Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

eurosenti, millele lisandub käibemaks. Raamatupidamise ülevõtmise ajaks oli auditeerimata kostja 2009. aasta majandusaasta aruanne, mistõttu kostjat ähvardas äriregistrist kustutamine. Hageja tegi kostjale 2010. aasta päevaraamatu koostamiseks 970 kannet ja 2011. aasta päevaraamatu koostamiseks 4 953 kannet. Nimetatud tööde eest esitas hageja kostjale 26.08.2011 arve nr 11082606 summas 1 551.06 eurot ja 11.04.2012 arve nr 12041106 summas 852.60 eurot. Lisaks kannetele parandas hageja kostja 2010. aasta aruandluse Maksu- ja Tolliameti e-teenust kasutades, vormistas rik.ee-s kostja 2009. aasta majandusaasta aruande, koostas auditeerimiseks vajaliku algdokumentatsiooni ning esitas selle audiitorile. Kostja esitatud arveid ei tasunud. Hageja tugineb seaduses käsunduslepingu kohta sätestatule ning palub kostjalt VÕS §-de 619, 627 ja 113 lg 1 alusel välja mõista tasu täidetud käsundi eest vastavalt esitatud arvetele ning viivise seaduses sätestatud määras. Hageja on seisukohal, et 0,35 eurosenti kande eest on mõistlik ja tavapärane hind, lisateenused on seetõttu tasuta. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vahel sõlmitud raamatupidamisleping ei ole oma olemuselt käsundusleping, vaid töövõtuleping. Kostja leppis hagejaga kokku konkreetse tulemuse saavutamises: hageja parandab 2009. ja 2010. aasta raamatupidamist, koostab vastavate aastate majandusaasta aruanded ja auditeerimiseks vajalikud dokumendid, peab jooksva, 2011. aasta raamatupidamist alates maikuust. Käsunduslepingu puhul on oluline tegutsemise protsess, töövõtulepingu puhul – tulemus. Raamatupidamise puhul on tellijale kasu üksnes tööst, mis on esitatud korrektselt, täies mahus ning tähtaegselt. Kostja on seisukohal, et suulist kokkulepet kande eest tasumise kohta ei eksisteeri, kokku lepiti töötasu 150 eurot kuus. Hageja ei täitnud lepingut, kokkulepitud tulemus, millisel eesmärgil leping sõlmiti, jäi saavutamata. 2009. majandusaasta raamatupidamine jäi parandamata, vastav aruanne ja auditeerimiseks vajalikud dokumendid koostamata. 2010. ja 2011. aasta raamatupidamine oli puudulik ja ebakvaliteetne ning ei vastanud üldkehtivatele raamatupidamisnõuetele. Oktoobrist 2011 oli kostja sunnitud tellima raamatupidamisteenust CH Konsultatsioonid OÜ-st, kes viis töö lõpuni. Kostja taganes hagejaga sõlmitud lepingust hageja poolt teostatud töö puudulikkuse ning ebakvaliteetsuse tõttu. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda tasu ebakvaliteetse töö eest ning sellest tulenevalt ei ole kostjal viivise maksmise kohustust. Hageja jäi oma nõude juurde. Majandusaasta aruande esitamise kohustus on äriühingu juhatusel, mitte raamatupidajal. Aruande kinnitamine sõltus audiitori otsusest. 2010. aasta majandusaasta aruannet ei saanud enne 2009. aasta aruande kinnitamist esitada. Hageja täitis kõik temast olenevad tööülesanded. Hageja on püüdnud välja selgitada ka võimalikku kuutöötasu. Agnitio Büroo pakkumine raamatupidamisteenuse eest 700-750 kande ja 4 töötaja puhul oleks 280-300 eurot kuus, lisandub käibemaks. Tähe Raamatupidamisbüroo pakkumine oli 260 eurot kuus, lisandub käibemaks; aruande koostamine ja arhiveerimine on lisatasu eest, vastavalt 150 eurot ja 19 eurot, lisandub käibemaks. Hageja ei leidnud teenusepakkujat hinnaga 150 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule analoogse teenuse pakkuja hinnapakkumisi alates 30-35 eurost kuus (ekiri tl 184), mis olevat minimaalne. Palju sõltub müügiarvete arvust kuus, ca 200 ostu/müügiarve puhul oleks teenuse hind 175 eurot kuus + käibemaks, kuid samas saab kokku leppida hinna alandamises, kui on palju arveid samalt hankijalt ja/või samale kliendile (Neto OÜ esindaja e-kiri tl 188). Kohtu seisukoht ja põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et suuliselt sõlmitud kokkuleppe alusel osutas hageja kostjale raamatupidamisteenust. Kohus on seisukohal, et teenust osutati mai kuni august 2011. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt (tl 135) esitati hageja seadusliku esindaja Ivika Kallioni e-maksuameti kontolt kostja maksudeklaratsioonid aprill kuni august 2011. Tl 225 oleva väljatrüki kohaselt hageja peetud päevaraamatust on viimase kande kuupäev 23.08.2011. Seega pidas hageja kostja raamatupidamist suuliselt sõlmitud lepingu alusel neli kuud. Vaidlus on selle üle, kas tegemist on käsunduslepinguga või töövõtulepinguga ning milline oli osutatava teenuse hind, sest kirjalik kokkulepe selle kohta puudub.

VÕS § 619 kohaselt Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 kohaselt Kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 kohaselt Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseadus III kommenteeritud väljaande lk 4 p 3.3.1 kohaselt „Käsunduslepingule on iseloomulik asjaolu, et käsunduslepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamine ei sõltu ainuüksi käsundisaaja tegevusest, vaid muudest asjaoludest, mida käsundisaaja mõjutada ei saa.“ Käsundusleping on üldjuhul kestvusleping. Töövõtuleping ei ole kestvusleping, sest on suunatud tulemuse saavutamisele. Raamatupidamise seaduse §

lg

kohaselt on raamatupidamiskohustuslane iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Nimetatud seaduse § 4 kohaselt Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Eeltoodust tulenevalt ei ole raamatupidajal võimalik kõiki raamatupidamiskohustuslase ülesandeid täita, mistõttu raamatupidajalt ei saa nõuda tervikliku raamatupidamise esitamist. Raamatupidamise leping on käsundusleping, isegi siis, kui see sisaldab kokkulepet teha valmis aastaaruanne ja korrastada tagasiulatuvalt konkreetse aasta raamatupidamine. Raamatupidajal on kohustus teha raamatupidamiskanded, koostada raamatupidamisdokumendid ja majandusaasta aruanne, st teha toiminguid. Kuid ta ei saa neid kohustusi lõpuni täita, kui kannete tegemiseks pole esitatud algdokumente, mistõttu aruannete esitamine pole võimalik või aruanded on puudulikud, vajades hiljem laekuvate dokumentide tõttu parandamist ning eelnev majandusaasta aruanne ei ole auditeeritud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja võttis kostja raamatupidamise üle olukorras, kus puudusid kahe eelmise aasta majandusaasta aruanded ning muuta tuli esitatud jooksvaid aruandeid, sest puudus kostja poolt esitamisele kuuluv algdokumentatsioon. Tunnistaja C. H ütluste kohaselt ei olnud 2009. aasta majandusaasta aruande parandamistööd mahukad. Samuti oli hageja kohustuseks jooksva raamatupidamise pidamine, mis on kindlasti käsunduslepingul põhinev töö. Raamatupidajal on võimalik teha kandeid ja esitada aruandeid ainult selle algdokumentatsiooni pinnalt, mis temale esitatakse. Hageja on täitnud käsunduslepingut, mistõttu temal on õigus saada tasu. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe maksta tehtud kannete eest. Kostja tunnistab kokkulepet kuutasu maksmise kohta, millest ta on keeldunud, sest ei ole enda arvates saanud töövõtulepinguga kokkulepitud tulemust. Kuivõrd tegemist on käsunduslepinguga, siis on hagejal õigus saada tasu tehtud töö eest olenemata sellest, kas majandusaasta aruanded on kinnitatud või mitte, VÕS § 627 lg 2 alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja osutas raamatupidamise teenust enda majandustegevuse raames. Tunnistaja C.H. ütluste kohaselt oli sellel ajal, kui tema võttis hagejalt kostja raamatupidamise üle, valmis 2009. aasta majandusaasta aruanne. Audiitor keeldus aruannet auditeerimast, sest teada ei olnud andmeid äriühingu jooksva majandusliku olukorra kohta. 2010. aasta majandusaasta aruande tegi tunnistajale kuuluv raamatupidamisfirma. Osa andmetest saadi hagejalt, st perioodi eest, mil hageja tegi raamatupidamist. Kostjaga on raamatupidamisteenuse osutamise eest sõlmitud kuutasu maksmise kokkulepe, kuid tasu suurust tunnistaja ei tea. Tegelikkusele vastab asjaolu, et rik.ee-sse ei ole võimalik sisestada järgmise aasta aruannet, kui eelmine on kinnitamata. Tunnistaja kinnitusel olid hageja poolt kostjale teenuse osutamise ajal

esitatud kõik ettenähtud deklaratsioonid. Maksu- ja Tolliameti teatise (tl 135) kohaselt on OÜ Terviklik Mina käibe (vorm KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid (vorm TSD) esitatud Ivika Kallioni poolt järgmiselt: vorm KMD aprill kuni august ja vorm TSD mai kuni august. Sellel perioodil on esitatud I. Kallioni e-maksuameti kontolt parandusdeklaratsioonid 2010. aasta vorm KMD jaanuar kuni detsember. 2011. aasta esimese nelja kuu kohta nimetatud ajavahemikul parandusdeklaratsioone esitatud ei ole. Kostja esitatud väljatrüki kohaselt (tl 154) oli perioodil september 2011 kuni detsember 2012 kannete arv kuus ca 200, mitte 700 ja rohkem, nagu on hageja näidanud oma järelepärmistes. Kohus ei hakka hindama iga hageja tehtud kande põhjendatust, vaid lähtub alates septembrist 2011 erapooletult kindlaks tehtud kannete mahust. Kostjal ei ole ühtegi töötajat, kannete arv kuus on ca

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on esitanud kostjale 26.08.2011 arve summas 1 292.55 eurot, selgitusega raamatupidamisteenus 2011 jaanuar-aprill. Kohus on seisukohal et kuivõrd hageja perioodil jaanuarist aprillini 2011 tegelikult kostjale veel teenust ei osutanud (vaidlust ei ole selle üle, et suuline leping sõlmiti mais) ning teenuse hind ei olnud arvel märgitu kohaselt kokku lepitud, ei olnud kostjal selliselt selgitatud arve alusel tasumise kohustust. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 26.08.2011 arve alusel võla väljamõistmiseks ja sellest tulenevalt ei ole kostjal kohustust tasuda viivist. Hageja teine arve kostjale 11.04.2012 selgitusega raamatupidamisteenus 2011 maiaugust oleks tulnud kostjal tasuda vähemalt mõistlikus ulatuses ning maksta oleks tulnud ka 2009. aastaaruande eest. Kohtu hinnangul, mis põhineb kohtule esitatud tõenditel, võlgneb kostja hagejale kokku (650x1,2) 780 eurot. 11.04.2012 arvel näidatud tasumise tähtaeg 21.04.2012 oli piisavalt pikk kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 780 euro suuruselt summalt 0,02 % päevas alates 22.04.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.06.2013 summas (425 päeva x 0,02 % x 780 eurot) 66.30 eurot ning alates 21.06.2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise põhivõla jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohtuotsusega rahuldatakse hageja 2 725.21 euro suurune nõue 910.65 euro, so 33 % ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud hageja kanda 67 % ulatuses ja kostja kanda 33 % ulatuses. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.