Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1(3)

2-12-30937 Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pärnu Maakohtu 17.oktoobri 2012 määrusega hageja 09.augusti 2012 maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli antud üle hagimenetlusse. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 25.oktoobril 2012 hagiavalduse R K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Kohus 30.oktoobri 2012 määrusega võttis hagi lihtmenetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda ärakuulamist. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 09.novembril 2012 ning 22.novembril 2012 esitas omapoolse vastuse. Isiklikku ärakuulamist kohtu poolt kostja ei taotlenud. Hageja 27.veebruaril 2013 esitas seisukoha kostja vastusele, millele kostja vastas kirjalikult 28.märtsil 2013. Pooled ei teatanud kohtule oma soovist olla isiklikult kohtu poolt ära kuulatud, mille tõttu pidas kohus võimalikuks lahendada tsiviilasja sisuliselt ilma kohtuoistungit pidamata. Samuti rakendas kohus lihtmenetluse sätteid ning luges tõenditeks kõik hageja poolt esitatud dokumendid, mis tõendasid kostja võlgnevust. Kostja võla tasumise kohta dokumente kohtule ei esitanud, mille tõttu luges kohus kostja vastuväited paljasõnaliseks ja tõendamatuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu 2(3)

2-12-30937 järeldused, märkimisega. Kui hagi menetletakse lihtmenetluses, võib kohus otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta TsMS § 444 lg 4 alusel. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse siiski ka kirjeldava ja põhjendava osaga selleks, et kostjal ja hagejal oleks arusaadav, miks kohus loeb hagi põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlga, summas 343,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 343,39 eurot, mittesissenõutavaks muutunud viivist määras 0,07 senti päevas ning menetluskulud koos viivisega menetluskuludelt. Kohtule on esitatud arve nr 21482 laenu ja laenutasu tasumiseks (t.l. 33), konstitutiivne võlatunnistus/võla tasumise kokkulepe nr MG-15982 (t.l. 13, 32), maksekorraldused nr 558 (t.l. 25), nr 560 (t.l. 26), nr 572 (t.l. 27), nr 536 (t.l. 28), nr 525 (t.l. 29) võla osalise tasumise kohta, võlateatis nr 1015982 (t.l. 30) ja teatis nõude loovutamise kohta (t.l. 31), millised dokumendid luges kohus tõenditeks käesolevas lihtmenetluses. Lähtudes hageja nõudest ja asja materjalidest, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, kuna kostja oma kirjalikus vastuses tunnistas võla tasumist poolte vahel sõlmitud kokkuleppe nr MG-15982 täitmisega ja on võla isegi graafikujärgselt tasunud. Kohus asus seisukohale, et kostja nende lepingute sõlmimisega andis hagejale võlatunnistuse, mille tõttu pöördus ümber tõendamiskoormis ning kostja peab nüüd hageja asemel kohtule tõendama, et võlatunnistuses näidatud kohustust ei ole tekkinud. Kostja ühtegi dokumenti kohtule esitanud ei ole, mille tõttu loeb kohus kostja vastuväited paljasõnalisteks ja tõendamatuteks. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 343,39 eurot, viivis kindlas summas 343,39 eurot kuni otsuse tegemiseni ning sealt edasi viivis 0,07 senti päevas võlgnevuse tasumiseni.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja Roman Korshakovi kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 55 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.