KÜ Männi 25 Rääma hagi Eha Kivila vastu haldustasu ja kommunaalteenuste põhisummas 60,36 eurot ja kõrvalnõuetes 19,71 eurot väljamõistmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määrust (täiendav määrus 27. mai 2013)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Männi 25 Rääma määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): KÜ Männi 25 Rääma (registrikood: 80108622)
esindajad
Vastustaja: Eha Kivila (isikukood: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määruse 27. mai 2013 täiendav määrus ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud Eha Kivila kanda.
3.Välja mõista Eha Kivilalt KÜ Männi 25 Rääma kasuks menetluskuludena 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
1.KÜ Männi 25 Rääma esitas 29. jaanuaril 2013 hagi Eha Kivila vastu haldustasu ja kommunaalteenuste summas 60,36 eurot ja viivise 80,07 eurot väljamõistmiseks. 08. märtsil 2013 edastas kostja kohtule maksekorralduse, mille kohaselt tasus kostja hagejale nõude täies ulatuses 07. märtsil 2013.
2.Hageja esitas 25. märtsil 2013 avalduse hagist loobumiseks ja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja palus kohtul jätta hageja õigusabikulud kostja kanda. Hageja põhjendas oma seisukohta sellega, et kostja ei nõustunud vabatahtlikult kulusid tasuma õigeaegselt ning keeldus nõude tasumisest ka hoolimata korduvatest meeldetuletustest. Kostja ei toiminud heauskselt hageja suhtes olukorras, kus ta oli teadlik endal lasuva kohustuse olemasolust. Tartu Maakohus lõpetas 08. aprilli 2013 määrusega tsiviilasjas menetluse. Määruses ei lahendanud kohus menetluskulude jaotamist.
3.KÜ Männi 25 Rääma esitas 22. aprillil 2013 Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määruse peale määruskaebuse, millega palus tühistada osaliselt Tartu Maakohtu määruse ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja jätta määruskaebuse menetluskulud kostja kanda täies ulatuses.
22.aprillil 2013 esitas hageja ka avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, juhindudes TsMS § 168 lg-st 4 ja 5. Hageja taotles kostjalt menetluskulude välja mõistmist summas 357 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jaotas 08. aprilli 2013 määrust täiendava 27. mai 2013 määrusega menetluskulud ning jättis need hageja kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt leidis kohus, et asjas tuleb TsMS § 448 lg 1 p 3 alusel teha täiendav määrus, sest kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte 07. märtsil 2013 ja on samal päeval tasunud võlgnevuse. Asjas ei nähtu, et kostja oleks oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on üldse kostja poole pöördunud, et kostja on arve saanud ning selle tasumisest kõrvale hoidunud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.KÜ Männi 25 Rääma esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määruse peale ja nimetatud määrust täiendava 27. mai 2013 määruse peale, milles taotleb Tartu Maakohtu
08.aprilli 2013 määruse tühistamist osas, milles jäeti jaotamata menetluskulud ning täiendava 27. mai 2013 määruse tühistamist ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 168 lg-t 4, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
Samuti rikkus maakohus TSMS § 1741 lg-t 1, mis sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks; 2) on kohus jätnud põhjendamata, miks tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.E. Kivila palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määrust täiendava 27. mai 2013 määruse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks üldse kostja poole pöördunud ja kostja oleks tasumisest kõrvale hoidunud. Kostja ei olnud teadlik võlgnevusest; 2) ei tõenda kostja ja P. K. vahel 17.08.2012 sõlmitud leping kostja teadlikkust võlgnevusest; 3) sai kostja kätte hagimaterjalid 07.03.2013 ja tasus võlgnevuse samal päeval, st kostja tasus võlgnevuse kohaselt pärast seda, kui sai võlgnevusest teada; 4) oleks hagejal olnud võimalik menetluskulusid vältida, võttes kostjaga ühendust ja esitades arve võlgnevuse kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määrust täiendav 27. mai 2013 määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud E. Kivila kanda ja mõistab välja E. Kivilalt KÜ Männi 25 Rääma kasuks menetluskuludena 170 eurot ning lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise menetluskulude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Hageja on vaidlustanud Tartu Maakohtu 08. aprilli 2013 määruse ja seda täiendava 27. mai 2013 määruse menetluskulude jaotamise osas. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määrusi vaid menetluskulude jaotamise ja rahalise kindlaksmääramise osas. Kuna menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sisaldub 08. aprilli 2013 määrust täiendavas 27. mai 2013 määruses, siis kontrollibki ringkonnakohus 27. mai 2013 täiendava määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulude jaotusel ekslikult lähtunud TsMS § 168 lg-st 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus ei ole menetluskulude jaotusel eristanud hagist loobumist ja hagi õigeks võtmist. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, s.o hagi õigeksvõtu korral teeb kohus kohtulahendina otsuse.
Maakohus lõpetas tsiviilasjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel määrusega ega teinud TsMS § 440 lg 1 kohast õigeksvõtul põhinevat otsust. Seetõttu pole TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eeldused täidetud ning maakohus on sätet ebaõigesti menetluskulude jaotusel kohaldanud.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul rahuldas kostja nõude 07. märtsil 2013 pärast hagimaterjalide kätte saamist. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist nõude rahuldas. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab sellisel juhul kostja hageja menetluskulud.
10.Kuigi TsMS § 168 lg 6 ei kuulu kohaldamisele, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ebaõige on kostja väide, et ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi hageja pole esitanud tõendeid kostjale arve esitamisest ja tema poole suulises või kirjalikus vormis pöördumisest, oli kostja (või pidi olema) teadlik sellest, et vaidlusalusel perioodil korteriga seotud õiguste ja kohustuste eest jäi vastutama tema (mitte uus korteriomandi omanik P. K.). Nähtuvalt korteriomandi müügilepingust (tl 10-11) kohustus kostja tasuma kõigi tarbitud teenuste eest kuni lepingu otsese valduse üleandmiseni (lepingu p 4.3.3.). Hageja nõue kostja vastu tulenebki perioodist, mil korteriomandi otsene valdus oli kostjal. Seega teadis kostja tal lasuvast kohustusest tasuda tarbitud teenuste eest ning seda kohustust pidi kostja täitma sõltumata sellest, kas talle esitati korteriühistu poolt arvet või nõuti võlgnevuse tasumist. Hageja võis hagi esitada ka eelneva kohtuvälise pöördumiseta kostja poole. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja esitas nõude 2012 augustikuu majandamiskulude tasumiseks 29. jaanuar 2013. Kostjal oli üle nelja kuu aega võlg tasuda või selgitada selle olemasolu, kui see kostja jaoks oli ebaselge. Seega põhjustas kostja hagi esitamise oma käitumisega.
11.Ringkonnakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse.
kindlaks
menetluskulude
jaotuse
alusel
hüvitatavate
TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus enne menetluse lõpetamist 08. aprilli 2013 määrusega menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ei andnud. Hageja esitas omal algatusel avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 22. aprill 2013. Kohus andis kostjale võimaluse avaldusele vastata, mida kostja tegi 03. mai 2013 avalduses. Menetluskulude jaotuse määras maakohus kindlaks 27. mai 2013 täiendava määrusega. Seega vaatamata TsMS § 1741 lg 1 algsele rikkumisele maakohtu poolt oli pooltel võimalus menetluskulude nimekirja esitamiseks ja seisukohtade võtmiseks.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus
ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja leidis 03. mai 2013 kohtule esitatud avalduses, et hageja poolt esitatud menetluskulude suurus on ebamõistlikult suurt. Kuna hageja esitatud menetluskulude nimekirjas on vaid menetlusosalise esindaja kulu, siis on kostja esitanud lepingulise esitaja kulude kohta vastuväite. Seega peab kohus kontrollima ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
13.Hageja palus menetluskulud kindlaks määrata summas 357 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt nõutud menetluskulude summat tuleb vähendada. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 640 eurot maksimaalselt teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 320 eurot. Kostja vastu on esitatud nõue 80,07 eurot, seega lepingulise esindaja kulude piirmääraks on 320 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse keerukusastet ei ole õigustatud välja mõista kostjalt hageja esindaja lepingulise esindaja kuluna 320 eurot. Ringkonnakohus peab vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 170 eurot. Siinkohal arvestab ringkonnakohus aega, mis eeldatavasti kuluks lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamiseks.
14.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 on kostja kohustatud hagejale tasuma menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda vastavalt TsMS § 178 lg-le 3. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Vastavalt lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna hageja esitas määruskaebuse menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks ja lähtudes TsMS § 1741 lg-st 1 kaasnes jaotuse määramisega ka menetluskulude kindlaks määramine, siis ei kuulu ringkonnakohtus kantud menetluskulud hüvitamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.