AGD EQUIPMENT LIMITED hagi Tekkor GT OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01. märtsi 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
46 366,56 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tekkor GT OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AGD Equipment Limited (registrikood 01275753, asukoht Avonbrook House 198 Masons Road, Stratford Enterprise Park, Stratford Upon Avon, Warwickshire, CV37 9LQ, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel Kostja: Tekkor GT OÜ (registrikood 11660797), seaduslik esindaja Matti Korsten ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01. märtsi 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad kostja, Tekkor GT OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AGD Equipment Limited esitas 20.01.2012 Harju Maakohtule hagi Tekkor GT OÜ vastu põhivõla 52 566,56 euro ja seaduses sätestatud viivise 01.01.2012 seisuga 4699,78 euro saamiseks. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt üüris kostja ajavahemikul 02.08.2010 kuni 29.12.2010 hagejalt ehitustehnikat (puurmasinat). Kostja pidi tasuma masina kasutamise eest üüri 3250 eurot nädalas ning kui masinat ei kasutata 2166,66 eurot nädalas. Kostja tasus üüri osaliselt, üksnes 3250 eurot.
3.Lisaks üürile nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitisena 1200 eurot. Kostja soovis hagejalt üürida suuremat puuri, kuid hiljem loobus sellest soovist. Kuna hageja oli puuri juba hankinud, on 1200 eurot hüvituseks töö- ja ajakulu eest. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt ja leidis, et võlgneb hagejale orienteeruvalt 5000 eurot. Kostja oli nõus tasuma üksnes puurmasina tegelikult kasutatud aja eest. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma puurmasina kasutamise eest 65 eurot tunnis ja leping ei näinud ette tasumist seisuaja eest. Hageja ei esitanud arvete aluseks olevaid akte. Kuna masinal ei olnud võimalik puure vahetada, ei saanud kostja seda planeeritud mahus kasutada. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 51 366,56 eurot, viivise 01.01.2012 seisuga 4699,78 eurot ja viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda.
6.Puudub vaidlus, et 17.07.2010 sõlmisid pooled üürilepingu puurmasina kasutamiseks. Kohus ei nõustunud kostjaga, et ta pidi tasuma üksnes puurmasina tegelikult kasutatud aja eest üüri 65 eurot tunnis. Lepingu kohaselt oli üür 3250 eurot nädalas. Enne lepingu sõlmimist pidasid pooled läbirääkimisi lepingu tingimuste üle. 17.04.2010 e-kirjas teatas hageja, et masina üür on 3250 eurot nädalas. Ka masina transport oli kostja kulul. 06.07.2010 e-kirjas küsis kostja hagejalt, kas on võimalik, et kostja maksab ainult nende päevade eest, mil masin töötab. Samal päeval vastas hageja e-kirjaga, et seisuaja eest tuleb maksta 2/3 standardajast. 13.07.2010 e-kirjas teatas kostja, et nõustub hageja tingimustega. Seega leppisid pooled kokku, et kostja tasub
hagejale üüri 3250 eurot nädalas ja seisuaja eest 2/3 tavahinnast ehk 2166,66 eurot nädalas.
7.Hageja esitas kostjale 19 arvet. Kostja tasus ühe arve - nr RD-53156 suurusega 3250 eurot. Puurmasina pardaarvuti väljatrükist ilmnes, et nendel nädalatel, mille eest hageja nõudis täissummat, tehti puurmasinaga tööd. Lepingust nähtuvalt ei olnud täishinnaga arve esitamiseks tähtsust sellel, mitu tundi nädalas kostja masinat kasutab. Seega olid üüriarved summas 46 366,56 eurot põhjendatud. Kuna poolte kokkuleppe kohaselt pidi transpordikulu kandma kostja, oli põhjendatud hageja transpordikulu hüvitamise nõue suurusega 5000 eurot.
8.Põhjendatud ei ole hageja nõue kahjuhüvitisena 1200 euro saamiseks. Hageja ei esitanud sellise kahju kandmise kohta ühtegi tõendit. Hageja ei saa enda tööaja kulu teise puuri hankimisel käsitleda kahjuna võlaõigusseaduse mõttes.
9.Tõendamata on kostja väide, et kuna masinal ei saanud puure vahetada, ei saanud kostja masinat planeeritud mahus kasutada. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2010.a juuli lõpus käis hageja töötaja Tallinnas puurmasinat parandamas, kuid sellest ei järeldu, et ajavahemikul 02.08.2010 - 29.12.2010 ei olnud puuride vahetamine võimalik. Isegi juhul, kui see nii oli ja kostja ei saanud puurmasinat seetõttu planeeritud mahus kasutada, ei ole kostja vastuväide põhjendatud. Kostja ei kasutanud asjakohast õiguskaitsevahendit. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega saab lepingupool kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Kostja ei väitnud, et hagejal oleks tema ees täitmata kohustusi. Seega ei saa kostja enda kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel. Teisi õiguskaitsevahendeid kostja ei kasutanud.
10.Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et hageja ei esitanud arvete aluseks olevaid akte. Lepingust ei tulene, et hageja peab kostjale akte esitama.
11.Tõendamata on kostja väide, et ta tasus hagejale 22 219,67 eurot. See ei oma asja lahendamisel ka tähendust, kuna 05.02.2013 istungil kinnitas kostja, et nendest arvetest, millele hageja tugineb, tasus kostja 3250 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 51 366,56 eurot.
12.Kuna kostja viivitas võla tasumisega, oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja hinnangul muutus arves märgitud summa sissenõutavaks kuu aja möödumisel arve esitamisest. Kostja ei vaidlustanud tasu sissenõutavaks muutumise aega. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue 01.01.2012 seisuga summas 4699,78 eurot ja tuleb kostjalt välja mõista. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi 5000 euro transpordikulu osas ning ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
14.Kostja nõustub kohtu seisukohaga, mille kohaselt pooled sõlmisid 17.07.2010 puurmasina kasutamise üürilepingu. Samas on kohus lepingut vääralt tõlgendanud. Lepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjavahetuse käigus pakkusid pooled välja erinevaid hinnastamisvõimalusi, kuid 17.07.2010 leping sõlmiti selliselt, et kostja tasub hagejale puurseadme tegeliku tööaja eest 65 eurot tunnis. Leping sõlmiti alates 16.07.2010 kuni
selle lõppemiseni (Period of Hire) ja lepingus märgitud 3250 eurot nädalas tähistab lepingu kohaselt minimaalset tasumisele kuuluvat üürisummat (Minimum Charge). 17.07.2010 lepingu sõlmimisega kaotas lepingueelne kirjavahetus õigusliku tähenduse. Ei ole mõeldav 17.07.2010 lepingu tõlgendus, nagu oleks tegemist nädala tasuga 3250 eurot ja seda ka siis, kui masin töötas vaid ühe tunni nädalas. Sel juhul poleks tähendust lepingus näidatud tasul 65 eurot tunni eest. Hageja pidas üürileantud masina kohta logi, milles kajastus muuhulgas ka masina tegelik töötamise aeg igal päeval. Algul saatis hageja kostjale mõned logid, siis aga lõpetas saatmise. Kohtumenetluses väitis hageja esindaja algul, et selliseid logisid ei ole olemas, kuid hiljem oli sunnitud kohtueelses suhtlemises saatmata jäänud logid esitama. Kostja keeldus vaidlusaluste arvete tasumisest, kuna need esitati masina tegelikult töötatud tööaega arvestamata ja hageja ei esitanud tööaja arvestamise aluseks olnud logisid.
15.Kohtumenetluse käigus oli masina tegelik tööaeg kohtuliku analüüsi objektiks. Kohus nõudis hagejalt välja arvetega koos saatmata jäänud logid. Kostja esitas selle alusel oma analüüsi, kuid otsuses see ei kajastunud.
16.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu ta ei oleks tõendanud, et masina puure ei olnud võimalik vahetada. Masinaga oli kaasas kaks puuri (lõikeosa): pehmemale ja kõvemale pinnasele. Puurid kinnituvad omakorda pikemale teole, mille ülesandeks on lahtimurtud pinnase puuraugust ülestoomine. Hageja oli enne lepingu sõlmimist teadlik, et tööobjektist tingituna oli kostjal vajalik puure (lõikeosi) kiiresti vahetada, nagu ta tegi muudel objektidel teiste puurmasinatega. Juba esimesel katsel puuri vahetamine ei õnnestunud, kuna lõikeosa, mis pidanuks teost hõlpsalt eralduma, ei tulnud lahti.
17.Puurmasinat tuli Tallinnasse üle andma hageja mehhaanik R. R. , kes veendus masina sobimatuses. R. R. osales ka puuriosade eraldamises. Eelöeldu tõendamiseks esitas kostja fotod, mis kajastavad R. R. tigu eraldamas. Ehkki puuriosade eraldamine ja liitmine pidi olema kiire ja lihtne, ei suutnud ka R. R. kahe päeva jooksul puuriosi eraldada, kuna ei saadud kätte neid fikseerivat sõrme. Lõpuks tuli sõrme kättesaamiseks ja puuriosade eraldamiseks teha puurikorpusesse sisselõige, mida kinnitab toimikus olev foto. Kostja informeeris hagejat 26.07.2010 e-kirjas tekkinud probleemidest ja kõlbmatust töövahendist.
18.Kostja ei nõustu kohtu väitega, et VÕS § 111 lg 1 kohaselt saab lepingupool kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Varemkäsitletud tõenditega kostja tõendas, et puuride vahetamine rendileantud masinal oli võimatu üldiselt, mitte mingil konkreetsel ajavahemikul. R. R. Tallinnas viibimisega ei saanud masin järgmiste puurivahetamiste jaoks korda, nagu ekslikult arvas kohus, vaid pärast kahepäevast tööd osutus võimalikuks puur vahetada. Puurivahetus ei olnud sedavõrd aeganõudev tingituna masina mudelist, vaid sellest, et rendileantud masina teo-puuri ühendus oli hagejal hooldamata. Puuri kättesaamiseks tuli teo-puuri ühenduslüli lõpuks läbi lõigata. Selle ainukese võimalusega puuri kättesaamiseks nõustus ka R. R. . Läbilõigatud ühenduslüliga ei olnud sel masinal enam võimalik puure vahetada.
19.Kuna puuride vahetamine osutus võimatuks, loobus kostja hagejalt ka teo pikenduse tellimisest, mis oli lepingu sõlmimise käigus päevakorras. Teo pikendus oli vajalik, et masinat Eestis koormata ja otsida tööd muudel objektidel. Kuna puuri vahetamine hageja süü tõttu ei õnnestunud, ei olnud võimalik masinaga planeeritud mahus ja tõhususega töötada Lennusadamas ega teistel planeeritud objektidel. Masina seisuaeg tekkis hageja süül, mistõttu on alusetu seisuaja eest summade sissenõudmine.
Vastus apellatsioonkaebusele
20.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi üürilepingu järgse tasu saamiseks. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5000 eurot transpordikulu eest ja jättis hagi rahuldamata kahjuhüvitisena 1200 euro saamiseks.
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme, mis tooks endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid, millistele on maakohtu otsuses juba vastatud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu järgi pidi kostja tasuma hagejale üüri 3250 eurot nädalas ja seisuaja eest 2/3 tavahinnast (väljavõtte tõlge I kd lk 120). Vastav kokkulepe nähtub nii lepingu tekstist kui ka lepingueelsetest läbirääkimistest, mis toimusid e-kirjade vahetamise teel. Kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja soovis saada 3250 eurot 50-tunnise nädala eest ja seisuaja eest 2/3 standardajast. 13.07.2010 e-kirjas kinnitas kostja, et ta aktsepteerib hageja tingimusi (I kd lk 158,159). Lepingu järgi on 65 eurot tunnis üleaja määr, mida oleks rakendatud juhul, kui masinaga oleks töötatud rohkem kui 50 tundi nädalas.
26.Maakohus tuvastas õigesti ka asjaolu, et lepingu järgi ei pidanud hageja kostjale logisid saatma. Hageja väitel ei saanudki ta seda teha, kuna masin oli kostja käes ja hageja ei saanud pardaarvuti andmeid enne masina tagastamist kätte. Arved koostati kostjalt saadud andmete alusel. Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Pardaarvuti logi uuriti kohtuistungil. Vaidlust ei ole kostja esitatud töötundide arvestuse üle, mis on tehtud masina logide alusel (II kd lk 111). Maakohus tuvastas õigesti, et nendel nädalatel, mille eest hageja nõudis täissummat, tehti masinaga tööd. Nädalate eest, mil masinaga tööd ei tehtud, on õigesti arvestatud tasu 2/3 tavahinnast.
27.Kostja ei tõendanud, et masinal ei saanud puure vahetada ja tal ei olnud võimalik seda planeeritud mahus kasutada. Vaidlust ei ole selle üle, et masinat seati Tallinnas üks ööpäev (26.07.2010) töökorda, kuid see aeg ei ole hagi esemeks. Masina tööaega ja üüritasu on arvestatud alates 27.07.2010, mis on kooskõlas ka kostja esitatud tööaja arvestusega. Alates 27.07.2010 kasutati masinat järjepidevalt. Asja materjalist ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale üüriperioodil pretensioone masina kohta.
28.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite selle kohta, et teo-puuri ühendus oli vastustaja poolt hooldamata. Maakohtus kostja sellele asjaolule ei tuginenud ja ta ei põhjendanud
ega põhistanud uue väite esitamise lubatavust. Pealegi ei ole kostja seostanud seda väidet hagi aluseks olevate asjaoludega olukorras, kus ta kasutas masinat pidevalt kuni 2010.a lõpuni.
29.Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja väide, et ta loobus teo pikenduse tellimisest seetõttu, et puuride vahetumine osutus võimatuks. 05.08.2010 kostja e-kirjast nähtub selgelt, et kostjal ei olnud aega hagejalt tellitud teist puuri oodata ja ta lahendas olukorra vaiade arvu suurendamisega, tehes need lühemad ja puurides need maha olemasolevate vahenditega (I kd lk 160). Kostja esitatud fotod (I kd lk 147-150) ei tõenda, et masinal ei saanud puure vahetada ja see oleks olnud töötamiseks kõlbmatu, nagu kostja väidab.
30.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja on avaldanud tsiviilasja menetluse käigus vastuolulisi seisukohti. 19.03.2012 vastuses hagiavaldusele (I kd lk 76), 21.03.2012 menetlusdokumendis (I kd lk 82) ja kirjas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele (I kd lk 86) on kostja avaldanud soovi tasuda koheselt 8 arvet puuragregaadi kasutatud aja eest kogusummas 18 199,98 eurot. Kahes esimeses menetlusdokumendis avaldas kostja, et ta loodab saavutada hagejaga kompromissi puuragregaadi seisuaja maksumuse osas. Sellest järeldub, et kostja pidas kohtumenetluse alguses endale siduvaks nii lepingus kokkulepitud tasu suurust kui ka tasu maksmise kohustust masina seisuaja eest. Masina puudustele ja väidetavale kasutamiskõlbmatusele kostja ei tuginenud. 03.05.2012 kohtuistungil tunnistas kostja 18 199,98 euro suurust võlga ja avaldas soovi saavutada masina ooteaegade tasu osas kompromissi (I kd lk 103). Kohus oleks saanud hagi 18 199,98 euro suuruse summa osas rahuldada ka TsMS § 440 lg 1 alusel. 04.09.2012 menetlusdokumendist alates vaidles kostja hagile vastu nii lepingu järgi tasumisele kuuluva summa kui ka masina puuduste põhjendusel ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Samal seisukohal oli kostja ka 12.10.2012 menetlusdokumendis ja 27.11.2012 eelistungil. 05.02.2013 istungil leidis kostja, et ta võlgneb hagejale orienteeruvalt 5000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja on püüdnud vastuoluliste seisukohtadega viia kohut eksitusse, mis ei ole TsMS § 200 lg 2 järgi lubatav.
31.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha asjas teistsugust otsust, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
32.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.