Kostja: Heiti Lengi (isikukood: 35203282727; elukoht: XXXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rein Napa (Advokaadibüroo Rein Napa; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aleksander Grigoriev (hageja) esitas 31. oktoobril 2012 Tartu Maakohtule hagi Heiti Lengi (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 11. augustil 2012 liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli kostja, kes sõitis ette peateel liikuvale sõidukile, mille juhiks oli hageja. AS Inges kindlustus tunnistas sõidukile SUZUKI BALENO registrimärgiga XXX, mille omanikuks on N.G., tekitatud kahju liikluskahjuks LKS § 26 lg 2 mõistes. Liikluskahju põhjustajaks loeti kostja. Hageja oli 11. augustil 2012 sõitmas võistlustele. Hageja on professionaalne sportlane, kes osaleb võistlustel rahvusvahelisel tasandil. Vehklemisvõistluste kalendris on nimetatud võistlusel osalemine on väga oluline, sest võistlustel saab punkte, mille alusel ja sõltuvalt tulemustest võetakse Eesti Vabariigi koondisse osalemiseks rahvusvahelisel võistlustel, mis on iga sportlase eesmärk ja soov. Avarii tagajärjel ei saanud hageja osaleda võistlustel ja vajalikud punktid on jäänud kostja tõttu saamata. Võistlustel mitteosalemine osutus hageja jaoks suureks stressiks. Hageja ei saa enam öösiti magada, tal on kõrge vererõhk, unetus, söögiisu langus, heaolu langus, mis kahtlemata tõendavad läbielatud psüühilisi elamisi ning ei vaja lisatõendamist, kuna tegemist on õigusvastase käitumisega, kui kostja ei tõenda vastupidist. Hageja käis seoses tervisliku seisundi muutumisega arsti juures. Arst määras depressiooniga kaasneva ärevuse ravi. Hageja leiab, tuginedes Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg-le 2, et hageja üleelatud ebameeldivused ja kannatused, samuti rikkumise raskus, õigustavad hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Kostja isegi ei palunud vabandust toimunu eest. Kostja käitumine põhjustas hagejale hingelisi kannatusi, stressi ja unehäireid. Hageja on seisukohal, et hüvitamise kohustus tuleneb VÕS §-st 1043. Hageja leiab, tuginedes VÕS § 127 lg-le 6 ja TsMS § 233 lg-le 1, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
2.Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 7. novembri 2012 määrusega käiguta. Hageja esitas
23.novembril 2012 maakohtule hagi asjaolude täpsustuse ning täiendavad tõendid.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja maakohtule 11. veebruaril 2013 saadetud vastuse kohaselt oli 11. augustil 2012 toimunud liiklusõnnetus nn plekimõlkimine, mida võib väita arvestades hageja sõidukile liiklusõnnetusega tekitatud varalise kahju suurust - 1050 eurot. Selle kahju on hagejale kostja kindlustusandja hüvitanud. Kostja väitel ei ole liiklusõnnetus hagejale põhjustanud ei püsivat ega ka ajutist töövõime kaotust. Üksnes see, et liiklusõnnetuse tagajärjel hageja ei saanud osaleda planeeritud vehklemisturniiril ja koguda Eesti Vabariigi võistkonda pääsemiseks vajalikke punkte, ei saa olla hinnatav temale tekitatud mittevaralise kahjuna. Ei ole õige väita, et vajalikud punktid on jäänud saamata
2/5
kostja tõttu ja tema süül, sest punktide saamiseks pidanuks hageja sellel turniiril saavutama ka teatava tulemuse, mis ei sõltunud ainuüksi kostjast. Kostja leidis, et hageja esitatud Kaitseväeressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni 27. septembri 2012 otsuses hageja tegevteenistuseks kõlblikkuse määramiseks temal diagnoositud raskete stressreaktsioonide ja kohanemishäirete, posttraumaatilise stresshäire ning refraktsiooni- ja akommodatsioonihäirete, samuti müoopia põhjustamine liiklusõnnetusega ei ole põhjendatud. Mittevaralise kahjuna kuulub hüvitamisele mitte igasugune õigusvastase käitumise tagajärjel kannatanu vaimsele tervisele põhjustatud kahju, vaid üksnes see, mida saab lugeda oluliseks psüühika ja närvitegevuse häireks. Hagejal diagnoositud kõrvalekaldeid selleks lugeda ei saa.
25.märtsil 2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja esitas 9. aprillil 2013 Tartu Kalevi vehklemisosakonna peatreeneri tõendi selle kohta, et seoses 8. augusti 2012 liiklusõnnetusega ei saanud hageja osaleda turniiril, tal jäi saamata vajalik hulk punkte, mis tegi võimatuks tema edasistele võistlustele pääsemise, mis olid Eesti Vehklemisliidu reitingutabeli punktide võistlused.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
5.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • Hageja on alates 2010 aastast vehklemisklubi „Kalev“ liige. • 11. augustil 2012 toimus Haapsalus Valge Daami vehklemisturniir. • 11. augustil 2012 toimus Tartus Kalevi tänaval liiklusõnnetus, milles osalevate autode juhiks olid hageja ja kostja. Liiklusõnnetuse põhjustas kostja, kes sõitis ette peateel liikuvale sõidukile. Kostja oli liiklusõnnetuse hetkel alkoholijoobes. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju Nikolai Grigorjevile 1050 eurot. Nimetatud kahju hüvitas Nikolai Grigorjevile kostja kindlustusandja AS Inges Kindlustus.
6.Hageja väitel on ta professionaalne sportlane (tlk 2). Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekkinud kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja väitel ei saanud ta liiklusõnnetusse sattumise tõttu osaleda Haapsalus toimuvatel võistlustel, tal jäid saamata vajalikud punktid, mis oleks olnud aluseks Eesti koondisse pääsemiseks. Võistlustel osalemata jäämise tagajärjel tekkis hagejal stress, unehäired, rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 5 järgi mõistetakse mittevaralise kahjuna eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Juhul, kui isiku tervist on
3/5
kahjustatud või talle on tekitatud kehavigastus, tuleb mittevaralist kahju eeldada (vt Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07 p. 13).
7.Kohus annab esmalt hinnangu sellele, kas praegusel juhul üldse esinevad deliktilise üldvastutuse eeldused. Kõigepealt peatub kohus sellel, kas kostja tegevusega on hageja kaitstavat õigushüve rikutud, st kas kostja tekitas hagejale kahju (vt ka Riigikohtu 31. mai 2007. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07 p.-i 14) ning kas see tegevus oli õigusvastane. Hageja väitel tekkis talle tervisekahju kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. VÕS § 1043 järgse vastustuse üheks eelduseks on deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve rikkumine, mille loetelu on VÕS § 1045 lg-s 1. VÕS § 1045 lg 1 p-s 2 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Oma väiteid tõendab hageja ALPRAZOLAM-GRINDEKS tablettide infolehe ja Kivilinna apteegi maksekviitungi; Kaitseressursside ameti otsusega ajapikenduse andmiseks haiguse või tervisehäda ravimiseks; 26. septembril 2012 väljastatud perearsti tõendiga, mille kohaselt on ta pöördunud perearsti poole posttraumaatilise stresshäire ning pindmise rindkerevigastusega augustis toimunud liiklusavarii tagajärjel. Perearsti tõendi kohaselt on hagejal ärevushäire, unehäire ja hirmutunne.
8.Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema tervisekahju on tekkinud otseselt kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena. Hageja ei pidanud vajalikuks koheselt liiklusõnnetuse toimumise järel kutsuda arstiabi, vaid ootas ära politsei ning pööras tähelepanu sellele, et liiklusõnnetus saaks protokollitud (tlk. 79). 25. märtsil 2013 toimunud kohtuistungil väitis hageja, et ta pöördus perearsti poole kaks või kolm nädalat pärast liiklusõnnetust, seega hageja ootas mitu nädalat, enne kui pöördus arsti poole. Iseenesest ei pruugi tõesti tervisekahju alati ilmneda koheselt pärast kahju tekitavat sündmust. Praegusel juhul liiklusõnnetus ise hagejale otseseid füüsilisi tervisekahjustusi kaasa ei toonud, kuid süüline hingeliste kannatuste põhjustamine võib kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse ka sõltumata sellest, kas psüühilisel haigus tooks endaga kaasa kannatanule füüsilised või orgaanilised muudatused. Hageja toob praegusel juhul tervisekahjuna esile aga stressi, mis on tingitud sellest, et ta ei saanud võistlustel osaleda. Hageja esitatud perearstitõendi järgi on hagejale väljastatud alprazolamum, mille toime on hageja enda esitatud pakendi infolehe järgi ärevust vähendav ja rahustav. Nimetatud ravimit kasutatakse hirmu- ja paanikahoogude raviks. Hageja väitel tuleb tal ennast ravida, et ta hing rahuneks (tlk. 80). Maakohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hageja käitumine pärast liiklusõnnetust ei saanud olla mitteadekvaatne, kuna ta andis politseile selgitused juhtunu kohta ja ka politsei ei tuvastanud midagi, mis oleks andud alust kutsuda hagejale arstiabi, on põhjendatud. Hageja väitel ei saanud ta vaatamata liiklusõnnetusele võistlustele Haapsallu sõita, kuna ta ei teadnud, et nii vara läheks bussid Haapsallu ning tal puudus transpordivahend, seega ei olnud tal mingisugust võimalust Haapsallu jõuda. Maakohus leiab hageja enda menetluses esitatu alusel, et hageja väidetav tervisekahjustus ei tekkinud mitte otseselt liiklusõnnetuse tagajärjel, vaid selle tõttu, et hageja ei saanud võistlustel osaleda. Seega oli kahju tekitavaks sündmuseks liiklusõnnetuse tagajärjel kaotatud võimalus osaleda võistlustel.
9.Maakohus leiab, et praegusel juhul puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja kahju vahel. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju
4/5
ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tõttu hageja ei saanud väidetavalt osaleda Haapsalus toimuvatel võistlustel. Kui asuda seisukohale, et liiklusõnnetuse tagajärjel ei jõudnud kostja võistlustele, siis oleks täidetud üksnes vastutust tekitav kausaalsus. Seega juhul, kui hageja tõesti kiirustas võistlustele Haapsallu (mis on menetluses tõendatud üksnes hageja enda väitega, andmed võistlusele registreerimise kohta ei ole esitatud) ning ei jõudnud sinna ainuüksi liiklusõnnetuse tagajärjel (ka seda tõendab üksnes hageja enda väide ning kohtuistungil esitatud seisukoht, et hageja ei teadnud muudest võimalustest Haapsallu jõuda), on kostja põhjustatud liiklusõnnetus põhjuslikus seoses hageja mitteosalemisega võistlustel. Maakohus leiab aga, et praegusel juhul puudub põhjuslik seos kostja põhjustatud liiklusõnnetuse ja hageja kahju vahel. Kostja küll põhjustas liiklusõnnetuse, kuid sellel puudub vastustust täitev kausaalsus hageja tervisekahjuga. Maakohus leiab, et ainuüksi condicio sine qua non kasutamine praegusel juhul viiks ebaõiglasele tulemusele. Võistlustel osalemise võimaluse ärajäämise tagajärjel hiljem tekkinud väidetav tervisekahju ei ole enam mitteosalemist põhjustava sündmusega põhjuslikult seotud. Võistlustel osalemata jäämise tõttu hiljem tekkinud tervisekahjustus ei ole maakohtu arvates deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve kahjustamise tagajärjel tekkinud kahju, vaid siin realiseerub üldine eluga kaasaskäiv riisiko, mille vallandajaks oli kostja põhjustatud liiklusõnnetus. Maakohus leiab samuti, et hageja ei ole praegusel juhul põhjendanud, et võimalus võistlustel osaleda oleks eraldi õigushüve, mis on deliktiõiguslikult kaitstav.
10.Hageja deliktiõiguslikult kaitstav õigushüve võiks olla ka VÕS § 1045 lg-s 1 p-s 6 ja § 1049 nimetatud majandus- või kutsetegevuse seiskamine. Hageja väitel oli ta professionaalne sportlane ning kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel ei olnud tal võimalus oma kutsetegevust jätkata. Maakohus on aga seisukohal, et VÕS § 1049 nimetatud õigusvastase teo eeldused ei ole täidetud. Liiklusõnnetus ei olnud suunatud hageja kutsetegevuse vastu, liiklusõnnetusel ei ole mingit suhet hageja kutsetegevusega, vaatamata sellele, et kutsetegevusega tegelev isikule võis tekkida tervisekahju. Isik, kes põhjustab liikluseeskirju rikkudes liiklusõnnetuse, võib seejuures vigastada ükskõik keda – nii ühe ettevõtte tähtsat töötajat kui ka lihtsalt eraisikut. Kahju tekitav tegevus võib puudutada ükskõik keda.
11.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.