Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2013.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-35422
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi ET, IH, ET ja SCVvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
395,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Külli Reinfeld (e-post [email protected]); Kostja I ET (isikukood XXX, elukoht XXX), tema seaduslik esindaja ET; Kostja III ET(isikukood XXX, elukoht XXX).
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kohtu selgitused TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja tunnistab hagi. ET on kohtule esitatud 03.07.2013 avalduses võtnud hagi õigeks ja nõustub nõude täielikult rahuldama, sh enda poja ET osas. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on taotlenud kostjatelt menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 75 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjatelt solidaarselt menetluskuludena välja hageja poolt tasutud riigilõivu summas 75 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.