Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-55775
Tsiviilasi
OÜ WEG(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper’i hagi KO’i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7761,44 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ WEG(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9/11, Tallinn 10421); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, Tartu 51003; telefon: 7303470; e-post: [email protected]);
Menetluse liik
Kostja: KO (isikukood XXX, elukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Harry Ots (õigusbüroo Harry Ots AS, Mere pst 4, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt KO`ilt (isikukood XXX) hageja OÜ WEG(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper`i kasuks välja 1 859 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend üheksa) eurot ja 34 senti, millest 685,14 eurot on põhinõue ja 1174,20 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.06.2009.a töövõtulepingu kostja eramu ehitamiseks aadressil XXX. Pooled allkirjastasid 04.10.2009.a teostatud tööde akti nr 1, millest nähtuvalt on kostja vastu võtnud teostatud tööd summas 1 080 720 krooni. Akti alusel on hageja kostjale esitanud 05.10.2009.a tasumiseks arve nr 290846 summas 603 262,38 krooni.
2.Hagiavalduses oli märgitud, et hageja andmetel on kostja tasunud töövõtulepingu täitmisena kokku 920 000 krooni. Seega on kostjal tasumata veel 160 720 krooni, mis on hageja põhinõue. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 635 lõikele 1 ning lõikele 3. Hageja on teostanud tööd eramu ehitusel ja kuna kostja on akti alla kirjutanud, on ta tööd vastu võtnud. Hageja töövõtu tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Hageja on ekslikult maha arvestanud rohkem ettemaksu, kui pangakonto ettemakseid näitab. Seetõttu lähtub hageja hagi hinna määratlemisel kogu tasunõude (1080720 krooni) ja kontolt nähtuvate maksete (920 000 krooni) vahest. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise alates 05.11.2009.a (arve tähtaeg) võla summalt 10 271,80 eurot. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa 17 564 eurot (1140 päeva x 0,15% x 10271,80 eurot). Hageja vähendab viivisenõuet summani 10 271,80 eurot.
3.19.04.2013.a menetlusdokumendis märkis hageja, et 03.11.2009.a kandis kostja hagejale 100 000 krooni üle Krediidipanka. Hagejal ei olnud teavet selle laekumise kohta ja selles osas ehk summas 100 000 krooni hageja loobus oma nõudest. Hageja põhinõudeks jäi 60 720 krooni ehk 3880,72 eurot ja viivisenõudeks 3880,72 eurot.
4.Hageja ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt tasus kostja hagejale 30.07.2009.a 50 000 krooni. Tegemist oli kellegi UO, mitte kostja ülekandega. Makse selgituses ei ole viidanud konkreetsele arvele ega ettemaksule nagu teiste ülekannete puhul. Kellegi UO poolt ülekande tegemise ajaks ei olnud ehitustööde tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest akt allkirjastati alles 04.10.2009.a. Tasuarvet nr 290846 ei olnud veel väljastatud.
5.Kostja on tunnistanud hageja nõuet summas 10 720 krooni, kuid on leidnud, et see summa tuleks tasaarvestada kostja leppetrahvinõudega hageja vastu. Hageja sellega ei nõustunud. Kostja küll esitas oma nõude pankrotimenetluses, kuid see jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Kostja ei esitanud pärast halduri vastuväidet 1 kuu jooksul hagiavaldus nõude tunnustamiseks kohtusse, mistõttu ei ole kostjal nõuet hageja vastu. PankrS § 99 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kohtule kuni jaotusettepaneku esitamiseni. Hageja leidis, et pankrotimenetluses saab tasaarvestada ainult kaitstud nõudeid. Kostja nõue ei ole kaitstud ja jaotusettepanek esitati kohtule 23.09.2011.a. Kostjal ei ole enam õiguslikult võimalik tasaarvestust teostada. Eeltoodu tõttu ei pidanud hageja vajalikuks vastata, kas kostja leppetrahvinõue on õiguslikult põhjendatud või mitte.
6.31.05.2013.a seisukohtades rõhutas hageja, et kostja esitas ise hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille lisaks oli hageja konto väljavõte, mille järgi oli kostja tasunud vaidlusaluse lepingu alusel hagejale 920 000 krooni. Konto väljavõtte järgi on enne arve esitamist tasutud
ettemakseid selgitusega „ehitustööde ettemakse“, 27.07.2009.a makse on tehtud selgitusega „vastavalt lepingule“. Tulles kostjale vastu, otsustas hageja seda makset tunnistada, kuigi tegelikkuses on kostja 27.07.2009.a makse ja 30.07.2009.a makse summas 50 000 krooni tehtud mingi muu lepingulise suhte alusel, mille kohta halduril täpsem teave puudub. Tegemist võib olla laenulepingu või muu töövõtuga. Seda kinnitab asjaolu, et 18.06.2009.a makse oli tehtud selgitusega „ehitustööde ettemaks“. Kostja ise on väitnud, et on töid vastu võtnud ja nende eest tasunud summas 900 600 krooni, mis vastab ligikaudu konto väljavõttest nähtuvale summale.
7.Kostja ei ole oma tasaarvestuse avaldust põhistanud ega välja toonud, millisest seaduslikust alusest tulenevalt on tal praegusel ajamomendil õigus seda hageja vastu esitada. Väidetava leppetrahvi osas ei ole kostja teada andnud, millal ta hagejat leppetrahvist teavitas. Teostamata tööde osas on kostja väited tõendamata ja paljasõnalised. Kostja on ise tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud ja tööd vastu võtnud, millega on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja on ise akti alusel esitatud arve osaliselt tasunud, millega ta on nõuet tunnistanud.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule oma Swedbank konto väljavõtte, mille kohaselt on kostja tasunud 920 000 krooni. Konto väljavõttest ei nähtu, et lisaks antud summale on kostja tasunud hagejale 30.07.2009.a 50 000 krooni ja 03.11.2009.a 100 000 krooni. Seega on kostja tasunud oma lepinguliste kohustuste täitmiseks 1 070 000 krooni ja tasumata jäi 10 720 krooni.
9.Kostja ei oleks pidanud sellises ulatuses ehk 1 070 000 krooni hagejale makseid tegema, sest hageja poolt teostatud tööd olid üle akteeritud, töödes esinesid puudused ja hageja lahkus objektilt, jättes üle poole lepingujärgsetest töödest teostamata. Kostja esitas 25.03.2010.a hageja pankrotimenetluses oma nõudeavalduse summas 303 657,02 krooni. Tulenevalt hageja olulisest lepingu rikkumisest soovis kostja tasaarvestada hageja 10 720 kroonine ehk 685,13 euro suurune nõue lepingu punkti 8.5. järgse kostja viivisenõudega.
10.15.05.2013.a seisukohtades tõi kostja välja, et tema poolt 30.07.2009.a hagejale tehtud 50 000 krooni suuruse maksekorralduse maksja real on fikseeritud maksja isikukood, mistõttu ei saa makse tegijas olla kahtlust. Sama maksekorralduse selgituses on välja toodud, et makse on tehtud vastavalt lepingule. Hageja esitas kohtule oma AS Swebank konto väljavõtte, kust nähtub, et hagiavalduse esitamisel on ta arvesse võtnud 27.07.2009.a tehtud 50 000 krooni suurust makset selgutusega „vastavalt lepingule“. Samas ei ole ta arvestanud 30.07.2009.a tehtud makset summas 50 000 krooni, mis on tehtud selgitusega „vastavalt lepingule“. VÕS § 84 lubab kohustuse ennetähtaegset täitmist.
11.Tasaarvestuse avalduse esitamisel on kostja tuginenud VÕS § 110 lõikele 1 ja § 197 lõikele
1.Hageja poolt kohtule esitatud 04.10.2009.a teostatud tööde aktist nr 1 nähtub, et hageja poolt oli kokku lepitud töödest tehtud ca 50%. Hageja lahkus objektilt ja jättis tegemata siseseinad, laed ja piirded. Kokku lepitud töödest tegi hageja vundamenditöödest ca 80%, põrandatöödest ca 25%, akendest ja ustest ca 80% ja tehnosüsteemidest ca 50%. Lepingujärgselt pidid kõik tööd olema lõpetatud 15. septembriks 2009.a.
12.Kostja leidis, et tal oli juba 04.10.2009.a hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, milleks oli 19 päeva viivised summas 58 448,26 krooni (2 050 816 x 0,15% x 19 p = 58 448,26). Kostja esitas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse lepingujärgse viivise nõudes summas 303 657,02 krooni. Kostja võttis aluseks teostamata tööde maksumuse 1 150 216 krooni, lepingujärgse viivisemäära 0,15% päevas ja viivitatud päevade arvu alates lepingujärgsest tähtajast kuni pankroti väljakuulutamiseni (1 150 216 x 0,15 x 176 p = 303 657,02).
Pankrotimenetluses kostja nõuet ei tunnistatud ning kostja selles osas kohtule hagi ei esitanud. Pankrotimenetluses ei tunnistatud kostja nõuet seetõttu, et ta oli hagejaga seotud isik ehk endine omanik ja juhatuse liige. Kostja leidis, et vaatamata eeltoodule on tal jätkuvalt õigus nõude tasaarvestamiseks, sest lepingut on rikkunud hageja ja mitte kostja.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
14.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja vahel oli 18.06.2009.a sõlmitud töövõtuleping kostja eramu ehitamiseks aadressil XXX; 2) pooled allkirjastasid 04.10.2009.a akti nr 1, millega kostja võttis vastu teostatud tööd summas 1 080 720 krooni; 3) akti alusel esitas hageja kostjale 05.10.2009.a tasumiseks arve nr 290846 summas 603 262,38 krooni; 4) Harju Maakohtu 11.03.2010.a määrusega kuulutati välja hageja pankrot; 5) kostja esitas 25.03.2010.a hageja pankrotimenetluses oma nõudeavalduse summas 303 657,02 krooni; 6) kostja nõue jäi hageja pankrotimenetluses tunnustamata.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud hagejale nõuetekohaselt nende tööde eest, mida hageja töövõtulepingu alusel tegi ning millised kostja võttis 04.10.2009.a aktiga vastu. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal on õigus tasaarvestada hageja nõue oma lepingust tuleneva leppetrahvi nõudega.
16.Hageja leidis, et kostja tasus talle teostatud tööde eest vähem, kui oleks pidanud. Hageja lähtus oma nõude suuruse arvutamisel tööde eest esitatud arve ja talle kostja poolt tasutud summade vahest. Menetluse käigus hageja vähendas oma nõuet ning nõudis kostjalt lepingu alusel saamata jäänud töövõtutasu 3880,72 euro ulatuses. Hageja leidis, et kostja esitatud maksekorraldust 30.07.2009.a 50 000 krooni tasumise kohta ei saa arvestada, sest makse on teinud keegi „UO“ ning maksekorralduse selgituses on ainult viide „vastavalt lepingule“. Konkreetsele arvele maksekorralduses viidatud ei ole ja tasuarvet ei olnudki makse tegemise ajaks veel väljastatud.
17.Kostja tasaarvestuse avaldusele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et kostja oleks saanud tasaarvestada hageja nõuet oma nõudega ainult siis, kui see oleks olnud pankrotimenetluses tunnustatud ning isegi sellisel juhul oleks tulnud tasaarvestuse avaldus esitada kuni jaotusettepaneku esitamiseni. Jaotusettepanek esitati kohtule 23.09.2011.a. Sisuliselt on kostja tasaarvestuse avaldus tõendamata ja põhistamata.
18.Kostja vaidles hageja nõudele vastu põhjendusel, et ta on 30.07.2009.a tasunud hagejale täiendavalt 50 000 krooni. Maksekorraldusel on märgitud kostja isikukood ning kostja oli ka 27.07.2009.a tasunud hagejale ülekandega, mille selgituseks oli „vastavalt lepingule“. Kostja 27.07.2009.a ülekannet hageja aktsepteeris. Kostja leidis, et sisuliselt jäi tal hagejale lepingu alusel tasumata 10 720 krooni, kuid see nõue tuleks tasaarvestada kostja vastunõudega. Hageja oli teostatud tööd üle akteerinud, töödes esinesid puudused ja hageja lahkus objektilt. Kokku lepitud töödest tegi hageja vundamenditöödest ca 80%, põrandatöödest ca 25%, akendest ja ustest ca 80% ja tehnosüsteemidest ca 50%. Lepingujärgselt pidid kõik tööd olema lõpetatud 15. septembriks 2009.a. Kostja nõue hageja vastu muutus sissenõutavaks juba 04.10.2009.a. Kostja nõudeks olid viivised 19 päeva eest summas 58 448,26 krooni (2 050 816 x 0,15% x 19 p =
58 448,26). Kostja leidis, et hageja tasunõue tuleb tasaarvestada kostja lepingu punktist 8.5 tuleneva leppetrahvi nõudega.
19.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
20.VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS § 644 lõikele 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
21.Nõuete tasaarvetuse osas sätestab PankrS § 99 lg 1, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni.
22.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu (toimiku lk 5-8) kohaselt pidi hageja teostama ehitustöid XXX objektil. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 15.09.2009.a Lepingu hinnaks oli lepingu punkti 8.3. järgi 2 020 816 krooni, millele lisandus käibemaks.
23.Lepingu p 11.1 nägi ette, et töövõtja pidi tellijale pärast teostatud tööetappide teostamist kuni kord kuus esitama tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, millised tellija oli kohustatud allkirjastama või motiveeritult keelduma kolme kalendripäeva jooksul. Leping nägi ette, et vastasel korral loetakse akt aktsepteerituks, tööd vastuvõetuks ning töövõtjal on õigus esitada tellijale arve. Aktid tuli töövõtjal esitada vastavalt tööde valmimisele (p 11.2). Lepingu p 10.6 nägi ette, et juhul, kui töövõtja ei ole kinni pidanud lepingu lõpptähtajast, on tellijal õigus nõuda iga viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,15% päevas tööde mahult. Tellijal oli lepingu punkti 8.5. järgi kohustus tasuda arve 10 kalendripäeva jooksul ning viivis arve tasumata jätmise korral oli 0,15% tasumata summalt päevas.
24.Teostatud tööde akti nr 1 (toimiku lk 10) järgi oli hageja teostanud objektil akti koostamise ajaks töid mahus, mis vastas summale (koos käibemaksuga) 1 080 720 krooni. Teostatud tööde eest esitas hageja kostjale arve maksetähtajaga 05.10.2009.a (toimiku lk 11) summas 603 262,38 krooni (tasumisele kuuluvast summast oli maha arvatud ettemaks 397 881,35 krooni).
25.Hageja esitatud AS Swedbank konto väljavõtte järgi (toimiku lk 12) oli kostja tasunud hagejale kogumis 920 000 krooni. Kostja esitatud tõendite kohaselt tasus kostja hagejale 03.11.2009.a arve nr 290846 alusel üle 100 000 krooni (konto väljavõte, toimiku lk 30), millise summa tasumisega hageja nõustus ning mille võrra ta vähendas oma nõuet. Hageja ei nõustunud, et kostja esitatud 30.07.2009.a maksekorraldusega tasutud 50 000 krooni (toimiku lk 29) on
samuti makstud lepinguliste tööde eest. Hageja väidete järgi on summa tasunud hoopis keegi „UO“ ning kuivõrd maksekorralduse selgituses on kirjas „vastavalt lepingule“, võis tegu olla mõne muu hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga.
26.Kohus nende hageja väidetega ei nõustu. 30.07.2009.a võis kostja tasuda hagejale lepingu alusel ettemakse ning kostja oli ka 27.07.2009.a tasunud hagejale 50 000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“ (toimiku lk 12), millist makset hageja aktsepteeris. 30.07.2009.a maksekorralduses on küll kostja nimi toodud ühetähelise eksimusega (eesnimi on märgitud ekslikult), kuid sellel on märgitud kostja õige isikukood. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kui hageja väitis, et 30.07.2009.a tasus kostja talle 50 000 krooni mõne muu lepingu ja mitte vaidlusaluse töövõtulepingu alusel, tuli hagejal vastavat väidet tõendada. Hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et kostja tasus hagejale lepinguliste kohustuste täitmiseks 30.07.2009.a 50 000 krooni. Antud summa osas ehk 50 000 krooni või 3195,58 euro osas tuleb hageja põhinõue kostja vastu jätta rahuldamata.
27.Kostja esitas hageja pankrotimenetluses nõudeavalduse (toimiku lk 31-32), mida pankrotimenetluses ei tunnustatud (tunnustatud nõuete nimekiri, toimiku lk 44-45). Teade jaotusettepaneku koostamise kohta hageja pankrotimenetluses avaldati Ametlikes Teadaannetes 23.09.2011.a (toimiku lk 46). Menetluse käigus väitis kostja täiendavalt, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktis oli töid kajastatud suuremas ulatuses, kui neid tegelikult tehti.
28.Kohus leiab, et VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 järgi on kostja kohtumenetluse ajaks juba minetanud oma õiguse tugineda väidetavatele töös esinenud puudustele. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks lepingu punktis 11.1 sätestatud viisil teatanud hagejale töödes esinenud puudustest. Kostja allkirjastas akti selles toodud tööde mahtusid arvestades ning seega oli hageja töövõtutasu muutunud sissenõutavaks aktis kajastatud mahus vastavalt VÕS § 637 lõikele 3 ja lõikele 4. Sisuliselt on kostja omaks võtnud, et ta ei tasunud kogu akti alusel tasumisele kuuluvat summat.
29.Kohus leiab, et kostja oli käesoleva kohtumenetluse toimumise ajaks minetanud oma õiguse esitada hageja vastu tasaarvestuse avaldust leppetrahvi nõudes lepingu punkti 8.5. alusel tööde lõpptähtaja järgimata jätmise tõttu. Sisuliselt ei ole kostja oma tasaarvestuse avalduse aluseks olevate väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Vaidlus puudub selle üle, et kostja samasisuline nõudeavaldus jäi pankrotimenetluses tunnustamata ning ka nõude tunnustamise korral oleks kostja saanud tasaarvetuse avaldust esitada PankrS § 99 lg 1 alusel kuni jaotusettepaneku esitamiseni. Vaidlus puudub selle üle, et jaotusettepanek esitati pankrotimenetluses kohtule 23.09.2011.a, kostja aga esitas tasaarvestuse avalduse käesolevas kohtumenetluses alles 19.04.2013.a, mil tasaarvestuse avalduse esitamise tähtaeg oli möödunud. Kohus selgitas kostjale 29.04.2013.a pöördumises (toimiku lk 47), et kostjal tuleb põhistada, kuidas on tal eeltoodud asjaolude pinnalt endiselt võimalik hageja vastu tasaarvestuse avaldust esitada. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja oma seisukohti täiendavalt põhistanud.
30.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõudis kostjalt põhinõudena 3880,72 eurot väljamõistmist. Kuivõrd asjas kogutud tõendite pinnalt on kohus leidnud, et kostja tasus hagejale täiendavalt 50 000 krooni ehk 3195,58 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 685,14 eurot. Kostja tasaarvestuse avaldust kohus arvestada ei saa, sest see on esitatud hilinemisega.
31.Lisaks põhinõudele esitas hageja kostja vastu viivisenõude. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 05.11.2009.a lepingus märgitud määras ehk 0,15% võlgnetavalt summalt päevas. Hageja märkis, et hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja viivitanud 1140 päeva. Hageja palus kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 3880,72 eurot. Kostja hageja
viivisenõudele ega selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud.
32.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
33.Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et kostja viivitas hagejale 685,14 euro suuruse summa tasumisega. 0,15% nimetatud summalt on 1,03 eurot päevas. Kuivõrd hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja viivitanud 1140 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivise summa hagiavalduse esitamise päevaks 1 174,20 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue kostja vastu rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1174,20 eurot.
34.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja väiteid ja kostja vastuväiteid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.