osaühing XXX avaldus Osaühing XXX likvideerija määramiseks ning alternatiivselt juhatuse liikme määramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja Reet Vokk (e- post: [email protected]); Puudutatud isik: Osaühing XXX (registrikood XXX, registrijärgne asukoht XXX); Puudutatud isiku seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Läbi viia Osaühing XXX likvideerimismenetlus ja määrata Osaühing XXX likvideerijaks Jüri Truuts (isikukood 37001240323; Jõe 2, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]).
3.Menetluskulud (samuti likvideerija tasu) jätta Osaühing XXX kanda, vahendite puudumisel maksta likvideerija tasu välja osaühing XXX poolt selleks ettemakstud rahast.
4.Määrus saata teadmiseks avaldajale, puudutatud isikule ning Harju Maakohtu Registriosakonnale (asukoht Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn) ja täitmiseks Jüri Truuts’ile. Edasiakaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ XXX on esitanud kohtule avalduse OÜ XXX likvideerija määramiseks ning alternatiivselt juhatuse liikme määramiseks.
2.Avaldaja huvi on eelkõige selles, et OÜ-l XXX oleks seaduslik esindaja, millega oleks tagatud äriühingu võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Avaldajale teadaolevalt viibib äriühingu osanik ja registrikaardile märgitud juhatuse liige XXX välismaal (XXX). Eestis käib harva. Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et äriühing soovib teadlikult kõrvale hoiduda oma paljude kohustuste täitmisest mitmete võlausaldajate ees.
3.Kohtu registriosakond on avaldanud sundlõpetamise teate, mistõttu on vajalik alustada likvideerimismenetlust ning avaldajal tuleks igal juhul kohtu registriosakonnale esitada avaldus likvideerimismenetluse alustamiseks ja likvideerija määramiseks, siis lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest oleks otstarbekas vastavalt TsMS § 602 kohaselt määrata äriühingule likvideerija. Avaldaja on saanud nõusoleku pankrotihaldur Jüri Truuts’ilt äriühingu juhatuse liikmeks või likvideerijaks asumise kohta.
4.Avaldaja on esitanud avalduse likvideerija määramiseks ning juhul kui kohus leiab, et likvideerimismenetluse alustamine ei ole põhjendatud, siis avaldaja palub määrata juhatuse liikme asendusliige, et avaldajal oleks võimalik OÜ XXX vastu oma õigusi kohtus realiseerida. Avaldaja tugineb oma avalduse esitamisel asjaolule, et registriosakond on teinud puudutatud isikule kustutamishoiatuse 22.02.2012.a. ning avaldaja ei soovi puudutatud isiku sundlõpetamist, kuivõrd kohtumenetluses on tsiviilasi nr. 2-12-5424. Kohtumääruse põhjendused
5.Esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11, mille kohaselt juriidilise isiku likvideerija määramine on hagita asi. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtub, et 11.09.2012.a. on Osaühing XXX tehtud sundlõpetamishoiatus seetõttu, et esitamata on majandusaasta aruanded (http://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1).
7.Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 1 alusel, kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui äriühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta, lg 3 kohaselt, kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut.
8.ÄS § 60 lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.
9.Lähtudes ÄS § 203 lg 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 629 lg 1 sätestab, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel.
10.ÄS § 205 alusel osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 206 lg 1 järgi osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
11.TsMS § 602 alusel määrab kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
12.Puudutatud isik omapoolset seisukohta käesoleva avalduse osas kohtule esitanud ei ole. Kohus on tsiviilasja materjalid toimetanud Osaühingule XXX kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.05.2013.a. (t/l 92). Osaühing XXX äriregistris märgitud aadressidel menetlusposti vastu ei võtnud (t/l 43-44, 89-90). Samuti on kohus helistanud puudutatud isiku seaduslikule esindajale 09.04.2013.a. ning viimane on lubanud materjalidele järgi tulla 15.04.2013.a., kuid nimetatut tehtud ei ole (vt. teadete leht).
13.Kohus on avaldanud 21.12.2012.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded teate Osaühing XXX suhtes likvideerija määramiseks ja palunud võlausaldajatel teatada nõuetest Osaühing XXX vastu 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest (t/l 42). 18.01.2013.a. on teatanud oma nõudest Osaühing XXX vastu Aktsiaselts Eesti Krediidipank (t/l 45-78).
14.Kohus, vaadanud läbi osaühing XXX avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et tuleb läbi viia Osaühing XXX likvideerimismenetlus, mille läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija, kuivõrd äriühingule on tehtud kustutamishoiatus ning kohtule on teatatud nõuetest eelpool nimetatud äriühingu vastu. Likvideerijaks tuleb määrata Jüri Truuts, kes on andnud selleks nõusoleku (t/l 12-13).
15.Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220.
16.Kuna kohus rahuldab avaldaja taotluse määrata Osaühing XXX likvideerija, siis kohus ei anna hinnangut avaldaja taotlusele määrata puudutatud isikule juhatuse asendusliige ega lahenda ka avaldaja alternatiivset taotlust selles osas.
17.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Antud juhul, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
18.TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.