Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb kostjalt 85,56 euro suuruse võlgnevuse ja 85,51 eurose viivise väljamõistmist VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1,6, § 113 lg 1 alusel. Hagiavalduses märgitu kohaselt pooled sõlmisid lepingud nr XXXseadme ostmiseksmüümiseks, nr XXXliitumis- ja teenuse osutamiseks, nr XXXseadme kasutamiseks. Kostja

kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate hageja üldtingimustega ja hinnakirjaga ning kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on kohustused täitnud, esitanud kostjale arved teenuse kasutamise eest. Kostja kasutas teenuseid nende eest tasumata. Tasumata on hagi esitamise seisuga 85,56 eurot. Hagiavalduses on märgitud tasumisele kuuluv viivis kostjale esitatud arvete kaupa – kokku 158,08 eurot. Heas usus tegutsedes vähendab hageja viivise nõuet põhivõla suuruseni ja nõuab viivist 85,51 eurot. Seoses kostja seisukohaga nõude aegumise kohta märgib hageja, et nõue ei ole aegunud tulenevalt TsÜS § 154 (korduvad kohustused). Kostja ostis seadmed järelmaksuga. Nõude aluseks on arved alates 2009 kuni 2011. 2009 nõuded oleksid aegunud 31.12.2012, hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 03.12.2012. Aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega (TsÜS § 160 lg 1, 2, 3). Alates 2008 kuni august 2011 on arved kostjale saadetud xxx, Tallinn. Kostja kasutas teenust XXX. Kostja ei ole lepingut Juurus lõpetanud septembris 2009, lepingu lõpetas hageja võlgnevuse tõttu. Kostja ema nimele sõlmiti lepingud 26.09.2009 Juurus teenuse kasutamiseks. Kelle digiboksi kasutas ei tea, digiboks võis olla teleri sees ja kostja võis anda enda oma. Kostja ema poolt teenuse kasutamine tähtsust ei oma. Tähtis on, et kostja ei maksnud digipoksi eest järelmaksu maksegraafiku alusel. Võla tasumise nõude saatis hageja kostjale 01.09.2009. 23.09.2009 palus kostja seadme järelmaksu taastada, teatas e-aadressi. Võlgnevuse tõttu hageja järelmaksu ei taastanud, tegi kostjale koondarve, mille jaotas kuumakseteks. Menetluskulud riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulu 159,78 eurot pakub hageja välja mõista kostjalt. Ka palub hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostja vastuväited TsMS § 423 lg 1 p 1 või lg 2 p 2 alusel palub kostja jätta hagi läbi vaatamata. Lepingud sõlmiti teenuse kasutamiseks Juurus, kus elab kostja ema ja elas lepingu sõlmimise ajal kostja. Teenuse osutamine kostjale lõppes 2009 juulis, leping lõppes 26.09.2009, mil kostja taotles lepingu ümbervormistamist ema nimele hageja teenusebüroos. Kostja teada kasutab ema tänaseni hageja teenust. Hageja ei ole võlgnevusest kostjale teatanud. Hagejale oli teada, et lepingu võttis üle kostja ema. Kostja taotleb TsÜS § 146 lg 1 alusel aegumise kohaldamist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda jätta. Kostja esitas tõendi tõendamaks, et leping 26.09.2009 on kostja emaga sõlmitud. Kostjale on arusaamatu hageja väide teenuse tarbimise koha muutumise kohta (hageja seisukoha p 2) ja selleks kostja postiaadressi olemine. Hageja järeldus on meelevaldne. Just võlgnevuste lahendamiseks ja lepingute ümbervormistamiseks pöörduski kostja koos emaga hageja poole 26.09.2009. Kostja meelest lõppes tema lepinguline suhe hagejaga 26.09.2009. Sellest ajast tuleks arvestada ka aegumist. Tõenäoliselt lakkas kostja meiliaadress töötamast seoses ee.domeenide reformiga. Hageja seisukoha lisaks 3 olevat e-kirja ei saa seostada mõne konkreetse, ammugi mitte hagiavalduses märgitud võlgnevusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste ja kostja vastustega, esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt nõude suurusest määras kohus asja lahendamiseks lihtmenetluse, millest teatas pooltele 22.05.2013 määrusega. Pooltevaheline vaidlus põhineb hageja poolt tõenditena esitatud järgmistel lepingutel: 1) 08.12.2007 sõlmitud leping nr XXXliitumis- ja teenuse osutamiseks (lk 38), 2) 08.12.2007 sõlmitud leping nr XXXseadme kasutamiseks (lk 39) ning 3) 10.01.2008 sõlmitud leping nr XXXseadme ostmiseks-müümiseks (lk 40). Kahes esimeses lepingus on kostja postiaadressiks

märgitud xxx ning kolmandas lepingus xxx, Tallinn. Kõik lepingud on sõlmitud Juurus. Kohus asub seisukohale, et lepingutesse märgitud postiaadress näitab vaid, kuhu hageja pidi kokkuleppe kohaselt kostjale arved saatma, sest aadressi juures on lisamärkus „arveldusaadress“. Tulenevalt nimetatud aadressi tähistamisest ei saa seda aadressi pidada ilmtingimata teenuse kasutamise kohaks. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingusse on märgitud, et lepingu lahutamatuks osaks on hageja üldtingimused, hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist kostja allkiri lepingul kinnitab. Seega kehtivad kostja suhtes ka hageja üldtingimused (lk 41-48). Nimetatud lepingu järgi on tarbimise algkuupäevaks 08.12.2007, leping jõustus allkirjastamisest (08.12.2007). Seadme kasutamise lepingus on samuti postiaadressiks/arveldusaadressiks märgitud Staadioni 67, Juuru. Seadmeks, mille kasutamist leping reguleerib on Digi-TV kaart seerianumbriga 01473007249 maksumusega 150.- Lepingu objektiks seadme kõrval on ka selle kasutamise võimaldamine (p 1). Kokkulepitud on viivise tasumises 0,2% kalendripäevas maksete tasumisega viivitamise korral (p 9). Seadme ostu-müügilepingus on postiaadressiks/arveldusaadressiks märgitud xxx, Tallinn, seadmeks on DigiBox seerianumbriga xxx, mudel Kaon KTF-S660HDCO maksumusega 2484 krooni, mille kostja kohustus tasuma 36 osamaksega a ́69 krooni (järelmaksuga müük). Lepingusse märgitu järgi on kuuluvad seadme komplekti kaugjuhtimispult, kaablid. Kokku lepiti ka viivises 0,2% kalendripäevas maksete tasumisega viivitamise korral (p 6), Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja väitel ei ole kostja ülalmärgitud lepinguid täitnud kuigi hageja on talle arved väljastanud. Kostjale esitatud arved on hageja kohtule tõenditena esitanud (lk 49-77). Kostja ei ole arvete tasumist tõendanud. Kostja leiab, et tal puudub hageja ees võlgnevus esiteks aegumise tõttu ja teiseks lepingutes märgitud seadmete kasutamise koha muutmise tõttu. Esmalt lahendab kohus hagi aegumisse puutuva. Kohaldamisele kuulub kostja arvates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 (tehingust tuleneva nõude aegumine) ning hageja arvates § 154 (korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine). Arvestades, et kostja ostis seadmed järelmaksuga ning pidi hagejale ka teenuse kasutamise eest maksma korduvalt, igakuiselt, kuulub kohaldamisele TsÜS § 154, mille kohaselt olenemata nõude õiguslikust alusest on nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kõige varasem arve, mille kostja hagiavalduse kohaselt jättis tasumata ja millele põhineb hageja nõue, kannab 30.06.2009 kuupäeva. TsÜS § 154 tulenevalt algab aegumistähtaeg 31.12.2009 ning on kolm aastat. Arvestades, et hageja esitas maksekäsukiirmenetluse avalduse 03.12.2012 (lk 5), ei ole hageja nõuded kostja vastu aegunud. Mis puutub kostja väitesse, et teenuse osutamine kostjale lõppes 2009 juulis, leping lõppes 26.09.2009, mil kostja taotles lepingu ümbervormistamist ema nimele hageja teenusebüroos, ei ole kostja oma vastuväidet tõendanud. Kostja sellekohased vastuväited on paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud ei teenuse osutamise lõppemist, lepingu lõppemist ega ka lepingu ümbervormistamist ema nimele. Kostja poolt esitatud leping, mille sõlmisid hageja ja B R (lk 93) ei ole asjasse puutuv, sest selle lepingu alusel ei ole hageja nõuet esitanud ning see leping ei tõenda, et selle sõlmimisega oleksid lõppenud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingud. Hageja üldtingimuste p 5.2.2 järgi oli kostja kohustatud hagejat informeerima enda isiku- ja kontaktandmete muutumisest ja muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu nõuetekohast täitmist. Kostja poolt väidetu, et tema 03.02.2010 e-kirja ei saa seostada vaidlusaluse võlgnevusega, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Ülalmärgitud kolme lepinguga võttis kohustuse hagejale seadmete ja teenuse eest tasumiseks kostja.

Kostja kohustus on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82). Pooled leppisid kokku, et kostja kohustus on tasuda talle hageja poolt esitatud arved arvel näidatud tähtajaks (üldtingimuste p 9.6). Arusaamatu on kostja etteheide hagejale, et ta ei ole kostjale võlgnevusest teatanud. Hageja saatis kostjale arved, kostja jättis need tasumata, juba ainuüksi sellest pidi kostja aru saama, et arvete mittetasumisest tekib tal hageja ees võlgnevus. Kostja meiliaadressi töötamise/mittetöötamisega seoses märgib kohus, et see on kostja riisiko ning kostja poolt väidetut ei ole ta jällegi tõendanud, mistõttu puudub alus arvata, et kostjal oleks vabandatav põhjus kohustuse mittetäitmiseks. Viivist on hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel seoses rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega. Hageja ei nõua kostjalt kogu viivist, vaid viivist põhivõlgnevuse suuruses e 85,51 eurot. Selline viivisenõue on kooskõlas hea usus põhimõttega ja kohtupraktikaga. Tulenevalt TsMS § 124, § 133 lg 1 on hagihind 171,07 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. 22.05.2013 määrusega määras kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kooskõlas TsMS § 162 kannab menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja (lk 80), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulu 159,78 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 45 eur ja hagiavalduselt tasutud 15 eur) ja õigusabi kulu. Õigusabikuluna on arvele nr 1424252, 03.04.2013 (lk 81) märgitud esindustasu kohtumenetluses. Hageja lepinguliseks esindajaks oli U. Feldman, kes on allkirjastanud kohtule esitatud hagiavalduse, seisukoha kostja vastusele. Maksekäsukiirmenetluses U. Feldman hagejat ei esindanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lähtub esindaja kulu suuruse määramisel ka Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmääradest, määruse § 1 lg 1 proportsioonidest ning peab põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 80 euro suuruses. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 140 euro suuruses. Viivis menetluskulult tuleb välja mõista TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.