lähtuvalt VÕS § 338 lg 1 on hageja nõue aegunud. Kostja palus kohaldada aegumist ning kohus jätab kostja taotluse alusel lähtuvalt TsÜS § 143 aegumise tõttu hagi rahuldamata. Kuna hageja nõue on aegunud, siis kohus ei hinda hagejale tekkinud kahju suurust ja kostja tegevuste ja saabunud tagajärgede põhjuslikku seost ega selle kohta esitatud tõendeid. Menetluskulud, asja hind TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jättes hagi rahuldamata, siis kannab hageja mõlema poole menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 2, § 123 ja kuni 30.06.2012 kehtinud TsMS § 133 lg 1 mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 2760 eurot. /digitaalne allkiri/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.