lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-5500/23

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 25.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-5500/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1152
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

25. juuni 2013.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-5500

Tsiviilasi

KOÜ hagi IM vastu põhivõla 4850,29 euro ja viivise 1548,71 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9287,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja KOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Olga Vijard (RKM Solution OÜ,

Pirita

tee

20,

10127

Tallinn,

elektronpost

[email protected]) Kostja IM(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista IM’lt KOÜ kasuks põhivõlg 4643,98 eurot ja viivis 4643,98 eurot. Menetluskulude jaotus Menetlusosaliste menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.06.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.KOÜ esitas 04.02.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IM vastu. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse seoses IM vastuväitega ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.05.2013 esitas KOÜ (hageja) maakohtule hagi IM (kostja) vastu põhivõla 4643,98 euro ja viivise 4643,98 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endise ärinimega BG osaühing) ja kostja 25.04.2006 notariaalse kokkuleppe võla tasumise kohta. Tegemist on võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. Pooled leppisid kokku intressimääras 8% aastas ja viivisemääras 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Võlgnevus tuli kostjal tasuda hiljemalt 30.04.2008. Kostja täitis kohustust mittenõuetekohaselt ja pärast 2007.a võla katteks makseid ei teinud. Kokku on kostja võlgnevust tasunud 2208,15 eurot. Hageja pöördus inkassoteenuste osutaja poole, mille käigus tasus kostja täiendavalt 206,31 eurot. Põhivõlgnevus on seega 4643,98 eurot. Hageja on arvestanud võlgnevuselt viivist. Seisuga 06.05.2013 on võlgnevuselt arvestatud viivis 44 255,35 eurot, kuid hageja vähendab viivist põhinõude suuruseni ja nõuab viivist 4634,98 eurot.
2.Kostja leiab, et hagi ei saa menetleda, kuna see halvendab veelgi tema olukorda. Kostja on kaotanud töövõime ja tema sissetulekuks on pension 242 eurot kuus. Ta tunnistab nõude summas 4850 euro olemasolu, kuid ei tunnista kõrvalnõudeid. Kui hageja lõpetab tema tööjõuturule naasmise takistamise, on kostja nõus võla tasuma. Poolte nõusolekul menetleb kohus asja kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 tulenevalt (tl 84). Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
4.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: • Pooled on 25.04.2006 sõlminud notariaalselt tõestatud kokkuleppe võlgnevuse kustutamise kohta, millega kostja tunnistab võlga summas 110 440,54 krooni ja kohustub selle tasuma hiljemalt 30.04.2008 (tl 23-27); • Kostja on täitnud kohustust mittenõuetekohaselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohtu praktika kohaselt konstitutiivse (e abstraktse) võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-06 p-d 13 ja 17, 3-2-1-63-08 p 15, 3-2-1-15-09 p 12). Selleks tuleb hinnata võlatunnistuse andmise põhjust, eesmärki ning poolte huve. VÕS § 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte

eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada, vaid seda peab tõendama hageja.

6.Abstraktse võlatunnistuse eesmärgiks on iseseisva kohustuse loomine. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud poolte tahet sõlmida abstraktne võlatunnistus. Kokkulepe viitab sellele, et kostja on tekitanud hagejale kahju ning see on vormistatud ümber laenuks (kokkuleppe p 1.1, VÕS § 396 lg 2). Seega ei luua võlatunnistusega uut iseseisvat kohustust, vaid võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnisusega, mille eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-06 p 13).
7.Käesoleval juhul on kostja vastuses võtnud omaks kokkuleppes kajastatud kohustuse olemasolu hageja ees (tl 78-79). Kostjal oli materiaalse vastutuse leping hagejaga ning ta tekitas hagejale kahju (tl 29-51). Kohtu hinnangul ei ole tegemist osaliselt hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 1 tähenduses, kuna see on esitatud tingimuslikult (vt tl 87). Kostja on osaliselt kohustust täinud ja kokkuleppest tuleneva põhinõude suuruseks on 4643,98 eurot (tl 28). Kostja väidab, et ta on teinud täiendavaid makseid, kuid käesoleval juhul on tõendamata, et need on tehtud vaidlusaluse kohustuse täitmiseks (tl 81-82, hageja selgitus tl 90). Seega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale põhinõudena 4643,98 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt viivist 4643,98 eurot. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puudub vaidlus, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ning kokkuleppe p 1.6 järgi on viivisemääraks 0,5% tähtaegselt tasumata võlgnevuse summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja vaidleb kõrvalnõudele vastu, väites, et põhinõue sisaldab palju juurdekirjutisi, millele ta võlatunnistust andes ei suutnud vastu vaielda. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada nõude osas sisulised vastuväited (tl 83). Kohtu hinnangul vaidlustab kostja viivisenõuet, sest intressinõuet ei ole esitatud.
9.Hageja viivisearvestuse kohaselt on seisuga 06.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 44 255,35 eurot (tl 20). Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevuse suuruseni. Kohtu hinnangul tuleks 17.06.2013 kostja menetlusdokumendis sisalduvat taotlust käsitleda viivisenõude vähendamise taotlusena. Viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist VÕS § 162 järgi. Käesoleval juhul ei ületa väljamõistetav viivis põhivõlga, mistõttu on kostja kohustus tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja eeltoodud asjaolu tõendanud. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kostja poolt tekitatud kahju 110 440,54 krooni võlgneb kostja hagejale laenuna ning kostja ei ole tõendanud, et sellele summale on tehtud nn juurdekirjutisi, mida kohus võiks viivisenõude vähendamisel arvestada. Hageja ei nõua kostjalt intressi tasumist. Arvestades kohustuse täitmise tähtaega (30.04.2008) ja asjaolu, et hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses, on kohtu hinnangul viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja