Võlaõigus › Muud

2.1.2 märgitud pangakontole. Lepingu p 2.2.1 alusel nõustus laenuvõtja maksma investorile 5% puhaskasumist, mida teenitakse kõigilt üksuse operatsioonidelt (tehingutelt). Lepingu p-st 2.2.2 tulenevalt garanteeris laenuvõtja, et 5% tagab mitte pikema kui 2-aastase perioodi jooksul kogu investeeringu tasuvuse. Kõnealuse lepingutingimuse kohaselt pidi eelnimetatud tähtaeg hakkama kulgema üksuse operatsioonide algusest, kuid mitte hiljem kui 01. juunist 2010. Seega oli kostja tulenevalt lepingust kohustatud tagastama hagejale investeeritud rahasumma hiljemalt 01. juunil 2012. Käesoleva ajani ei ole kostja ülalnimetatud investeeringu summat hagejale tagastanud. 10.09.2012 esitas hageja kostjale nõudekirja investeerimislepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja pankrotihoiatuse. Nõudekirjas paluti kostjal täita lepingust tulenev kohustus ning tasuda tekkinud võlgnevus põhinõude osas summas 19 173,49 eurot ja viivis hiljemalt 20.09.2012 hageja pangakontole. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole äriplaan kompleksi töölerakendamiseks kuni käesoleva ajani soovitud kujul teostunud st. tootnud kasumit, vaid on toonud lisakulutusi; kostjal ei ole raha puudumisel võimalik investorile raha tagasi maksta; hageja on investeeringulepinguga võtnud endale ka äririski. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et 03. märtsil 2010 nende vahel sõlmitud investeerimislepingu nr 46/2 punkti 2.2.1 alusel kohustus kostja maksma hagejale 5% puhaskasumist, mida teenitakse kõigilt üksuse operatsioonidelt (tehingutelt), et lepingu p-st 2.2.2 tulenevalt garanteeris laenuvõtja, et 5% tagab mitte pikema kui 2-aastase perioodi jooksul kogu investeeringu tasuvuse, et eelnimetatud tähtaeg hakkama kulgema üksuse operatsioonide algusest, kuid mitte hiljem kui 01. juunist 2010 ning, et kostja investeeringu summat hagejale tagastanud ei ole. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama sätte lõikest 3 tulenevalt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kostja äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetega on tõendatud, et kostjal oli aruandeaasta kasum 2010. aastal 267 525 krooni ehk 17 098 eurot ja 2011. aastal 84 663 eurot, järelikult oli kostjal võimalik kasumi arvel oma kohustusi täita. Lepingus ei ole ettenähtud alust, mille järgi võiks kostja oma kohustuse täitmisest keelduda ja jätta hagejale lepingu punktides 2.2.1 ja 2.2.2 sätestatud investeeringud välja maksmata. Seega on hagejal õigus nõuda tulenevalt lepingu pdest 2.2.1 ja 2.2.2 kostjalt põhinõudena 19 173,49 euro tasumist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja ei ole viivise nõuet ega arvestust vaidlustanud, seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1524,29 eurot. Juhindudes TsMS §-st 367 tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (19 173,49 eurot) VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses alates 23.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.