Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-1511 õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused BIGBANK AS esitas a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Sxxxx ja KxxxxxxxVxxxxxxxxx vastu 9293.20 euro nõudes, millest 4563,77 eurot on tagastamata krediidisumma, 1063.36 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 356.64 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 81,33 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 3228,20 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja esitas ka lisanduva viivise nõude. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja, Mxxxx Sxxx, 26.11.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 07400376/96kt, mille raames on hageja ja kostja sõlminud kaks kokkulepet (edaspidi kokkuleppe nr 2 ja 1) krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. 23.04.2009.a sõlmitud kokkuleppega nr 2 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 773,65 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 658,77 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 72 893,92 Eesti krooniga. 15.10.2009.a sõlmitud kokkuleppega nr 1 muudeti lepingus kokkulepitud intressimäära. Uueks intressimääraks loeti alates 15.10.2009.a. 26,34% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Laenulepingu tagatiseks sõlmisid hageja ja kostja Kxxxxxxx Vxxxxxxxx (edaspidi käendaja) 26.11.2007.a käenduslepingu, mille raames on 28.10.2009.a sõlmitud kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Käenduslepingu alusel oli käendaja kohustatud kohustuse rikkumise korral vastutama krediidisaajaga solidaarselt, st krediidisaaja poolt maksete viivitusse sattumise korral oli käendaja kohustatud lepingujärgsed maksed hagejale ise tasuma. Kokkuleppe nr 1 alusel oli krediidisaaja kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 02.11.2009.a, millist kohustust krediidisaaja korduvalt alates 01.12.2009.a rikkus. Hoolimata sellekohastest meeldetuletustest kumbki kostja makseid nõuetekohaselt ei tasutud ja hageja hoiatas 15.04.2010.a saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemise ohust juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjatele võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostjad ei asunud kohustusi täitma mahus, mis võimaldanuks koostöö jätkumist ning lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokkulepitud tingimustel. Hageja ütles 24.05.2010.a krediidisaajale saadetud ülesütlemisavaldusega ja käendajale saadetud nõudekirjaga lepingu üles ning nõudis kostjatelt 5 911,16 euro tasumist, millest 4 658,77 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1 053,36 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 147 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 49,38 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 2,65 eurot viivis. Kostja on tasunud lepingu ülesütlemise järgselt 95 eurot, kuid ülejäänud nõuded on seni täitmata ja seetõttu suureneb ka viivis jooksvalt. Hageja esitas 17.05.2013.a täiendava seisukoha (t lk 92-99). Hageja märkis, et kostja Mxxxxx Sxxx ei esitanud laenulepingut sõlmides hagejale mingeid andmeid oma väidetavalt raske majandusliku olukorra kohta. Hageja lähtus lepingut sõlmides kostjate poolt esitatud

2-13-1511 andmetest ja andis kostjale I laenu soovitud summas 3834.70 eurot (60000krooni). 23.04.2009.a kokkuleppega võimaldas hageja kostjal ületada ajutised makseraskused, milleks anti ka kostjale maksepuhkust 3 kuud. Hageja täpsustas, et kokku on lepingu täitmiseks perioodil 26.11.2007-22.03.2009.a laekunud 1906.58 eurot, millest 79.68 eurot arvestati krediidisumma, 1606.43 eurot intressi, 47.94 eurot lepingu sõlmimise tasu ja 172.53 eurot võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. Perioodil 23.04-14.10.2009 ei teinud kostja hagejale ühtegi makset. 15.10.2009.a sõlmitud kokkuleppe järgselt laekus hagejale 205 eurot, millest 95 eurot arvestati krediidisumma ja 110 eurot võla sissenõudekulude katteks. Viimane makse laekus 15.05.2012.a. Kokkulepped sõlmiti lähtuvalt VÕS § 396 lg 2- pooled leppisid kokku, et kostja võlgneb lepingust tuleneva sissnõutavaks muutunud nõude laenuna. Kokkulepetega kujundati kõik laenusaaja erinevat liiki kohustused ümber nn uueks krediidisummaks. Hageja märkis, et tegemist on sisuliselt võlatunnistusega, mille eesmärgiks on tõendamiskoormise ümberpööramine ja tõendamise lihtsustamine. Hageja tegi omapoolse pakkumise kompromissiks. Kostjate vastuväited Kostja Mxxxx Sxxx esitas hagi suhtes kirjaliku seisukoha (t lk 54-55), milles võttis omaks laenulepingu sõlmimise. Kostja selgitas, et võttis hagejalt esimese laenu summas 34 000krooni 2007.a septembris. Sama aasta novembris esitas uue laenutaotluse ja kuna ta oli eelmist laenu kolm kuud korrektselt tasunud, sai ta teise laenu summas 60 000krooni. Laenu tagastamisel tekkisid probleemid, kuna kaotas töö. Seejärel oli trauma ja haigus. Kasvatada on väike laps ja tööd ei ole endiselt saanud. Sugulased ja tuttavad ei saa aidata nii suure võla tasumisel. Kostja leidis, et on saanud tegelikkuses vaid väikse osa sellest summast, mida tagasi nõutakse. Kostja märkis, et on püüdnud koostöös pangaga olukorda lahendada ja sõlmis panga soovitusel ka täiendavad kokkulepped. Samas on pank suhtunud pöördumistesse ka külmalt ega ole andnud soovitud infot laenu jääkide ja selle kohta, kuhu on tasutud summad arvestatud. Segadust tekitas ka olukord, et kostja juurde ilmus inkassofirma esindaja ja teatas, et nüüd tuleb tasuda hoopis inkassofirmale. Kostja teatas, et kui tasutav summa oleks väiksem, püüaks ta selle tasuda. Kostja esitas kohtuistungil 06.06.2013.a kirjaliku seisukoha, kus väljendas oma muret ja pakkus lepingu 0740376/96kt katteks kompromissina 1900 euro tasumist. Kostja märkis, et hageja on lisanud võlasummale juurde lepingu sõlmimise tasud ning viivised ja intressid, mistõttu on kokkuvõttes tagasimakstav summa järjest suurenenud. Kostja Kxxxxxxx Vxxxxxxxx teatas kirjalikus seisukohas (t lk 53), et tal ei ole võimalik laenu tasuda. Puudub kindel sissetulek ja töökoht ning muud vahendid, mille arvel seda teha. Käenduse andmist kinnitas ja selgitas, et selle andmise ajal olid tema „seisud“ head. Kinnitas, et oli kursis laenu tagastamisega ja pöördus ka ise hageja poole selgituste saamiseks, kuid alati oli Mxxxxx Sxxxxx täiendav kokkulepe pangaga saavutatud. Kuna ka endal läks allamäge, ei olnud võimalik osaleda laenu tasumisel. Uskus, et Mxxxx Sxxx teeb endast kõik, et lepingut täita. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Pooled kompromissi ei saavutanud, kuna kostjad leidsid, et on valmis tasuma vaid 1900 eurot, millega hageja ei nõustunud, kuna see ei kata isegi põhivõlga. Hageja selgitas, et võla meeldetuletuskirju saadetakse vastavalt vajadusele, minimaalselt 1 kord kuus kui on võlgnevus. Hageja märkis, et kiirelt hagi esitamine ei ole kliendi huvides, sest kliendile hoitakse kokku kohtu- ja täitemenetluse kulud. Kostjatega on peetud läbirääkimisi ja kaasatud oli ka inkassofirma.

2-13-1511 Kostja Mxxxxx Sxxx teatas, et tal oli jõukohane maksta 50 eurot kuus. Nõutud summat ei ole kuskilt võtta. Kostja Kxxxxxxx Vxxxxxxxx teatas, et tal ei ole vara, et kohustust täita. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja ja kostja, Mxxxxx Sxxxx vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 26.11.2007.a tarbijakrediidilepingu nr 00740376/96/kt (t lk 10-18), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 60 000 krooni, intressiga 24,98% krediidisummast aastas. Maksegraafiku kohaselt oli laenuta tagastamise lõpptähtaeg 28.11.2017.a. Laenu tagatiseks oli kokku lepitud isiklik käendus krediidiandja ja Kxxxxxxx Vxxxxxxxxx vahel. Hageja ja kostja Kxxxxxxx Vxxxxxxxxx vahel ei ole vaidlust selles, et 26.11.2007.a sõlmisid pooled käenduslepingu (t lk 29-30), mille kohaselt võttis kostja endale vastutuse hageja ja kostja Mxxxxx Sxxxx vahelisest tarbijakrediidilepingust 0740376/96kt ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Vastutuse ulatuseks leppisid hageja ja käendajast kostja kokku 270 111krooni (17 263.24eurot). Käenduslepingut muudeti 28.10.2009.a (t lk 31)- suurendati vastutuse maksimummäära 337 228.99 kroonini (21 552.86eurot). Hageja ja kostja Mxxxxx Sxxxxon sõlminud tulenevalt 26.11.2007.a tarbijakrediidilepingust täiendavalt kaks kokkulepet: 23.04.2009.a kokkulepe (nr 2) (t lk 19-23), millega suurendati kostja krediidisummat 2035.60 krooni võrra, muudeti intressimäära madalamaks ja maksegraafikust nähtuvalt anti ka kolm kuud maksepuhkust (nimetatud asjaolu küll kokkuleppe tekstist ei nähtu); 15.10.2009.a kokkulepe (nr 1) (t lk 24-28), millega jällegi suurendati krediidisummat 12 104.99 krooni võrra ja muudeti intressimäära- seekord suuremaks (26,3496% krediidisummalt aastas). Kostjad ei ole nimetatud kokkulepete osas vastuväiteid esitanud. Kostjad ei vaielnud vastu ka hageja väitele, et krediidilepingut ei ole kohaselt täidetud ja leping on üles öeldud. Nimetatud asjaolu kohta esitas hageja ka tõendid : lepingu ülesütlemise hoiatused mõlemale kostjale 15.04.2010 (t lk 32-33) ja lepingu üles ütlemise teated mõlemale kostjale 24.05.2010.a, milles nõutakse ka täitmata kohustuse täitmist (t lk 34-35). Kostjad esitasid ainsa sisulise vastuväite, et põhivõlgnik on tasunud üsna suuri summasid, kuid hageja nõue on endiselt väga suur ja et põhivõlale on lisandunud intressid, viivised, ja muud kulud, mis kohustuse suureks teevad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna käesolevalt on laenuvõtjaks eraisik, on vastavalt 34 ja 402 tegemist tarbijakrediidilepinguga: Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus märgib, et ka tarbijakrediidilepingu kohaselt on poolte põhikohustused ja – õigused samad tavakrediiditlõlepinguga: laenuandaja annab laenu või krediiti ja laenuvõtjal on kohus see kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Pooltel lepingu sõlmimise ega sisu osas vaidlusi ei ole. Kostja Mxxxxx Sxxx on saanud laenusumma 27.11.2007.a ülekandega (t lk 56). Seega on hageja omapoolse kohustuse täitnud. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

2-13-1511 Hageja andis laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ja pooled olid intressis ka kokku leppinud, mistõttu on kohatu kostja Mxxxxx Sxxxx vastuväide, et hageja on lisanud põhivõlale intressi, mis nõuet suurendab. Hagejal on seadusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt õigus saada välja laenatud rahalt intressi ja intressid kajastusid ka lepinguga kokku lepitud tagastavas summas. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kuna lepingut nõuetekohaselt ei täidetud, kasutas hageja VÕS § 116 tulenevat õigus ja ütles lepingu üles. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevalt on kostjal hageja arvestuse kohaselt täitmata kohustused põhivõla 4563.77 eurot ja intressi 1053.36 eurot osas. Kohus leiab, et hageja intressi arvestus on õige. Kuna kohustused on täitmata, on hageja hagi põhivõla tagastamise ja intressi saamise nõudes põhjendatud. Laekunud summade arvestamist erinevate täitmisele kuuluvate kohustuste katteks reguleerib krediidilepingu lisaks olevate üldtingimuste p 2.5 teine lause: tarbijaga sõlmitud lepingu käigus krediidiandjale laekunud summade arvelt leotakse esmalt tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, seejärel tasumata intress ning lõpuks viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.7. leppisid hageja ja kostja Mxxxxx Sxxx kokku, et laenusaaja kohustub hüvitama võla sisenõudmisega seotud kulud, sh kohtu,- inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kostjatele mitmeid meeldetuletuskirju, mille saatmise kulud vastavalt üldtingimuste p 2.5 kaetakse tasutud summadest esimeses järjekorras. Seega ei läinud kostja tasutud summad mitte põhivõla katmiseks vaid esimeses järjekorras nimetatud meeldetuletuskirjade katteks ja selline hageja tegevus oli kooskõlas sõlmitud lepinguga. Saadetavate meeldetuletuste kulu kohta on hagejal kinnitatud hinnakiri (t lk 44). Lepingu ülesütlemisel jäi hagejal saamata 15.04.2010.a saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuskirjade ja 24.05.2010.a saadetud ülesütlemisavalduse kulud summas 36.98 eurot (t lk 32-35). Hageja on esitanud nõude inkassoteenuse kasutamise eest summas 319.56 eurot. Hageja esitas kulude kohta 03.03.2011.a OÜ Pinker Albert Detektiivibüroo arve 2111, millest nähtub, et krediidilepinguga 0740376/96kt on osutatud teenust 266.30 euro suuruses summas, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 53.26 eurot, kokku seega 319.56 eurot (t lk 39). Esitatud tõenditest nähtub, et 09.12.2011.a on kostja Mxxxxx Sxxx sõlminud võla tasumise kokkuleppe (t lk 37-38). Kokkuleppe kohaselt on see sõlmitud hageja enda poolt ja ei ole näha, et seda oleks vahendanud OÜ Pinker Albert Detektiivibüroo. Kostja Mxxxxx Sxxx võttis aga istungil omaks, et sõlmis nimetatud kokkuleppe inkassofirma esindajaga, kes otsis ta üles kodust ning kokkulepe sõlmiti autos. Seega on hageja OÜ-lt Pinker Albert Detektiivibüroo teenust saanud ja arve summas 319.56 on põhjendatud. 23.04.2009.a kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma lepingu muutmise tasu 607.89 krooni 8 38.85 eurot) ja 15.10.2009.a kokkuleppe kohaselt 49.3833 eurot, kokku 88.235 eurot. Kokkulepete kohaselt tuli nimetatud summad tasuda vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja kohustusi nagunii nõuetekohaselt ei täitnud, saab neid summasid ebapiisavate maksete korral täidetuks lugeda alles viimases järjekorras (üldtingimuste p 2.5). Seega on nimetatud summad tasumata.

2-13-1511

Kostjate vastuväite kohaselt on Mxxxxx Sxxx tasunud suuri summasid, kuid nõue on endiselt suur. Kostja ise mingit arvestust kohtule ei esitanud. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja tasunud või tema eest tasutud laenulepingu 0740376/96kt makseid kokku 2111.58 eurot, sh kuni 22.03.2009 1906.58 eurot ja 2011-2012 veel 205 eurot. Hageja on tasutud summad arvestanud erinevate täitmisele kuuluvate kohustuste katteks vastavalt lepingu üldtingimuste p 2.5 teisele lausele: esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulud, seejärel krediidisumma, tasumata intress ja lõpuks viivis ja muud tasumisele kuuluvad kohustused. Kostja maksetest ei piisanud kõigi kohustuste täitmiseks ja seetõttu pidigi hageja kasutama eelnimetatud sätte regulatsiooni. Tasutud maksetest piisas lepingu kehtivuse ajal tehtud võla sissenõudmise kulude katteks, osaliselt põhivõla ja lepingu algperioodil ka osaliselt intressi katteks. Kostja Mxxxxx Sxxxx esitatud maksekorraldustest nähtub, et kuni 01.04.2009 on tasutud 31 467 krooni (2011.11 eurot) (t lk 57-75) ja perioodil 16.12.2011-15.05.2012 125 eurot (t lk 76-78), ning perioodil 15.02-14.08.2011.a veel käesoleva vaidluse esemeks oleva ning teise krediidilepingu 802932/15kt eest kokku 200 eurot (t lk 79-83), kuid nimetatud maksekorraldustest ei nähtu, millises ulatuses on kummagi lepingu eest tasutud. Viimati nimetatud maksetest on hageja arvestanud käesoleva lepingu täitmiseks 80 eurot ja kuna kostja sellel vastuväiteid ei esitanud, siis kohus aktsepteerib seda. Kokku on kostja esitatud tõendite alusel teinud seega käesoleva vaidluse esemeks oleva krediidilepingut täimiseks makseid 2216.11 eurot. Kohus võrdles hageja arvestust perioodil 27.11.2008-01.04.2009 kostja poolt esitatud maksekorraldustega (kõigil selgituses käeoleva lepingu number ja saajaks hageja ning ka sama viitenumber) ning peab märkima, et hageja esitatud andmed ei kattu kostja poolt esitatud makskorraldustega – vahe on 104.53 eurot, mida hageja on jätnud mingil põhjusel arvestamata. Kohus leiab, et tasutud summa, mida hageja ei ole arvestanud, tuleb arvestada sissenõudmiskulude katteks (üldtingimuste p 2.5). Seega on kostja võlgnevus sissenõudmiskulud osas mitte 365.54 eurot vaid 252.01 eurot. Muus osas loeb kohus hageja arvestused võla tasumise ja makstud summade jagunemise osas õigeks ning loeb põhjendatuks tasumata põhivõla 4563.77 eurot, intressid 1053.36 eurot ja lepingute muutmise tasu 81.33 eurot ning sissenõudmiskulud 252.01 eurot. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise summas 3228.20 eurot ja alates 12.01.2013.a viivise 26,34% tagastamata krediidisummalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõude rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS 113 lg 1 on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja Mxxxxx Sxxx on 15.10.2009.a kokkuleppes määranud intressimääraks 26,34 % krediidisummalt aastas. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga 11.01.2013.a 3228.20 eurot (t lk 36). Kostjad leidsid, et laenule lisandunud summad on ebamõislikult suured ja avaldasid soovi, et summasid saaks vähendada. Pooled vähendamise osas kokkuleppele ei saanud. Kohus leiab, et kohaldamisele tuleb VÕS § 113 lg 8 ja 162 lg 1. VÕS § 113 lg 8 sätestab: viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

2-13-1511 nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole käitunud kostjate suhtes mõistlikult, kuna põhjendamatult viivitas lepingu ülesütlemisega olukorras, kus oli ilmne, et lepingu täitmist ei toimu. Nimelt tasus kostja viimati korraliselt lepingu täitmiseks 01.04.2009.a 1750 krooni. Seejärel sõlmiti 23.04.2009.a täiendav kokkulepe ning seejärel 15.10.2009.a uus kokkulepe. Esimese kokkuleppega kokku lepitud maksepuhkuse järel ei asunud kostja kohustusi täitma ja viimse kokkuleppe kohaselt ei olnud kostjale antud üldse maksepuhkust ning ta pidi jätkama lepingu täitmist 02.11.2009.a esimese osamaksega, milleks oli lepingu muutmise tasu. Kostjad ka seda kokkulepet täitma ei asunud. Järgmise makse on kostjad tasunud hageja andmetel 22.02.2011.a, so peaaegu 1,5 aastat pärast, summas 20 eurot. Kohtu hinnangul oli põhjendamatu oodata aasta ja neli kuud ilma, et hageja oleks kasutanud õiguskaitsevahenditöelnud lepingu üles, kuid kogu selle aja eest on hageja arvestatud viivist. Kohus juhib hageja tähelepanu VÕS üldpõhimõtetele: § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõtetest lähtuvalt; § 7, mis kutsub üles lähtuma mõistlikkuse põhimõttest, kusjuures lg 2 selgitab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohus märgib, et krediidilepingu eesmärgiks ei saa olla võimalikult suurte võla sissenõudmiskulude ja viivise saamine võlgnikult. Seega kui on ilmne, et kui isik kohustust pikema perioodi jooksul ei täida ja täitmist ka ei luba, ütleks mõistlik lepingupool lepingu üles ja asuks võlga sisse nõudma. Kohus märgib, et käesolevalt on kohtulikud sissenõudmiskulud, mida hageja enda väitel vältida püüdis, lisandunud lepingu kehtivuse ajal tekitatud sissenõudmise kuludele ja viivisele ja suurendanud seda veelgi. Seega ei olnud lepingu ülesütlemisega viivitamine kostjate huvides. Kostjad teatasid, et neil on raske majanduslik olukord, kuid tõendeid selles osas ei esitanud. Kohus, arvestades kostja poolt kohustuse täitmise ulatust ja hageja käitumist lepingu üles ütlemisega venitamisel, leiab, et viivist tuleb osaliselt vähendada: perioodi 24.05.201015.08.2011 eest arvestatud viivist tuleb vähendada poole võrra, s.o arvestada nimetatud perioodi eest viiviseks 756.32 eurot. Hagi esitamise seisuga on põhjendatud viiviseks seega 2469.24eurot. Hageja taotles viivise välja mõistmist protsendina põhinõudest ka pärast hagiavalduse esitamist kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas viivise arvestuse kuni 11.01.2013.a. Perioodi 12.01-21.06.2013.a eest arvestab kohus viivise suuruseks 52,90 eurot (põhivõlg 4563.77 eurot x 0,0072 % x 161 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Lahendi tegemises alates mõistab kohus viivise välja protsendina põhivõlast. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõuded põhivõlgniku, Mxxxxx Sxxxx vastu järgmises ulatuses: põhivõlg 4563.77 eurot, intressid 1053.36 eurot, lepingute muutmise tasu 81.33 eurot, sissenõudmiskulud 252.01 eurot, viivis lahendi tegemise seisuga 2522.14 eurot ning alates lahendi tegemisest viivis 26,34 % põhivõlalt aastas.

2-13-1511 Kostja Kxxxxxxxx Vxxxxxxxx vastutab eelpool tuvastatud välja mõistmisele kuuluvate kohustuste eest käendajana solidaarselt põhivõlgniku Mxxxxx Sxxxxxx. VÕS § 145 lg 1 sätestab: Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS §65 lg 1 sätestab: Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja ja Kxxxxxxx Vxxxxxxxxx vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole käendaja vastutusele mingeid piiranguid seatud, va summaline ülempiir 21 552.86 eurot, mida hageja käesolev nõue ei ületa. Hageja on teavitanud käendajat täitmata kohustustest ja lepingu üles ütlemisest (t lk 33, 35). Seega kuuluvad lepingust 0740376/96kt tulenevad nõuded rahuldamisele ka käendaja suhtes.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning lõike 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja on tasunud riigilõivu 500 eurot ja kandnud ka õigusabikulusid 95.87 eurot. Seega on käesolevalt kohtule teadaolevateks kohtukuludeks hageja tasutud riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks tema esindaja kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 90,69% ulatuses, seega tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel samas ulatuses jätta kostjate kanda solidaarselt. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2-8.

/digitaalselt allkirjastatud/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.