Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks
21.06.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja,
tegemise aeg ja koht
tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-12-6206
Tsiviilasi
Swedbank P ja C Insurance hagi KÜ XXX vastu kahju hüvitamiseks
Hind Menetlusosalised ja nende esindajad
908,90 eurot Hageja: Swedbank P ja C Insurance AS (11269248, Liivalaia 12, Tallinn), esindaja Kadri Erm Kostja: KÜ XXX (XXX, XXX), esindaja juhatuse liige KK Kolmas isik kostja poolel: AS L (XXX, XXX), esindaja juhatuse liige AH
Menetluse liik
Lihtmenetlus
maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 908,90 eurot ja jätta menetluskulud (riigilõiv 191,73 eurot) kostja kanda. 02.06.2010 tegi L OÜ külmaveetorupüstiku remonti ja selle töö käigus sai kahjustada MR kuuluva korteriomandi (XXX , XXX) siseviimistlus. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kannatanule kahju 908,90 eurot. Kannatanu nõue on hagejale üle läinud. Kostja kahju vabatahtlikult ei hüvita. Remonttöid ei tehtud piisava korralikkusega, kostja ei teinud piisavat järelvalvet teostatavate tööde üle. Külmaveetorupüstik on ehitise oluline osa ja kaasomandi osas. Ühistu pädevuses on KÜS § 15 ja 15.1 mõttes teha kaasomandi remonttöid, mis oli delegeeritud L AS-le ja kes teostas ühistu ülesandel vastavaid töid. Korteriomanik ei saa teada elamus asetsevaid torusid, sest tema pole seda ehitanud, selliste süsteemide asukoha peab teadma ja välja selgitama ühistu (13.02.2012, 13.03.2013). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata (28,93,212, 04.12.2012, 11.04.2013). Tegemist on vastutuskindlustuslepinguga, mistõttu ei saa rääkida kahjunõude üleminekust hagejale. Kostja ei ole rikkunud KÜS § 15 ja 15.1. tulenevaid kohustusi, on näidanud üles hoolsat suhtumist ja professionaalset käitumist. Ebaõige, et kostja pole täitnud korrektselt kohustust tööde läbiviimisel. Kostja kasutas tööde tegemisel professionaalset firmat. Kahjustatud pole kaasomandi osa, hageja ei ole tõendanud seda, realiseerus reaalosast lähtuv oht. Remonttöid ei teostanud majavara haldus OÜ vaid L AS, seega saaks nõudeid esitada üksnes viimase vastu. WC-poti ühendav toru, mis läks katki tööde käigus, asetses ettenägematus, täiesti ebastandardses kohas. Enne tööde alustamist küsiti korteriomanikult kus võiksid torud asetseda, kas selleks on oht, omanik kinnitas selliste tööde ohutust. Omanik pidanuks olema teadlik torude asetusest. Tööde käigus katki läinud toru, millest väljavoolanud veetõttu sai kahjustada kannatanu korteri siseviimistlus, oli reaalosa osa, mitte kaasomandi osa. Kannatanu ja ühistu vaheline suhe on käsundilaadne suhe. Kahju ulatust kui sellist kostja ei vaidlustanud (vt protokoll 12.11.12). Kahju tekkimine polnud ette näha, kostja ei ole maja ehitanud Kolmas isik AS L hagi ei toetanud.
Kohtu põhjendused
Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega. VÕS § 1043 vastutab isik teisel isikule tekitatud kahju eest, kui ta on selles süüdi /VÕS § 1050/, va seaduses sätestatud juhtudel. Lepingulise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3, lg 2 II lause ja § 115 lg 1 järgi. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 02.06.2010 tegi OÜ L kostja korraldusel /ülesandeil külmaveetorupüstiku remonti XXX asuvas elamus. Tööde käigus läks katki WC potti ühendav toru, mille tõttu kahjustas väljavoolanud vesi korteri XXX asuva korteri nr 38 siseviimistlust ja selle tõttu saigi kahjustada MR kuuluva korteriomand nr XXX (registriosa väljavõte, XXX ) siseviimistlus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kahjuks on korteriomandi taastusremondi maksumus 908,90 eurot. Selle tõttu puudub vajadus anda hinnang ka kahju ulatuse kohta esitatud tõenditele (hageja esitatud fotod, akt, kahju avaldus, ehitise ülevaatuse aktile, hinnapakkumistele, eelkalkulatsioonile, garantiikirjale, lk 5-7, 10-14). Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidluses on tõendatud, et seoses korteriomandi nr kahjustumisega oli tegemist kannatanule omandi kahjustamisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes (kahju tekkimine õigusvastane). Kohtule esitatud kodukindlustuse sertifikaadist nähtuvalt (lk 4) on hageja kindlustanud XXX asuva korteri perioodiga 02.12.2009-01.12.2010, kindlustatud vara omanik on M. R . Viidatud lepingust nähtuvalt on kindlustatud korter kindlustussummaga 369000 kr ning lisaks on kindlustutud ka vastutuskindlustus - 100000 kr. Seega on hageja tõendanud esitatud sertifikaadiga seda, et lisaks vastuskindlustusele oli hagejal sõlmitud M. R ka korteri kahjukindlustusleping. Eeltooduga on ümber lükatud kostja väide, et leping hõlmas vaid vastutuskindlustust. Kohtule esitatud maksekorraldusega 39814 21.09.2010 on hageja tõendanud, et on maksnud VE OÜ-le 14221,20 kr (lk 16), kes on teinud kannatanu korteris kahjustuste likvideerimiseks remonti. Seega on hageja tõendanud, et ta on kannatanule hüvitanud kahju, tasudes remondikulud ning talle on üle läinud kindlustuslepingu lepingu alusel kannatanule kuuluv kahju hüvitamise nõue VÕS § 492 lg 1 järgi. Vaidlus puudus ka selles, et XXX asuvate korteriomandite hooldamiseks on moodustatud ühistu – kostja, kes keeldub kahju vabatahtlikult hüvitamist. Vaidlus tekkis selle üle, kas kostja on oma kohustusi kannatanu ees rikkunud ja kas ta on vastutav tekkinud kahju eest. Kannatanu ja ühistu vahelisi suhe on eelkõige lepinguline e. käsundilaadne suhe, kuna KOS § 8 lg 1 tulenevalt on korteriomandi omanikud XXX, majas moodustanud mõtteliste osade hooldamiseks ühistu, kelleks on kostja. Viimane majandab vastavalt KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelisi osi. Seega ajab ühistu ehk kostja sisuliselt korteriomandite omanike, kes on ühistu liikmeiks, asju, saades oma ülesanded liikmetelt vastavalt põhikirjale ja seadusele. Seega saab kohtu arvates rääkida eelkõige lepingulisest suhtest kannatanu ja kostja vahel ja kuna kannatanud nõue on üle läinud hagejale, siis saab kahju hüvitamist nõuda väidetava ühistupoolse kohustuse rikkumise korral lepingulisel alusel (VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, lg 2). Märgitud käsundilaadse suhte sisu (õigused, kohustused) on sätestatud ka korteriühistu seaduses.
VÕS § 101 lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, va kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Järgnevalt vaatleb kohus, kas ja milline kohustus oli kostjal kannatanu, kelle nõue on hagejale üle läinud, ees ja kas ta on oma kohustust rikkunud. Korteriühistul on KÜS § 2 lg 1 tulenev kohustus korteriomandi eseme mõttelisi osi ühiselt majandada: korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide ning nende osade korrashoidmine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS §-de 15 ja § 15.1 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS § 15.1 lg-le 1 korteriühistu vajalikud ja nende pinna osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks § 15.1 lg 2 kohaselt on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ning eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu veetorustiku hooldamine või remontimine korteriomandite mõtteliste osade hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu, antud juhul kostja majandustegevusest tulenev kohustus. Hageja arvates oli vee lekkimine korterisse 38 (korteriomandi nr XXX reaalosale) ja kahju tekkimine oli tingitud sellest, et kostja pole korrektselt teostanud külmaveepüstiku remonti ega teostanud nende tööde üle kontrolli. Kostja juhatuse liikme KK ja kolmanda isiku juhatuse liikme AH seletustest (tõendiks lihtmenetluses, vt protokoll 12.11.2012, TsMS § 405, protokoll saadetud ka hagejale, lk 62-64) nähtuvalt oli vaja teha majasisestes püstikutes remonti, sest esines veeleke. Viimast kinnitavad ka kostja poolt kohtule esitatud fotod, millest nähtuvalt on maja seinad märgunud (lk 67-68, fotod 3-5). Seega asus kostja teostama KÜS § 15.1. lg 2 tulenevaid kohustusi. Seletustest nähtult teostati neid töid kannatanu korteris. Veel nähtub seletustest, et kannatanu korteris WC- potti ühendav toru, mis läks katki, oli kohas, kus teda ei saanud olla ja kus ta poleks tohtinud olla ning seletuste kohaselt ei olnud võimalik nende asukohta/olemasolu ka tuvastada, kuna tegemist oli plastmasstoruga, mitte metallist toruga, mille asukohta ja olemasolu on võimalik vastavate mõtteriistadega tuvastada. Kohtul puudub alus kahelda AS-i L kui spetsilasti arvamuses, et plastmasstorude olemasolu ning asukoha tuvastamiseks pole võimalik kasutada mõtteriista. Kostja esitatud elamu XXX ning kannatanu korteri veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku projektist (lk 69, OÜ AP) nähtuvad vastavate torustike ja püstikute asukohad ning kohas, kus nö tööde käigus sein avati, ei ole ühtegi veetoru (joonisel tähistatud roosa joonega, so koht, kus asus toru, mis sai kahjustada ja mida tegelikult joonise järgi ei eksisteeri). Hageja esitatud tunnistaja ehk kannatanu M. R ütlustest (lk 99) nähtuvalt ei teadnud tema, kus selline toru asetseb, mis tööde käigus sai vigastusi, millega on tõendatud hageja väide, et kannatanu ei saanud ega võinud teada võimalike torude asukohta. Eeltoodud kostja ja kolmanda isiku seletusi ja esitatud joonist hinnates leiab kohus, et mõistlikult
võttes puudus kostjal, kes korraldas remonttöid KÜS § 2 lg 1, § 15, 15.1 lg 1,2 järgi, et tema kohustuste täitmisel võiks tekkida üldse kahju. Seega olid nii kannatanu kui kostja ühesuguses situatsioonis kui remonttöid tehti, st nii kannatanu kui kostja ei saanud ette näha, et tekib remonttööde käigus tekib kahju. Kohtu arvates on hageja väide, mille kohaselt peab ühistu selgeks tegema, kus asuvad elamus, mida ühistu hooldab, veetorud, ebatäpne. Nimelt on tõesti remonttööde tegemise eelduseks ja vajalikuks hoolsuskohustuseks selline tegevus, mille käigus selgitatakse välja, kus tehnosüsteemid ehitises asuvad, et teada, kuidas neid hooldada. Selline tulenev ülalviidatud ühistuseaduse sätetest aga ka ühitu põhikirja p 3 (lk 79-83) ja mille hageja esitas, Küll aga ei sa eeldada ühistult seda, et ühistu peaks eeldama tehnosüsteemide, antud juhul WC-poti veetoru, sellist paigutust ning kindlaks tegema sellise projektivälise lahenduse/paigutuse olemasolu olukorras, kus see ei ole visuaalselt ega ka joonistelt-projektidelt nähtav või mõõteriistadega tuvastav /ei olnud metallist toru/. Käesoleval juhul asetses toru seina taga ning see ei olnud kostjale ja kanntanule teada ja nende asukohta polnud võimalik kostjal ka plaanide/projektide ega mõõteriistadega tuvastada (leidnud kinnitust kostja, kolmanda isiku seletuse ja esitatud projektiga). Kuivõrd märgitud toru paigutus ei vastanud projektile, on võimalik, et tegemist on ehitusliku veaga, mis ilmnes alles vaidlusaluse juhtumi käigus. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool väitnud, et ühistu oleks vaidlusaluse elamu ehitanud, seda viimast on ühistu ka eitanud (11.04.2013. lk 101-106). Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja poolt kohustuse täitmisel (remondikohustuse täitmine ja järelevalve teostamine remonditööde tegemise üle) kahju tekkimine ei olnud ega saanud olla mõistlikult võttes ning kostja poolt käibes vajalikku hoolt jälgides VÕS § 127 lg 3 mõtte kohaselt ette näha. See, et ühistu oleks tahtlikult soovinud kannatanule kahju teha või oleks jätnud käibes hoole olulises määral jälgimata, ei ole kohtu arvates aset leidnud. Olukorras, kus remonditööde tegemiseks ehk kohustuse täitmisel on vajalik avada sein, kus ei saa olla ühtegi püstikutoru vastavalt projektidele ning mille olemasolu ei ole võimalik ka mõõteriistadega tuvastada ega välisel vaatlusel tuvastada, on tööde tegemine toimunud käibes vajalikku hoolt jälgides. Kuna kostja on tõendanud, et kahju tekkimine tema poolse kohustuse täitmisel (KÜS § 2, lg 1, § 15, § 15.1 lg 1, 2) ei olnud ega saanud olla ette nähtav, siis on kostja vastutus VÕS § 115 lg 1, 127 lg 3 ja § 101 lg 1 p 3, lg 2 II lause alusel kannatanu ees välistatud. Eelpool tuvastas kohus, et mõistlikult võttes ei saanud kostja ega kolmas isik ette näha kahju tekkimist ning et tõendatud on et sein kannatanu korteris avati sealt, kus ei saanud olla ühtegi veetoru ja mille olemasolu ja sealset asukohta polnud võimalik tuvastada ei visuaalsel vaatlusel ega mõõteriista ega projekti alusel. Seega on kolmas isik näidanud üles käibes vajalikku hoolt remonttööde käigus kahju tekkimise vältimiseks ehk välistatud on tema süü VÕS § 1050 järgi kahju tekkimisel kannatanule. Eeltoodu tõttu ei saa kostja vastuta ka VÕS § 1054 lg 2 (teise isiku eest vastutus) kolmanda isiku poolt tekitatud kahju eest VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 järgi kannatanu ees. Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõua ka VÕS § 492 lg 1alusel kahju hüvitamist kostjalt. Hagi jääb seetõttu rahuldamata.
Menetluskulud, hind TsMS § 162 lg 1, 2, § 167 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjus on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad hageja ja kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hageja
kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmäämise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Asja hind on hagetava nõude väärtus 908,90 eurot.
/digitaalne allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.