A. G. hagi H. L. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. G. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A. G. (isikukood: XXX), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (kostja): H. L. (isikukood: XXX), esindaja vandeadvokaat Rein Napa
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata Tartu Maakohtu 20. juuni 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus A. G. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest.
esitada päeva
ja
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.A. G. (hageja) esitas 31. oktoobril 2012 Tartu Maakohtule hagi H. L. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt toimus 11. augustil 2012 liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli kostja, kes sõitis ette peateel liikuvale sõidukile, mille juhiks oli hageja. AS Inges kindlustus tunnistas sõidukile SUZUKI BALENO, registrimärgiga XXX, mille omanikuks on N. G., tekitatud kahju liikluskahjuks LKS § 26 lg 2 mõistes. Liikluskahju põhjustajaks loeti kostja. Hageja on professionaalne sportlane, kes osaleb võistlustel rahvusvahelisel tasandil. Hageja oli
11.augustil 2012 sõitmas olulisele võistlustele, sest võistlustel saadud punktide alusel valitakse sportlased Eesti Vabariigi koondisse. Kostja põhjustatud avarii tõttu jäid hagejal vajalikud punktid saamata. Võistlustel mitteosalemine osutus hageja jaoks suureks stressiks. Hageja ei saa enam öösiti magada, tal on kõrge vererõhk, unetus, söögiisu langus, heaolu langus, mis tõendavad läbielatud psüühilisi elamisi ning ei vaja lisatõendamist, kuna tegemist on õigusvastase käitumisega, kui kostja ei tõenda vastupidist. Hageja käis seoses tervisliku seisundi muutumisega arsti juures. Arst määras depressiooniga kaasneva ärevuse ravi. Hageja leidis, tuginedes VÕS § 134 lg-le 2, et hageja üleelatud ebameeldivused ja kannatused, samuti rikkumise raskus, õigustavad hüvitise määramist rahalise kompensatsioonina. Kostja isegi ei palunud vabandust toimunu eest. Kostja käitumine põhjustas hagejale hingelisi kannatusi, stressi ja unehäireid. Hüvitamise kohustus tuleneb VÕS §-st 1043.
2.Kostja hagi ei tunnistanud.
11.veebruari 2013 vastuse kohaselt ei ole liiklusõnnetus hagejale põhjustanud püsivat ega ajutist töövõime kaotust. Üksnes see, et liiklusõnnetuse tagajärjel hageja ei saanud osaleda planeeritud vehklemisturniiril ja koguda Eesti Vabariigi võistkonda pääsemiseks vajalikke punkte, ei saa olla hinnatav temale tekitatud mittevaralise kahjuna. Punktide saamiseks pidanuks hageja sellel turniiril saavutama ka teatava tulemuse, mis ei sõltunud ainuüksi kostjast. Mittevaralise kahjuna kuulub hüvitamisele üksnes see, mida saab lugeda oluliseks psüühika ja närvitegevuse häireks. Hagejal diagnoositud kõrvalekaldeid selleks lugeda ei saa.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 20. juuni 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuses esitatud seisukohtade kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et tema tervisekahju on tekkinud otseselt kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena. VÕS § 1043 järgse vastustuse üheks eelduseks on deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve rikkumine,
mille loetelu on VÕS § 1045 lg-s 1. VÕS § 1045 lg 1 p-s 2 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Oma väiteid tõendab hageja alprazolam-grindeks tablettide infolehe ja Kivilinna apteegi maksekviitungi; Kaitseressursside ameti otsusega ajapikenduse andmiseks haiguse või tervisehäda ravimiseks; 26. septembril 2012 väljastatud perearsti tõendiga, mille kohaselt on ta pöördunud perearsti poole posttraumaatilise stresshäire ning pindmise rindkerevigastusega augustis toimunud liiklusavarii tagajärjel. Perearsti tõendi kohaselt on hagejal ärevushäire, unehäire ja hirmutunne. Hageja ei pidanud vajalikuks koheselt liiklusõnnetuse toimumise järel kutsuda arstiabi, vaid pöördus arsti poole mitme nädala pärast. Hageja toob tervisekahjuna esile stressi, mis on tingitud sellest, et ta ei saanud võistlustel osaleda. Hageja esitatud perearstitõendi järgi on hagejale väljastatud alprazolamum, mille toime on hageja enda esitatud pakendi infolehe järgi ärevust vähendav ja rahustav. Nimetatud ravimit kasutatakse hirmu- ja paanikahoogude raviks. Maakohus leidis, et praegusel juhul puudub põhjuslik seos kostja põhjustatud liiklusõnnetuse ja hageja kahju vahel. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostja küll põhjustas liiklusõnnetuse, kuid sellel puudub vastustust täitev kausaalsus hageja tervisekahjuga. Maakohus leidis, et ainuüksi condicio sine qua non kasutamine praegusel juhul viiks ebaõiglasele tulemusele. Võistlustel osalemise võimaluse ärajäämise tagajärjel hiljem tekkinud väidetav tervisekahju ei ole enam mitteosalemist põhjustava sündmusega põhjuslikult seotud. Võistlustel osalemata jäämise tõttu hiljem tekkinud tervisekahjustus ei olnud maakohtu arvates deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve kahjustamise tagajärjel tekkinud kahju, vaid siin realiseerub üldine eluga kaasaskäiv riisiko, mille vallandajaks oli kostja põhjustatud liiklusõnnetus. Maakohus leidis veel, et hageja ei ole praegusel juhul põhjendanud, et võimalus võistlustel osaleda oleks eraldi õigushüve, mis on deliktiõiguslikult kaitstav. Maakohus oli seisukohal, et ka VÕS §-s 1049 nimetatud õigusvastase teo eeldused ei ole täidetud. Liiklusõnnetus ei olnud suunatud hageja kutsetegevuse vastu, liiklusõnnetusel ei ole mingit suhet hageja kutsetegevusega, vaatamata sellele, et kutsetegevusega tegelevale isikule võis tekkida tervisekahju. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. G. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 20. juuni 2013 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta apellandi menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud hindamata hagiavalduses märgitud asjaolud ja tõendid. Kohus ei selgitanud, et asja juurde on vaja esitada tõendeid võistlusel registreerimise kohta. Apellant selgitab, et registreerimine toimub võistlusele saabudes. Apellandi poolt esitatud tõendid tõendavad, et hageja ei saanud avarii tõttu võistlustel osaleda ja vajalikud punktid jäid saamata kostja tõttu; 2) esineb asjas vastustust täitev kausaalsus hageja tervisekahjuga. Avarii tagajärjel tekkisid hagejal tervisekahjustused ja apellant ei saanud võistlustel osaleda. Hagejale, kes oli võistlusteks aastaid treeninud, tekitas võistlustel mitteosalemine suurt stressi. Arstitõend ja retseptiravimi väljaostmist tõendav ostutšekk tõendavad, et ravim on hagejale välja kirjutatud seoses hagiavalduses viidatud sündmusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. juuni 2013 otsus muutmata. Kuna Tartu Maakohtu 20. juuni 2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on hinnanud kõiki esitatud tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
6.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et apellant on kaebuses korranud juba maakohtus esitatud väiteid. Nimetatud väidetele on maakohtu vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega vastatud ja nendega mittenõustumist põhjendatud. Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-le 8 (apellatsioonkaebuses on ebaõigesti viidatud TsMS § 412 lg-le 8) ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine väide on alusetu.
6.1.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Selleks, et kahjutekitanul tekiks deliktivastutus kannatanule põhjustatud kahju eest, peab olema muuhulgas tõendatud, et kannatanule kahju põhjustanud teise isiku tegu oli õigusvastane (VÕS § 1045) ja see oli kahju tekkimise põhjuseks (põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi). VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
6.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti, hinnates asjas olevaid tõendeid, asunud seisukohale, et puudub põhjuslik seos kostja õigusvastase tegevuse ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostja küll põhjustas liiklusõnnetuse, kuid sellel puudub vastustust täitev kausaalsus hageja väidetava tervisekahjuga. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
6.3.Apellatsioonkaebuses väidetu kohaselt tekkisid hagejal seoses liiklusõnnetusega tõsised tervisehäired, mis jäid kohtu poolt arvestamata. Samas märgib apellant ka apellatsioonkaebuses, et stressi põhjustas tal võistlustel mitteosalemine (kuid märgitud ei ole seda, et väidetav tervisekahju oleks olnud tingitud liiklusõnnetuses osalemisest). Apellandi väitel tõendavad tema tervisehäiret 27. septembri 2013 Kaitseväeressursside Ameti Tartu arstliku komisjoni otsus (tl 26), mille kohaselt esinevad A. G. rasked stressireaktsioonid ja kohanemishäired ja refraktsiooni- ja akommodatsioonihäired ning
26.septembril 2013 väljastatud perearst dr Tubli arstitõend (tl 27), millest nähtuvalt on
A. G.
posttraumaatiline stresshäire ja pindmine rindkerevigastus liiklusavarii tagajärjel, koosmõjus alprazolam-grindeks tablettide infolehe ja Kivilinna apteegi maksekviitungiga (tl 19). Maakohus on õigesti leidnud, et võistlustel osalemise võimaluse ärajäämise tagajärjel hiljem tekkinud väidetav tervisekahju ei ole enam mitteosalemist põhjustava sündmusega põhjuslikult seotud. Lisaks ringkonnakohus märgib, et apellandi poolt nimetatud tõendid ei tõenda põhjuslikku seost hageja väidetava tervisekahju ja 11.08.2012 toimunud liiklusõnnetuse vahel. Ringkonnakohus leiab, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hageja väidetav tervisekahjustus (stress) oleks tekkinud kas tervikuna või osaliselt selle tõttu, et hageja ei saanud võistlustel osaleda.
6.4.Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta hagiavalduse lisad (tl 11-18) ning on ebaõigesti jätnud selgitamata, et hageja peab esitama tõendeid võistlusele
registreerimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et ei ole tõendatud väidetava tervisekahjustuse (stress) põhjuslik seoses liiklusõnnetusega (või võistlustest mitteosalemisega) ning seda seost ei täidaks ka see asjaolu, kui apellant tõendaks enda registreerumist võistlustele. Käesoleva otsuse eelmises punktis märkis ringkonnakohus, et apellant ei ole üldse tõendanud seda, kas hageja väidetav tervisekahjustus (stress) tekkis võistlustest mitteosalemise tõttu või mingitel muudel põhjustel koosmõjus, s.o millest oli tingitud hageja tervisekahjustus (stress).
7.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.