Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Hageja ja kostja 14.05.2010 turvateenuse osutamise lepingu nr XXX. Lepingu alusel kohustus kostja teenustasu tasumisega viivitamise korral tasuma viivist arvestusega 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (lepingu tingimus p. 4.1). Kostja on rikkunud lepingus kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust ehk jätnud tasumata talle osutatud teenuse eest. Kohtumenetluse algatamise seisuga on kostja viivisvõlgnevus hageja ees kokku 178,60 eurot. Tulenevalt hea usu põhimõttest ei nõua hageja viivist rohkem, kui põhinõude ulatuses (165,39 eurot). Seega tuginedes poolte vahel sõlmitud lepingule ja VÕS-i §-i 113 lõikes 1 sätestatule on hageja õigustatud nõudma viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Lisaks palub hageja kohtul menetlus- ja kohtukulud TsMS § 162 lg 1alusel sisse nõuda kostjalt. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuselt arvestatud viivised 165,39 eurot. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 60,00 eurot, kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluse menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel riigilõivu summas 15,30 eurot ning hageja esinduskulud summas 225,00 eurot (menetluskulude nimekirja esitas hageja 06.05.2013). Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hageja viivisnõuet ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja palunud korduvalt sõlmida 165,39 euro tasumiseks maksegraafik, kuid hageja kostja taotlusele ei vastanud. Kostja täiendava seisukoha kohaselt on ta tasunud põhivõla ja hageja on alusetult keeldunud kostj apakutud kompromissist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluse käik AS-i XXXesitas 12.06.2012 avalduse XXX OSAÜHINGU vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse (sh põhivõlg 165,39 eurot ja viivis 165,39 eurot) väljamõistmiseks. Kohus tegi 25.06.2012 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 01.02.2013 vastuväite. Vastuväite kohaselt tunnustab XXX OSAÜHING põhivõlgnevust summas 165,39 eurot. Kohtunikuabi andis 01.04.2013 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kuivõrd võlgnik tunnustas oma vastuväites avaldaja põhinõuet summas 165,39 eurot, siis tegi Harju Maakohus vastavalt TsMS § 487 lg 11 tunnustatud nõude, s.o 165,39 euro osas 15.04.2013.a määrusega maksekäsu. Kohus määras kohustada võlgnikku XXX OSAÜHINGUT tasuma avaldajale AS XXXlepingust nr XXXtulenev põhivõlgnevus summas 165,39 eurot. Harju Maakohus jätkas ülejäänud nõude (s.o viivis summas 165,39 eurot) osas asja menetlemist hagimenetluses. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja AS XXXja XXX OSAÜHINGU vahel on 14.05.2010 sõlmitud turvateenuste osutamise leping nr XXX, mille alusel kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem, kui teenuse osutamise kuu 15. kuupäevaks. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hagiavalduse kohaselt (tl 45-46) jättis kostja hageja poolt osutatud teenuste eest esitatud arved tähtaegselt tasumata. Vastavalt hagiavaldusele (tl 46) ja viivisearvestusele (tl 65) on hageja arvestanud tasumata arvete eest (arved nr 830710448, 830711232, 830737171, 830767131, 830771369, 830797430) kostja põhivõlgnevuselt viivist määraga 0,15% päevas kokku summas 178,60 eurot. Lähtuvalt hea usu põhimõttest vähendas hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viivist põhivõla ulatuses, s.o summas 165,39 eurot. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel 14.05.2010.a sõlmitud turvateenuse osutamise lepingu punktist 4.1 tulenevalt teenustasu tasumisega viivitamise korral tasub tellija (kostja) täitjale (hagejale) viivist iga viivitatud päeva eest 0,15% tähtaegselt tasumata summast. Seega kuulub pooltevahelises lepingulises suhtes kohaldamisele lepingujärgne viivise määr 0,15 % tähtaegselt tasumata summast. Kohus leiab, et kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel oleks põhjendatud jätta hageja viivisenõue rahuldamata. Kostja vastuväited hagile on täies ulatuses põhjandamata ja tõendamata. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole lepingujärgseid makseid tähtaegselt tasunud. Asjaolu, et kostja avaldas hagejale soovi põhivõla tasumiseks maksegraafiku alusel, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ka ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust asjaolu, et kostja on käesolevaks ajaks põhivõla täitemenetluses tasunud, mida tõendavad kostja esitatud maksekorraldused. VÕS § 113 lg 1 ja pooltevahelise turvateenuse osutamise lepingu p 4.1 sätestavad viivise tasumise kohustuse rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise korral. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuleb kostjal tasuda lepinguliste kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel viivist. Hageja viivise arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Tulenevalt eeloodust on hageja nõue viivise saamiseks põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 165,39 eurot. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60,00 eurot. Ühtlasi tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 144 p 5 1 alusel välja mõista hageja poolt kantud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 15,30 eurot. Hageja esindaja kulud tuleb tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kostjalt hageja kasuks välja mõista põhjendatud ulatuses, milleks kohtu hinnangul on 125,00 eurot, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega poolte vahel. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.