lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-55765/20

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-55765/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1347
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 1 lg 2, 3TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 176Vara väheneminePankrS § 109PankrS § 31 lg 1PankrS § 86 lg 1PankrS § 90TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 478 lg 1Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-55765/14Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.05.20132-12-55765/50Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja08.01.2015

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtunikud

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-55765

Tsiviilasi

AS-i Swedbank avaldus väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu väljakuulutamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ariling määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn), esindaja Raimo Juurikas

OÜ

Ariling

pankroti

20.05.2013

määrus

pankroti

Võlgnik OÜ Ariling (registrikood 11055978, asukoht Tanni tee 22-2, Tiskre küla, Harku vald, Harjumaa), seaduslik esindaja Andrei Ljubimtsev Pankrotihaldur Andres Tootsman Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 20.05.2013 määrus OÜ Ariling pankroti väljakuulutamiseks jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Ariling kanda.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 16.09.20262-26-15164/8Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 15.09.20262-26-13693/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17476/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.09.20262-26-18021/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.09.20262-26-18102/3Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
4.
Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik täies ulatuses ja pankrotihaldur üksnes pankrotimenetluse kulude osas esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus
1.28.12.2012 esitas AS Swedbank Harju Maakohtusse avalduse OÜ Ariling pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik suutnud

sissenõutavaks muutunud kohustusi laenulepingu nr 10-063916-JI alusel täita. Harju Maakohus määras võlgnikule 15.03.2013 ajutise pankrotihalduri.

2.Ajutise halduri aruande järgi on võlgniku põhitegevusalaks kinnisvaraarendus. Pankrotiavalduses teatab võlausaldaja, et 21.09.2010 sõlmitud laenulepingu nr 10063916-JI kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 30.10.2012, kuid tulenevalt pikaajalisest võlgnevusest ütles pank laenulepingu ühepoolselt üles 22.12.2011. Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni laenu tagastanud. Swedbank AS-i avalduse alusel algatas kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluse, kuid 02.08.2012 ja 11.09.2012 toimunud enampakkumised nurjusid. Võlgniku kinnisvara hind viimasel enampakkumisel oli 715 000 eurot. Seisuga 08.11.2012 oli panga nõue võlgniku vastu 1 591 805,57 eurot. Lisaks nähtub Äriregistri teabesüsteemist, et võlgniku suhtes on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, sest majandusaastate aruanded alates aastast 2009 on esitamata, mis omakorda vihjab majandusraskustele või varjab võlgnik tegelikke finantsandmeid. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks muud vara, sealhulgas on tühjad pangakontod. Võlgnikul puuduvad osalused äriühingutes ja puuduvad sõidukid. Pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku vara arvelt.
3.Võlgnik on teatanud haldurile suuliselt, et raamatupidamise korraldamiseks puudub tal raha. Varasemate aastate finantsanalüüsist nähtub, et aastatel 2008 ja 2009 oli võlgniku majandustegevus kahjumlik. Kuna võlgnik on viimastel aastatel varasemaid laenulepinguid pikendanud ja võtnud uusi kohustusi, millelt tuleb pidevalt tasuda intresse ja viiviseid, on ka kõik järgmised majandusperioodid kuni tänase päevani suures kahjumis, mis on suurde miinusesse viinud ka omakapitali. Analüüsist ilmneb ka, et maksejõuetus pidi võlgniku juhatusele ilmne olema juba 2012. aasta lõpus. Võlgnik on ilmselt jätnud korraldamata äriühingu viimaste aastate raamatupidamise. Võlgniku majandustegevus on peatunud, sest puudub raha äriplaanis kavandatud kinnisvaraarenduste jätkamiseks.
4.Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest tänase seisuga on võlgade suuruseks enam kui 2 miljonit eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra; vara väärtuseks on orienteeruvalt kuni 800 000 eurot; võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi; võlgniku majandustegevus on peatunud, raamatupidamisarvestust ei peeta, võlgniku omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Esimese astme kohtu määrus
5.20.05.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse. Kohus kuulutas välja OÜ Ariling pankroti, nimetas pankrotihalduri ning määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja.
6.Kohus leidis, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 2 186 873 eurot ning vara kuni 800 000 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seaduslik esindaja vaidles võlgniku maksejõuetusele vastu. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.
7.Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-s 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus leidis, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige Andrei Ljubimtsev. Määruskaebus
8.OÜ Ariling palub maakohtu määruse tühistada. Kohus on tõendeid valesti hinnanud. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tegemist on ajutise makseraskusega. Kohus on määrust tehes rikkunud TsMS § 478 lg 1, § 463 lg 2 ja § 442 lg 8 sätestatud nõuet esitada kohtulahendis kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja põhjendused, miks kohus menetlusosalise faktiliste väidetega ei nõustu.
9.On täiesti ilmne, et 02.08. ja 11.09.2012 toimunud enampakkumised nurjusid ja pididki nurjuma, kuna enampakkumisele pandi OÜ-le Ariling kuuluvad 14 kinnistut korraga. Samas on aga selge, et kinnistute eraldi müümisel oleks nende realiseerimise tõenäosus olnud väga palju suurem ja on seda jätkuvalt eriti tänases olukorras, kus kinnisvaraturg on tõusmas.
10.PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Praegu sellist situatsiooni ei esine. OÜ Ariling on ajutistes makseraskustes ning kinnistute eraldi realiseerimisel on võimalik nende müügist laekuva raha arvel võlausaldajate nõuded rahuldada ilma pankrotimenetluseta. Kaebuse esitaja leiab, et kohus on pankrotimääruse rajanud ebaõigesti üksnes ajutise halduri aruandele ning on põhjendamatult jätnud tähelepanuta tema selgitused selle kohta, et ta pole püsivalt maksejõuetu ning pankrotimenetlust on võimalik vältida. Avaldaja ja pankrotihalduri seisukohad
11.AS Swedbank palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse väited on põhjendamatud. Laenuleping võlgnikuga öeldi seoses pikaajalise võlgnevusega üles juba 22.12.2011, pärast seda üritas võlausaldaja laenu tagatiseks hüpoteegiga koormatud kinnistuid müüa täitemenetluses, kuid kõik enampakkumised nurjusid.
12.Pankrotihaldur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 05.06.2013 seisuga on võlgniku vastu esitanud nõudeid 3 võlausaldajat, kokku on nõudeid 2 211 218,31 eurot. Osaühingule kuuluvate kinnisasjade müügist laekub kindlasti tunduvalt vähem kui 1 milj eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seadusega kooskõlas ja piisavalt

põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid üle.

15.PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgniku puhul tuleb eelkõige hinnata seda, kas tema vara on piisav, et katta võlgasid (bilansiline maksejõuetus) ja lisaks sellele hinnata, kas võlgniku majandustegevus tulevikuperspektiivis annab võimalust võlgade tasumiseks ja tegevuse jätkamiseks. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Pankroti väljakuulutamiseks on alus ainult siis, kui võlgniku alaline maksejõuetus on ilmne ja puuduvad kahtlused, et see seisund võib olla mööduv.
16.Kolleegiumi hinnangul on võlgniku väited selle kohta, et makseraskused on ajutise iseloomuga ja pankroti õnnestub vältida, põhistamata. Et võlgniku maksejõuetus on ilmne ja ei ole ajutise iseloomuga, tõendab asjaolu, et võlgnik ei ole alates detsembrist 2011 oma võlgnevust suutnud vähendada. Vaidlust ei ole selles, et ajutine pankrotihaldur on võlgniku kohustuste suuruse õigesti tuvastanud. Pankrotihalduri kinnitusel ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara juba enam kui 2,5 kordselt.
17.Võlgnik on määruskaebuses väitnud, et pankroti on võimalik vältida, kuid ei ole selgitanud, millistest vahenditest oleks võimalik juba olemasolevad võlad kustutada. Vähetõenäoline on, et võlgniku kinnistute realiseerimine eraldi enampakkumistel saaks kinnisvaraturu olukorda ja vara väärtust arvestades tõsta kinnistute väärtust mitmekordseks. Kolleegiumi arvates ei anna võlgniku väited alust ka järelduseks, et võlgniku maksejõulisus võiks tulevikus taastuda. Võlgnik ei ole selgitanud, millise majandustegevuse tulemusel tema majanduslik olukord võiks paraneda, et katta olemasolevaid kohustusi. Menetluskulude jaotus ja selgitus
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud võlgniku kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Gaida Kivinurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-17684/6Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 09.09.20262-26-17993/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja