2-11-53889/43 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

soovib hageja tõendada kinnistusraamatust tehtud väljavõttega (I kd, tl 21). Hagejale kuuluvad Koogi külas asuvad tehnovõrgud – veetöötlus- ja survetõsteseadmed, veetorustik, tuletõrjeveemahutid, kanalisatsioonitorustik, drenaaži- ja sadeveetorustik, reovee puhastamiseks biopuhasti, sideliinid, tänavavalgustusvõrk, samuti teekinnistutel asuvad tänavad. Hageja tegeleb Koogi külas asuvate ühiskasutatavate teede ja tehnovõrkude majandamise ja elamumaa kinnistuomanike ühiste huvide esindamisega. Kostja esitas 01.08.2007 avalduse hageja liikmeks astumiseks (I kd, tl 32). Kostja võeti 02.09.2007 hageja juhatuse otsusega hageja liikmeks. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja juhatuse koosoleku protokolliga (I kd, tl 33, p 1). Kostjale kuulub Koogi külas asuv XXX kinnistu. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada kinnistusraamatu väljatrükiga (I kd, tl 34). Kostja oli Koogi külas asuva Jõeveski 1 kinnistu omanik 10.02.2005 kuni 11.12.2007. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada kinnistusraamatu registriosa väljatrükiga (I kd, tl 35). Hageja põhikirja punkti 3.2.2 kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamukvartali majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Põhikirja punkti 6.1 kohaselt kannavad elamukvartali majandamise ja hooldamise kulusid kannavad Ühingu liikmed võrdsetes osades kinnistu kohta, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks Ühingu juhatuse poolt. Nimetatud asjaolusid soovib hageja tõendada põhikirjaga (I kd, tl-d 28-29). Hageja juhatus otsustas 02.09.2007 alates septembrist 2007 koguda tehnovõrkude hooldustasu arvestusega 100 krooni kuus iga elamumaa kinnistu kohta. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja juhatuse 02.09.2007 koosoleku protokolliga (I kd, tl 33, p 4). Hageja juhatus otsustas 02.09.2007 jätkata põhikirjas fikseeritud kulude jagamist alusel, et kõik tekkinud kulud jagatakse 14 elamumaa kinnistu omaniku vahel. Juhatus korraldab optimaalse sagedusega arvete esitamise ning kontrollib arvete laekumist. Lisaks maksavad hoolduskulusid sõlmitud liitumislepingute alusel naaberkinnistute omanikud. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja juhatuse 02.09.2007 koosoleku protokolliga (I kd, tl 33, p 5). Hageja juhatus otsustas 31.05.2009 arvestada võlgnikele viiviseid alates 01.01.2007. Viivisemäär 0,019% päevas (6,935% aastas) tuleneb notariaalsest lepingust, mis sõlmiti 21.10.2003. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja juhatuse 31.05.2009 koosoleku protokolliga (I kd, tl 36, p 2). Hageja üldkoosolek otsustas 14.06.2009 jätta kulude jagamise alused kehtima, jagada hooldus- ja majandamiskulud kõigi13 elamumaa kinnistu vahel võrdselt (hetkel on mittetulundusühingul liikmeid 11 ning neile kuulub 13 elamumaa kinnistut). Üldkoosolek otsustas arvestada võlgnikele viivist alates 01.01.2007 viivist. Viivisemäär 0,019% päevas (6,935% aastas) tuleneb notariaalsest lepingust, mis sõlmiti 21.10.2003. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja 14.06.2009 üldkoosoleku protokolliga (I kd, tl-d 37-39, p 4). Hageja üldkoosolek otsustas 17.04.2011 alates 01.07.2011 jagada vee- ja kanalisatsiooniga seotud kulud proportsionaalselt vastavalt tarbitud vee kogusele. Otsuse kohaselt on kinnistu omanikud kohustatud üks kord kuus esitama hagejale majja paigaldatud külma vee mõõtjate näidud. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja 17.04.2011 üldkoosoleku protokolliga (I kd, tl-d 40-42, p 4). Hageja on esitanud kostjale arved ajavahemiku 01.09.2007 kuni 31.12.2011 eest. Kostja tasus arved 2007.a eest ja osaliselt 2008.a eest. Kostjal on järgmine võlgnevus järgmiste arvete alusel (I kd, 46): 1) 30.09.2008 arve nr 28052, tasumata 68,68 eurot, periood juuli-september 2008;

5.Hageja esitas 26.04.2012 arvamuse kostja vastuse kohta (I kd, tl-d 115-121). Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotlus asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Hageja vaidles kostja väidetele vastu. Kostja ei ole kordagi esitanud hagejale vastuväiteid kulude jagamise tabelite sisu kohta. Kostja tasus 2007.a eest ja 2008.a jaanuar-märts ning aprill-juuni eest. Samuti tasus kostja perioodi juuli-september 2011.a eest esitatud arve. Kostja esitas hageja liikmeks astumise avalduse 01.08.2007, mistõttu on eksitav ja ebatäpne kostja väide, et esialgu olid kostjale esitatavad arved mõistliku suurusega, mida kostja ka tasus, aga umbkaudu 2007. aastast kasvasid arved märgatavalt. Hageja on saatnud kostjale kord kvartalis kvartalile järgneval kuul e-posti teel arve, möödunud kvartali pangakonto väljavõtte ja kulude jagamise tabeli, kus on näha kõikide arve saajatele esitatud arvete summad, mis tulenevad tegelikult hageja poolt tehtud kuludest. Kostjale on arved koos lisadega esitatud kostja poolt hageja liikmeks astumise avaldusel antud e-posti aadressile XXX. Kostja ei ole kordagi pöördunud hageja poole nõudmisega lahti kirjutada, millest kinnistu hoolduskulud (nagu arvetel märgitud) täpselt koosnevad. Hageja esitab kohtule hageja pangakonto väljavõtted kvartalite lõikes perioodi 01.07.2008 kuni 31.03.2012 kohta (I kd, tl-d 122138). Hageja avaldas, et kostja poolt eksitavate, ebaõigete ja tõendamata väidete esitamine on pahatahtlik ning takistab asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Kostjal puuduvad sisulised vastuväited nõuetele. Arvete täies ulatuses tasumisega 2007.a, perioodidel jaanuar-märts 2008 ning juuli-september 2011 tunnistab kostja oma kohustusi. 31.03.2012 seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlana 755,27 eurot ja viivisevõlana 98,56 eurot. Hageja põhinõue suurenes 31.03.2012 arve nr 12011 alusel tasumisele kuuluva 19,18 euro (periood jaanuar-märts 2012) võrra. Hagi ese pärast nõude suurendamist on: 31.03.2012 seisuga maksmata 4 (11)

6.Kostja esitas 08.04.2013 kohtule täiendavad vastuväited hagiavaldusele (I kd, tl-d 166-172). Arvest nr 28052 tulenev 68,68 euro tasumise nõue on aegunud. Kostja kohustus arve tasuma hiljemalt 30.10.2008. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 04.11.2011. Nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja põhikirja punkt 6.1, hageja juhatuse 02.09.2007 otsus hoolduskulude jagamise osas ja üldkoosoleku 14.06.2009 otsus kulude jagamise võimaliku muutmise kohta on tühised järgmistel põhjustel: kostja kinnisasi on hoonestama ja kostja ei saa seda kasutada elamiseks. Seetõttu ei saa kostja kasutada kinnistu teenindamiseks loodud tehnosüsteeme biopuhastit ja veesõlme. Kostja soovib fotodega tõendada asjaolu, et kinnisasi on hoonestamata (I kd, tl-d 173-175, 186). Hageja nõuab kostjalt tasu teenuste eest, mida kostja ei ole saanud ega tarbinud, sest kostja ei kasuta kinnisasja teenindamiseks loodud tehnosüsteeme. Kostja esitab põhjenduste paremaks mõistmiseks ja jälgimiseks iseloomustava tabeli (I kd, tl-d 195197). Enamus igakuistest kuludest on seotud biopuhasti ja veesõlme elektrikuluga. Seadmed kulutavad elektrit olenevalt nende kasutussagedusest, mistõttu saab taolisi kulusid pidada otseselt sõltuvaks sellest kui palju kasutavad elanikud vett ja kanalisatsiooni. Kostja soovib tõendada faktiväidet, et biopuhasti tarbib voolu vastavalt sellele, kui palju on vaja reovett puhastada, biopuhastit iseloomustavate andmetega (I kd, tl-d 177-184). Kostjat kohustatakse kandma kulusid hüvede eest, mida ta ei saa tarbida ega ole tarbinud. Teenuseid kasutavad elanikud vabanevad selles osas nende tarbitud kulude kandmisest. Teenuseid tarbivad ühistu liikmed asetatakse eelisseisu võrreldes kostjaga, kes teenuseid ei tarbi, kuid kohustub nende eest maksma. Eelviidatud põhikirja punkti ja otsuste eesmärk on tekitada kostjale kahju, sest kohustavad kostjat maksma teenuse eest, mida ta ei ole saanud ja vähendavad seeläbi teiste ühistu liikmete maksekohustust. Hageja juhatus võttis 2007.a septembris vastu otsuse, mille kohaselt alates septembrist 2007 kogutakse tehnovõrkude hooldustasu arvestusena 100 krooni kuus iga elamumaa kinnistu kohta. Taoliste kulude kandmise kohustuse panek kostjale on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. 17.04.2011 võttis hageja üldkoosolek vastu otsuse, mille kohaselt jagatakse alates 01.07.2011 veeja kanalisatsiooniga seotud kulud proportsionaalselt vastavalt tarbitud vee kogusele ning selleks on kinnistu omanikud kohustatud üks kord kuus esitama hagejale majja paigaldatud külma vee mõõtjate näidud. Alates 2011.a juulist on kostjale esitatud arveid kindlas suuruses summas 19,18 eurot kvartalis. Taoline hoolduskulude suurus vastab hageja juhatuse 2007.a aasta septembri otsusele. Kostja tasus 2011.a septembrist kõigi esitatud arvete alusel hagejale 6 eurot kuus, sest kostja peab tehnovõrkude hooldamiseks ja säilitamiseks kulutuste tegemist mõistlikuks. Kui kohus ei tuvasta hageja põhikirja punkti 6.1, hageja juhatuse 02.09.2007 otsuse hoolduskulude jagamise osas ja üldkoosoleku 14.06.2009 otsuse hooldus- ja majandamiskulude jagamise tühisust, siis on nende rakendamine takistatud nende vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks ja üksteise õigustatud huvidega arvestamiseks ei saa pidada kostjalt kulude nõudmist teenuste eest, mida kostja ei ole reaalselt kasutanud ega tarbinud. Taoliste kulude nõudmine kostjalt on hea usu põhimõttega vastuolus ka põhjusel, et hageja juhatuse 02.09.2007 otsusega on kindlaks määratud igakuine tehnosüsteemide hooldustasu 6 eurot kuus, s.t kostja juba kannab kulusid, millised võivad olla vajalikud tehnosüsteemide säilimise seisukohalt. Kulude kandmise kohustuse panemine kostjale on vastuolus hea usu põhimõttega ka sellepärast, et sellisel juhul maksab kostja osaliselt teiste ühistu liikmete (võlausaldajate) eest viimaste poolt tarbitud

7.Hageja esitas 09.04.2013 kohtule nõude täpsustamise ja suurendamise avalduse (I kd, tl-d 199) ning vastused kostja põhjendustele ja vastuväidetele (I kd, tl-d 201-203). 31.03.2013 seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlana 716,91 eurot ja viivisevõlana 149,54 eurot. Hageja on vähendanud oma nõuet 31.12.2011 arve nr 11057 ja 31.03.2012 arve nr 12011 alusel tasumisele kuulunud 38,36 euro arvelt (I kd, tl 200). Hagi ese pärast nõude täpsustamist ja suurendamist on: 31.03.2013 seisuga maksmata tasu teenuste eest 716,91 eurot, 31.03.2013 seisuga maksmata viivis 149,54 eurot ja viivis protsendina põhinõude tasumata osalt alates 01.04.2013 viivisemääraga 0,019% päevas (6,935% aastas) (I kd, tl 199). Arvest nr 28052 tulenev 68,68 euro tasumise nõue ei ole aegunud, sest tegemist on korduva kohustusega, mille aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2009. Aegumistähtaeg lõppes 31.12.2011, maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 04.11.2011. Aegumist ei saa kohaldada. Üldkoosoleku ja juhatuse otsuste tühisust ei ole kohus tuvastanud, mistõttu ei saa kostja nende tühisusele tugineda. Kinnistu hoonestamine on omaniku õigus. Kulude jagamine toimub vastavalt hageja põhikirjale, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele. Kinnistu kasutamine ja kasutusviis on omaniku otsustada. Hageja peab kinnistutel asuvaid tehnovõrke, teid ja kinnistuid endid hooldama ja korras hoidma sõltumata sellest, mitu elamumaad on hoonestatud või hoonestamata, kas hoonestatud kinnistutel elavad inimesed või mitte. Hageja tehnovõrgud peavad töötama 24/7 ja kinnistud vajavad regulaarset hooldust, millega kaasnevad omakorda paratamatult ka igakuised kulud. Hagejal ei ole võimalik lähtuda ainult üksiku liikme huvidest, arvestama peab ka kõikide hageja liikmete ühiseid huve. Kostja põhjendusi arvestades vabaneks sellist käsitlust üle kandes korterelamus korterit omav ühistu liige ühiste kulude kandmisest, kui korteris kedagi ei elaks ja korter seisaks tühjana. Kostja poolt kolme aasta osas (juuli 2008 kuni juuni 2011) tasumata arved summas 716,91 eurot (36 kuud, 19,91 eurot kuus) kinnistu kohta on mõistlikud kulud. Summad on saadud hageja tegelike kulude jagamise alusel hageja liikmete vahel, mida tõendavad hagimaterjalide lisades esitatud pangakonto väljavõtted ja kulude jagamise tabelid.

16.Hageja on esitanud kostjale 30.09.2008 arve nr 28052, mille alusel kuulub tasumisele 68,68 eurot (I kd, tl 47). Arvest nähtuvalt on arve tasumise tähtpäev 30.10.2008. Kostja esitas arvest tulenevale nõudele aegumise vastuväite. Kostja arvates on tegemist tehingust tuleneva nõudega (TsÜS § 146 lg 1). Hageja ei vaielnud vastu nõude sissenõutavaks muutumise ajale, kuid leidis, et tegemist on korduva kohustusega (TsÜS § 154), mistõttu algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kohtu hinnangul tuleneb hageja nõue kostja vastu tehingust (hageja põhikiri, üldkoosoleku otsus). Seega on tegemist TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud nõudega. TsÜS § 154 on erisäte TsÜS § 146 lg 1 suhtes. Kui tehingust tulenev kohustus on korduv, tuleb aegumise kohaldamisel lähtuda TsÜS §-st 154, mitte TsÜS § 146 lg-st 1. Seadus ei sätesta korduva kohustuse mõistet. Hageja nõue kostja vastu kujutab endast perioodiliste kulutuste makset. Korduvat kohustust iseloomustabki kohustuse tekkimise ja sissenõutavaks muutumise perioodilisus. Näiteks on kohtupraktikas peetud üürilepingu järgsete perioodiliste kulutuste makset korduvaks kohustuseks. Kohtu hinnangul sarnaneb hageja nõue kostja vastu perioodilise kulutust maksega. Seetõttu tuleb ka hageja nõue kostja vastu lugeda korduvaks kohustuseks. Eeltoodust tulenevalt algas 30.09.2008 arvel nr 28052 märgitud 68,68 euro tasumise nõude aegumine 31.12.2008. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne nõude aegumist, s.o 04.11.2011. Seega ei ole arvest tulenev nõue aegunud.

1) Põhikirja punkt 3.2.2, mille kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamukvartali majandamise ja hooldamise kulude katmisest. 2) Põhikirja punkt 6.1, mille kohaselt kannavad elamukvartali majandamise ja hooldamise kulusid kannavad Ühingu liikmed võrdsetes osades kinnistu kohta, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks Ühingu juhatuse poolt. 3) Hageja juhatus 02.09.2007 otsus, mille kohaselt alates septembrist 2007 kogutakse tehnovõrkude hooldustasu arvestusega 100 krooni kuus iga elamumaa kinnistu kohta. Sama otsuse kohaselt jätkatakse põhikirjas fikseeritud kulude jagamist alusel, et kõik tekkinud kulud jagatakse 14 elamumaa kinnistu omaniku vahel. Juhatus korraldab optimaalse sagedusega arvete esitamise ning kontrollib arvete laekumist. Lisaks maksavad hoolduskulusid sõlmitud liitumislepingute alusel naaberkinnistute omanikud. 4) Hageja juhatus 31.05.2009 otsus arvestada võlgnikele viiviseid alates 01.01.2007. 5) Hageja üldkoosoleku 14.06.2009 otsus jätta kulude jagamise alused kehtima, jagada hooldus- ja majandamiskulud kõigi 13 elamumaa kinnistu vahel võrdselt (hetkel on mittetulundusühingul liikmeid 11 ning neile kuulub 13 elamumaa kinnistut). Üldkoosolek otsustas arvestada võlgnikele viivist alates 01.01.2007 viivist. Hageja nõue kostja vastu alates 01.07.2011 põhineb järgmisel õigusel: 1) Põhikirja punkt 3.2.2, mille kohaselt on hageja liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamukvartali majandamise ja hooldamise kulude katmisest. 2) Põhikirja punkt 6.1, mille kohaselt kannavad elamukvartali majandamise ja hooldamise kulusid kannavad Ühingu liikmed võrdsetes osades kinnistu kohta, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks Ühingu juhatuse poolt. 3) Hageja üldkoosoleku 17.04.2011 otsus alates 01.07.2011 jagada vee- ja kanalisatsiooniga seotud kulud proportsionaalselt vastavalt tarbitud vee kogusele. Otsuse kohaselt on kinnistu omanikud kohustatud üks kord kuus esitama hagejale majja paigaldatud külma vee mõõtjate näidud. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada hageja 17.04.2011 üldkoosoleku protokolliga (I kd, tl-d 40-42, p 4). Kohus analüüsib lähtudes kostja esitatud vastuväitest, kas hageja põhikirja punkt 6.1, hageja juhatuse 02.09.2007 otsus hoolduskulude jagamise osas ja üldkoosoleku 14.06.2009 otsus hooldusja majandamiskulude jagamise osas on kehtiv. Kostja esitatud vastuväite kohaselt on tehingud tühised, sest: - Kostja kinnisasi on hoonestama ja kostja ei saa seda kasutada elamiseks. - Kostja ei saa kasutada kinnistu teenindamiseks loodud tehnosüsteeme biopuhastit ja veesõlme. - Enamus igakuistest kuludest on seotud biopuhasti ja veesõlme elektrikuluga. Seadmed kulutavad elektrit olenevalt nende kasutussagedusest, mistõttu saab taolisi kulusid pidada otseselt sõltuvaks sellest kui palju kasutavad elanikud vett ja kanalisatsiooni. - Kostjat kohustatakse kandma kulusid hüvede eest, mida ta ei saa tarbida ega ole tarbinud. - Teenuseid kasutavad elanikud vabanevad selles osas nende tarbitud kulude kandmisest. - Teenuseid tarbivad ühistu liikmed asetatakse eelisseisu võrreldes kostjaga, kes teenuseid ei tarbi, kuid kohustub nende eest maksma.

Kohtu hinnangul nähtub kostja vastuväidetest, et kostja ei ole nõus kulude võrdse jaotamisega arvestades kinnisasjade arvu, vaid peab õigeks kulude jaotamist vastavalt sellele, kas ja kui palju on keegi tarbinud hüvesid, millest kulud tulenevad. Kostja esitas avalduse kostja liikmeks astumiseks 01.08.2007. Kostja võeti 02.09.2007 hageja juhatuse otsusega hageja liikmeks. Kostja liikmeks saamise ajal kehtinud hageja põhikirja punkt 6.1 näeb ette üldpõhimõtte, et elamukvartali majandamise ja hooldamise kulusid kannavad Ühingu liikmed võrdsetes osades kinnistu kohta. Mittetulundusühingu põhikiri kujutab endast tehingut. Kostja on vabatahtlikult astunud hageja liikmeks ning avaldanud sellega tahet olla põhikirja kui tehingu osapooleks. Seega on kostja vabatahtlikult võtnud endale kohustuse kanda koos teiste mittetulundusühingu liikmetega elamukvartali majandamise ja hooldamise kulusid võrdsetes osades. Heade kommetega ja seadusega ei ole vastuolus tehing, millega lepingu osapooled näevad ette kulude jaotamise proportsionaalsuse või tarbimispõhisuse põhimõttest erinevalt. Kulude jaotuse selline regulatsioon võib küll kaasa tuua olukorra, kus üks isik kannab kulusid suuremas ulatuses, kui ta kannaks kulude proportsionaalse või tarbimispõhise jaotuse korral, kuid selline asjaolu ei too iseenesest kaasa tehingu tühisust. Kui isiku tahe on olla osaliseks lepingus, mis toob kaasa kulude jaotuse võrdsetes osades sõltumata isiku tegelikult tarbitud hüvedest, millest kulud on tekkinud, siis peab isik sellist lepingut ka täitma. Käesoleval juhul puudub kahtlus selles, et kostja astus hageja liikmeks sooviga omada mittetulundusühingu liikme õigusi ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on põhikirja punkt 6.1 kehtiv ning kuulub kohaldamisele. Seetõttu ei ole tühised ka hageja juhatuse 02.09.2007 otsus ja hageja üldkoosoleku 14.06.2009 otsus, millega hageja on jätkanud põhikirjaga ettenähtud kulude võrdse jaotuse põhimõtte rakendamist. Kohus võtab käesoleval juhul arvesse ka hageja eesmärki, milleks on ühiskasutatavate teede ja kommunikatsioonide majandamine. Hageja esitatud põhjendustest ja selgitustest nähtuvalt nõutakse kostjalt käitamiskulude ja hooldustasu maksmist, mitte aga teiste ühingu liikmete tarbitud vee eest tasumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhikirja eesmärk mitte vähendada osade ühingu liikmete kohustusi teiste arvelt, vaid tagada ühiskasutatavate teede ja kommunikatsioonide majandamine. Kõnealuse eesmärgi nimel on põhjendatud ka teistsuguste kulude kandmise jaotamise kokkulepete sõlmimine kui tarbimispõhine kulude jaotus. Kui kostjal puudus soov olla sellise eesmärgiga mittetulundusühingu liige, oleks ta saanud sellekohast tahet väljendada mittetulundusühingust väljaastumisega. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul ka asjaolud, millest nähtuks põhikirja ja hageja organite otsuste kohaldamise vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja soovib, et kostja täidaks endale võetud kohustusi. Tehingud, millest kohustused tulenevad, on kehtivad. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks hageja tahe tekitada kostjale kahju kohustuste täitmise nõudmisega. Kohustuste täitmise nõude esitamine ei ole iseenesest hea usu põhimõttega vastuolus. Võlgniku soovimatus või võimatus täita kohustusi ei muuda võlausaldaja käitumist pahauskseks. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja põhikirja punkt 6.1, hageja juhatuse 02.09.2007 otsus hoolduskulude jagamise osas ja üldkoosoleku 14.06.2009 otsus hooldus- ja majandamiskulude jagamise osas on kehtivad ja nende kohaldamine kooskõlas hea usu põhimõttega.