Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla MaarjaMagdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ kaebus notari tasu määramise kohta
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-42015
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldajad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla MaarjaMagdaleena Kogudus (registrikood 80209174), seaduslik esindaja Raivo Erm; Rappeli Keskus OÜ (registrikood 11945040), seaduslik esindaja Sven Mihailov Puudutatud isik notar Karin Jõks (ametitegevus peatatud) Riigikogu Õiguskantsler Justiitsminister Notarite Koda
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-42015 muutmata.
4.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-
Magdaleena Koguduse ja Rappeli Keskus OÜ kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus (avaldaja I) ja Rappeli Keskus OÜ (avaldaja II) esitasid maakohtule kaebuse Tartu notar Karin Jõksi (puudutatud isik) koostatud 11. augusti 2011. a arve nr 9678 kohta ja palusid arve tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt kavatsesid avaldajad sõlmida 1. juulil 2011 kell 12 puudutatud isiku büroos notariaalselt tõestatud vormis lepingu, millega avaldaja I pidi müüma avaldajale II neli kinnisasja ja 5/100 viiendast kinnisasjast, seadma kinnisasjadele avaldaja I kasuks ühishüpoteegi ning leppima kokku viienda kinnisasja kasutuskorra. Avaldaja II saatis lepingu ettevalmistamiseks 29. juunil 2011 kell 14.54 notarile elektronkirja, milles täpsustas lepingu andmeid. Notar saatis 30. juunil 2011 avaldajale II elektronkirjaga dokumendi, mida nimetas lepingu projektiks, kuid mis sisaldas hulgaliselt lünki ning milles ei olnud notari selgitusi ega tasu arvestust. Avaldaja II saatis 1. juulil 2011 kell 8.40 notarile lepingu projekti täpsustused ja parandused. Nende muudatustega lepingudokumenti notar avaldajatele ei edastanud. Enne lepingu sõlmimist selgus ootamatult, et avaldaja I esindaja ei saa kokkulepitud ajal tehingut tegema tulla. Avaldaja II teavitas sellest notarit 1. juulil 2011 kell 11.03 elektronkirjaga. Pärast tehingu ärajäämist saatis notar 1. juulil 2011 kell 14.17 avaldajale II elektronkirja, milles selgitas erinevaid võimalusi avaldajate soovitud tehingute tegemiseks ning seda, milliseid küsimusi tuleks lepingus täpsustada. Avaldajad ei leppinud puudutatud isikuga kokku uut tehingu tegemise aega, sest avaldaja I esindaja ei saanud Tartusse tulla. Avaldajad sõlmisid lepingu 6. juulil 2011 Tallinna notar Liia Aigro büroos. Avaldajatele üllatuslikult saatis puudutatud isik 11. augustil 2011 notari tasu arve nr 9678, milles palus avaldajatel solidaarselt maksta notari tasu 583 eurot 72 senti. Arvele lisatud kaaskirja kohaselt on tasu määratud notari tasu seaduse (NotTS) § 30 alusel, mille kohaselt on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Avaldajatel ei ole kohustust NotTS § 30 alusel notarile tasu maksta, sest notari koostatud dokument on tehinguosaliste andmetega lünklikult täidetud tüüpvormi mustand, milles ei ole notari selgitusi ega notari tasu arvestust. Seega ei ole notar koostanud lepingu projekti NotTS § 30 mõttes. Lepingu projekt on dokument, mis on täielikult tõestamiskõlbulik ning millelt puuduvad vaid tehinguosaliste allkirjad. Kuna puudutatud isik ei ole dokumendi koostamist lõpetanud, ei ole tal õigust nõuda NotTS §-s 30 sätestatud tasu. Samuti ei ole notar täitnud NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. Viidatud sätte järgi peab notar selgitama kohustatud isikule notari tasu määra ning tasu maksmise ja sissenõudmise korda. Notar ei selgitanud avaldajatele dokumenti ette valmistades ega saates seda, et selle koostamisega kaasneb avaldajatele kohustus tasuda lepinguprojekti koostamise eest tasu, kui hagejad peaksid hiljem tehingu tõestamisest loobuma. Avaldajad ei saanud mõistlikult ette näha notari tasu maksmise kohustust. Avaldajad ei ole puudutatud isiku koostatud dokumendist kasu saanud ja on tasunud Tallinna notar
Liia Aigrole 6. juulil 2011 tõestatud tehingu tõestamise eest tasu tavapärastel alustel ilma soodustuse või allahindluseta.
2.Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Puudutatud isik koostas avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist ei järgnenud. Seega tekkis avaldajatel tulenevalt NotTS §-st 30 kohustus tasuda pool lepingu tõestamise tasust. Projektina tuleb käsitada ka selliseid tehingupoolte jaoks koostatud lepinguprojekte, mille mõned andmed vajavad veel täpsustamist. NotTS §-s 30 ei ole sätestatud, milline peab olema tehingu projekt. Sätte eesmärgiks on hüvitada notarile asjatult tehtud töö juhul, kui notarist sõltumata põhjusel jääb tõestamata tehing, mille ettevalmistamiseks on notar teinud tööd ja kulutanud aega. Üksnes lõplikult viimistletud dokumentide lugemine projektiks ei oleks kooskõlas seaduse mõttega, sest jätaks notari täielikult tasustamata olukorras, kus notar on teinud tööd, kuid lepingus on veel paar lünka, milles lepingupooled ei ole kokkuleppele jõudnud. Avaldajate viidatud lüngad on enamikus andmed, mida avaldajad notarile ei teatanud (nt müüja konto number ja pank, viivise ja leppetrahvi kokkulepped) ja mida oli võimalik täita tehingu tõestamise käigus. Notari tasu täpset arvestust ei ole projektis seetõttu, et avaldajad soovisid kiiresti lepingu sõlmida – tehingu tõestamine pidi toimuma 1. juulil 2011, kuid algandmed saadeti notarile 29. juunil 2011 ning projekti koostamiseks vajalikud muud andmed kogus notar telefoni teel 29. juuni õhtul ja 30. juuni hommikul. Kuna avaldajad palusid telefoni teel korduvalt saata projekti võimalikult kiiresti, oli puudutatud isiku eesmärk kasutada aega võimalikult efektiivselt ning valmistada esmalt ette lepingu sisuline osa, et tehingu pooled saaksid sellega tutvuda ja teha vajadusel parandusi. Notari tasu ja selgituste osa ei olnud sedavõrd kiireloomuline. Notaril oli piisavalt aega täiendada lepingut enne lepingu tõestamist. Notar täidab selgitamiskohustuse tõestamistoimingu tegemise ajal. Notari tasu suurus sõltus lepingu sisust ja tehingu väärtusest, milles avaldajad ei olnud veel lõplikult kokku leppinud. Olukorras, kus lepingu täiendused saadetakse notarile mõni tund enne tehingu tõestamist, ei ole tavaks lepingupooltele uut projekti saata, sest tehingu tõestamisel tuleb notariaalakt igal juhul osalejatele ette lugeda ja osalejatel läbi vaadata ning siis on võimalik ka veenduda, et nende soovitud täiendused on tehtud. Tehingu projekti valmimise hetkeks oli puudutatud isik ära teinud suurema osa tõestamistoiminguks vajalikust ja tõestamisseadusega notarile kohustuseks tehtud tööst. Väide, et avaldajad ei saanud mõistlikult ette näha tasu maksmise kohustust, on meelevaldne. Notari tasu suurus on määratud seaduses ja sõltub tehingu väärtusest (projektis ja lepingus sisalduvate tehingute puhul müügihinnast ja kinnistute väärtusest). NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmine või täitmata jätmine ei mõjuta NotTS §-st 30 tulenevat kohustust tasuda lepingu projekti koostamise eest.
3.Tartu Maakohus jättis 16. märtsi 2012 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldajate kanda. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldajad esitanud kohtule kaebuse NotTS § 46 alusel, mille
kohaselt võib kohustatud isik ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. Tegemist on hagita asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 järgi. Avaldajad on kaebuses vaidlustanud puudutatud isiku 11. augusti 2011. a arve nr 9678. Arve on koostatud NotTS § 30 alusel, mille järgi on notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, pool tehingu tõestamise tasust. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isiku 30. juunil 2011 avaldajale II saadetud dokument on tehingu projekt, mis annaks notarile õiguse nõuda tasu. Avaldajale II 30. juunil 2011 saadetud dokument on tehingu projekt. Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid avaldajad 29. juunil 2011 puudutatud isiku poole, et sõlmida 1. juulil 2011 notariaalselt tõestatud leping. Avaldaja II soovis osta avaldajalt I neli kinnisasja ja mõttelise osa viiendast kinnisasjast. Lepinguga tuli kinnisasjadele seada ühishüpoteek avaldaja I kasuks, määrata avaldajate kaasomandisse jääva kinnisasja kasutuskord, jagada viies kinnisasi, lõpetada kaasomand ning vajadusel seada servituudid ligipääsuks ja trasside talumiseks. Tehingu ettevalmistamiseks saatis avaldaja II puudutatud isikule andmeid 29. juunil 2011 kell 14.54 saadetud elektronkirjaga, ülejäänud andmed kogus puudutatud isik avaldajatelt telefoni teel 29. juuni 2011 õhtul ja 30. juuni 2011 hommikul. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldajad palusid notaril saata neile võimalikult kiiresti lepingu projekti. 30. juunil 2011 kell 12.47 saadetud elektronkirjaga edastas puudutatud isik avaldajale II müügilepingu ning kinnisasja kasutuskorra ja kinnistu jagamise kokkuleppe projekti, mis kajastab kohtu hinnangul notarile avaldatud lepingupoolte tahet koos tollel ajal notarile teadaolevate andmetega. Tegemist on spetsiaalselt avaldajate jaoks koostatud tehingu projektiga. Dokument sisaldab kõiki avaldajate jaoks vajalikke asjaolusid, mille vastu oli avaldajatel enne tehingu tegemist lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Lepingu projektist nähtub lepingu sisu koos lepingutingimustega, lepingupoolte õigused ja kohustused, kohustuse täitmata jätmisel kohalduvad õiguslikud tagajärjed. Avaldajate soovitud tehing ei olnud lihtne. Puudutatud isik oli välja selgitanud tehingu olulised asjaolud, kontrollinud tehingute tegemiseks vajalikke andmeid kinnistusregistrist, ehitisregistrist, äriregistrist ja infosüsteemist e-notar. Kõik vajalikud andmed tehingu tegemiseks lepinguosaliste ja lepingu eseme kohta sisalduvad tehingu projektis. Projektist puudusid üksnes andmed, mis ei olnud puudutatud isikule veel teada (nt avaldajate esindajate esitatavad isikuttõendavad dokumendid) või mida avaldajad ei olnud veel teatanud (nt viivise määr ja leppetrahvi suurus, pangakonto numbrid). Nimetatud andmed on täiendused, mille lisamiseks oli puudutatud isikul piisavalt aega ja mida oli võimalik teha koos lepingupooltega tehingu lõpliku läbivaatamise käigus. Tegemist ei ole lõplikult viimistletud dokumendiga. Lepingu projekt edastati avaldajale II kui lepingupoolele selle täiendamise, täpsustamise ja parandusettepanekute tegemise eesmärgil. Iga leping on arenev dokument kuni tema lõpliku allakirjutamiseni. Notari selgitused on osa tõestamistoimingust, mis pidi toimuma 1. juulil 2011. Notari tasu täpne väljaarvutamine lepingu projektis ei ole kohtu arvates mõttekas olukorras, kus kogu lepingu sisu ja
tehingu väärtus ei olnud tehingu ettevalmistamise käigus poolte vahel veel lõplikult kokku lepitud. Avaldajad ei ole väitnud, et neile ei olnud teada, et notari toimingud on tasulised. Tasu suurus tuleneb seadusest. Seega pidid avaldajad tasu maksmise kohustust tehingu tegemisel ette nägema. Asjaolu, et notari tasu suurus ei nähtu 30. juuni 2011 lepingu projektist, ei tähenda, et see ei oleks tehingu projekt. Kuna puudutatud isik koostas avaldajatele tehingu projekti, mille tõestamist 1. juulil 2011 ei järgnenud, tekkis puudutatud isikul õigus saada NotTS §-s 30 sätestatud ulatuses tasu. Notar on NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud notari tasu selgitamise kohustuse täitnud 11. augustil 2011 arvet esitades.
4.Avaldajad esitasid Tartu Maakohtu 16. märtsi 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega notari arve tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. mai 2012. a määrusega määruskaebuse menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte enda kanda. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle menetlusosalised notari tasu suuruse üle, kuid vaidlevad selle üle, kas avaldajad peavad notari tasu maksma. Notari tasu tuleb maksta, kui notari koostatud ja 30. juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument on tehingu projekt NotTS § 30 mõttes. Õige on maakohtu seisukoht, et notari koostatud ja 30. juunil 2011 avaldajatele saadetud dokument on tehingu projekt. Iseenesest ei ole iga tehingut ettevalmistav dokument veel projekt NotTS § 30 mõttes, kuid projekt ei pea olema tingimata täielikult allakirjutamiseks valmis dokument. Projektiks saab pidada sellist dokumenti, mis sisaldab enamikku tehingu olulisi osi ning kuhu tehtavad täpsustused sõltuvad poolte tahtest, mitte notarist. Notari koostatud tehingut ettevalmistavat dokumenti saab projektiks nimetada juba siis, kui pooled on tehingu kõigis olulisemates tingimustes kokkuleppe saavutanud, kuid ei ole veel jõudnud kokkuleppele mõnes üksikus detailis või ei ole esitanud notarile oma isikuandmeid. Vastasel juhul oleks tehingu pooltel võimalik pahatahtlikult vältida notarile projekti eest tasumist, jättes oma isikuandmed või leppetrahvi täpse suuruse teatamata. Õige on ka maakohtu seisukoht, et notari selgituste ja notari tasu arvestuse puudumine ei tähenda, et koostatud dokument ei oleks projekt. Kõik notari toimingud on seadusest tulenevalt tasulised. See, et isik ei oska välja arvestada täpset notari tasu suurust, ei ole määrava tähtsusega.
7.Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega notari tasu arve tühistada, või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asusid kohtud vääralt seisukohale, et avaldajatele saadetud dokument on lepingu projekt NotTS § 30 mõttes, mille eest on õigus tasu nõuda.
Kohtud jätsid asjas põhjendamatult arvestamata, et notar rikkus NotTS § 39, sest ei selgitanud enne tehingu ettevalmistamisele asumist, et avaldajatel on kohustus tasuda lepingu projekti eest ka siis, kui tehingu tõestamist ei järgne. Selgitamiskohustuse rikkumise tõttu on notar minetanud tasu saamise õiguse isegi juhul, kui pidada koostatud dokumenti lepingu projektiks NotTS § 30 mõttes.
8.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik jäi varem esitatud seisukohtade juurde.
RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium andis 9. jaanuari 2013. a määrusega asja lahendamise TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 alusel üle Riigikohtu üldkogule.
10.Kolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et NotTS §-s 30 sätestatud notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, võib olla vastuolus põhiseaduse (PS) §dega 12 ja 32.
11.Kolleegiumi hinnangul on tehingu projekti koostamine olukorras, kus projekt jääb tõestamata, olemuselt sama nagu õigusnõustamise teenuse osutamine NotS § 33 mõttes, kus tasu määratakse kokkuleppel. Seetõttu võib NotTS §-s 30 sätestatud tasu tähendada võrdsete ebavõrdset kohtlemist, kuna dokumendi koostamise eest võib nõuda tasu erinevatel alustel ja määras. Teisalt võib NotTS §s 30 sätestatu riivata ka PS §-s 32 sätestatud igaühe omandi puutumatust, arvestades seda, kui suures ulatuses peaks isik tehingu projekti koostamise korral oma varast loobuma, kui tehingu tõestamist ei järgne ja tasu arvutatakse tehinguväärtuse järgi, aga mitte kokkuleppel.
MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED
Riigikogu
12.Riigikogu on seisukohal, et NotTS § 30 on põhiseadusega kooskõlas.
13.Notari ametitegevus jaguneb ametitoiminguteks, mille tegemine on kohustuslik ja mille tasu sätestab seadus, ning ametiteenusteks, mille osutamisest võib keelduda ja mille tasus lepitakse enne kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
14.Praeguses asjas on notar algusest lõpuni teinud ametitoimingut. Ametitoiming ei saa olla samal ajal ametiteenus. Seetõttu ei saa ka selle tasus kokku leppida. Avalik-õiguslik tasumäär ei saa transformeeruda eraõiguslikuks kokkuleppeks. Kuna tegemist on notari erinevate ametialaste tegevustega, koheldakse isikuid võrdselt erinevate tegevuste piires.
15.Omandipõhiõigust ei piirata ebaproportsionaalselt, kui notar on ettevalmistava töö teinud, kuid tehingut ei järgne, ning tasu suurus on 50% tehingu tasust. EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus ja Rappeli Keskus OÜ
16.Avaldajad EELK Rapla Maarja-Magdaleena Kogudus ja Rappeli Keskus OÜ kahtlevad NotTS § 30 põhiseaduspärasuses. Norm võimaldab ilma mõistliku ja asjakohase põhjuseta meelevaldselt ebavõrdselt kohelda kaht sisuliselt võrdset isikute gruppi – isikuid, kes pöörduvad
notari poole õigusnõustamise saamiseks väljaspool tõestamistoimingut ja tasuvad selle eest kokkuleppel notariga (NotS § 32 lg 3 p 1 ja NotTS § 331), ning isikuid, kes pöörduvad notari poole tehingu projekti koostamiseks ja peavad tasuma pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne (NotTS § 30). Sellega võidakse meelevaldselt ebavõrdselt kohelda ka notarit. Keerukamate projektide koostamisel, mis on väiksema tehinguväärtusega, ei pruugi tegemist olla töö mahtu arvestades õiglase tasuga.
17.Vaidlusalune norm on ebaselge. Ei ole ühene, millises valmidusastmes dokumenti peaks käsitama tehingu projektina. Säte ei arvesta seda, mis põhjusel jääb tehing ära, ja võimaldab tasu sisse nõuda ühelt tehinguosaliselt. Ühe isiku info alusel teise isiku kasuks koostatud projektist ei pruugi teine isik teadlik olla, kuid tasumise kohustus tekib. NotTS § 30 ei ole piisavalt selge, et selle alusel võiks lubada piirata omandiõigust. Karin Jõks
18.Puudutatud isik notar K. Jõks toob välja, et notari ametitegevus on jagatud kaheks. Esiteks ametitoimingud, sh tõestamistoimingud, mille tegemine on kohustuslik ja mille tasu sätestab seadus. Teiseks ametiteenused, mille osutamine on vabatahtlik ja mille tasu lepitakse kokku.
19.Tõestamistoimingute puhul on notar kohustatud koostatava notariaalakti projekti tehingus osalejale kättesaadavaks tegema vähemalt kaks tööpäeva enne tehingu tõestamist. Kui toimingu tegemine on notarile kohustuslik, ei saa selle eest võetav tasu olla kokkuleppeline – sel juhul oleks osalejatel õigus nõuda projekti ka siis, kui tasus ei ole kokkuleppele jõutud.
20.NotTS § 30 põhiseadusvastasuse tõttu kehtetuks tunnistamisel ei tohi tekkida olukorda, kus tasu ei ole ette nähtud, aga notar peab projekti tehinguosalistele kättesaadavaks tegema. Sel juhul peaks kohus määrama, milline on NotS § 37 lg-s 2 nimetatud projekti koostamise eest tasu, kui tehingu tõestamist ei järgne. Õiguskantsler
21.Õiguskantsler leiab, et NotTS § 30 on kooskõlas PS § 12 lg-ga 1 ja §-ga 32.
22.Võrreldavateks gruppideks on isikud, kellele notar koostab tehingu projekti, kuid tehingu tõestamist ei järgne, ja isikud, kes kasutavad notari õigusnõustamise teenust NotS § 33 mõttes. Nende ühisosa on, et tellitakse notari ametitegevus, mille käigus notar rakendab oma ametioskusi ja teadmisi projekti koostamisel. Erisuses seisneb selles, et ühel juhul on tegemist n-ö pooleli jäänud tegevusega.
23.Säte on selgelt mõistetav ja formaalselt põhiseadusega kooskõlas.
24.NotTS § 30 eesmärgiks on võimaldada notarile õiglane tasu tema osutatud teenuse eest olukorras, kus tehing jääb poole tegevusest tulenevalt tõestamata. Samuti on eesmärgiks tagada notari tegevuse ökonoomia, et isikud ei pöörduks notari poole kergekäeliselt ega loobuks kergekäeliselt tehingu tõestamisest. Liialt kõrge tasu aga ei tohi takistada isikut objektiivse põhjuse korral tehingust loobuda. Seos tehinguväärtusega tagab tasu inflatsioonikindluse. Normi eesmärk ei ole tagada notarile projekti koostamise eest kulupõhist tulu.
25.NotTS § 30 on sobiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Alternatiivse meetmena eeltoodud
eesmärkide saavutamiseks võib näha tasu kokkuleppimist. See ei tähenda aga, et kokkulepitud tasu oleks notari teenust kasutavale isikule igal juhul vähem koormav. Kokkuleppe sõlmimise puhul tuleb silmas pidada ka seda, kas pooltel on tegelikult olemas piisav läbirääkimisruum ja valikuvabadus.
26.Mõõdukuse kohta toob õiguskantsler välja, et NotTS § 30 alusel on notari tasu suurus pooltele algusest peale ettenähtav. Üldjuhul on tegemist olukorraga, kus tehingu tõestamist taotlenud isik loobub tõestamisest omal soovil. Nõustamisteenuse puhul sellist olukorda ei ole.
27.Omandipõhiõiguse riive küsimus on aktsessoorne võrdsuspõhiõiguse riive suhtes, mistõttu seda eraldi kontrollida ei ole vaja. Justiitsminister
28.Justiitsministri arvates on NotTS § 30 põhiseadusega kooskõlas.
29.NotTS § 30 on asjassepuutuv, kuna selle põhiseaduspärasusest sõltub, kas avaldajatel on kohustus tasuda notari tasu või mitte. Tegemist on võrdsuspõhiõiguse riivega ning võrreldavateks gruppideks on isikud, kes tellivad notarilt ametiteenust, ja isikud, kes soovivad, et notar tõestaks tehingu.
30.Ametitoimingu tegemine on notarile kohustuslik. Projekti koostamine on tõestamistoimingu protsessi osaks, mis tuleb ära teha enne tehingu tõestamist. Ametitoimingu tegemisel on notar erapooletu nõustaja ja tehingu pooltega tekib avalik-õiguslik suhe. Ametiteenust osutab notar kokkuleppel kliendiga ja tekib lepinguline suhe. Teenuse pakkumisel kaitseb notar ühe kliendi huve. Mõlemal juhul võib töö seisneda lepingu projekti koostamises.
31.Ametitoimingu tegemine ja ametiteenuse osutamine on sedavõrd erinev, et tegemist ei ole sarnaste olukordadega PS § 12 mõttes.
32.Omandipõhiõiguse riivest saaks rääkida üksnes võrdsuspõhiõiguse riive kontekstis. Kuna võrdsuspõhiõiguse riivet ei ole, ei ole vaja hinnata ka omandipõhiõiguse riivet.
33.Ettevalmistamisel on seaduse eelnõu NotTS § 30 muutmiseks. Notari tasu plaanitakse ette näha tunnitasu alusel notariaalakti projekti koostamise eest. Olukorras, kus tehingu tõestamist ei järgne, oleks notaril õigus nõuda tehingu tegemist taotlenud isikult notariaalakti projekti koostamise eest tasu üksnes juhul, kui ta on seda isikut enne projekti koostamist tasu maksmise kohustusest teavitanud. Tasu ülemmääraks oleks notariaalakti tõestamise tasu või kõige enam 1000 eurot. Notarite Koda
34.Notarite Koda leiab, et NotTS § 30 ei ole põhiseadusega vastuolus. Notariaalakti projekti eest tasu maksmise kohustuse eesmärk on korvata notarile tekkivad kulud ja vältida olukorda, kus isikud kergekäeliselt tellivad tehingu projekt erinevatelt notaritelt.
35.Notariaalakti projekti koostamine ei ole õigusnõustamise teenuse osutamine NotS § 33 mõttes, vaid ametitoimingu tegemiseks vajalik ettevalmistav tegevus, mis tuleb poolte huvides teha enne tehingu tõestamiseks kokkulepitud aega. Projektiks ei tule pidada ainult allkirjastamiseks valmis dokumenti, kuna alles tõestamistoimingu käigus selgitab notar välja poolte lõpliku tahte.
36.Ametitoimingute tasud on seadusega ette nähtud ja sellest erinevad kokkulepped on tühised. Kokkuleppe võimaluse korral ei oleks isikule tagatud PS §-des 12, 32 ja 113 sätestatud kaitse ning kaasneks tasude suurenemine. Notar vastutab ametikohustuse süülisest rikkumisest tekkinud kahju
eest ka juhul, kui ametitoimingut lõpule ei viida.
37.Ametitoimingu taotlemisel tekib menetlusõiguslik suhe, mitte lepinguline suhe. Ametitoimingu tegemise taotlusele vorminõuete kehtestamine ei oleks otstarbekas.
38.Notari tasu seaduse üheks üldpõhimõtteks on ristsubsideerimine. Tasud on liigitatavad tehinguväärtusest sõltuvateks tasudeks ja kindla tasumääraga tasudeks. Osa tasusid on võimalikult madalad, et toimingud oleksid kättesaadavad ka majanduslikult vähekindlustatud inimestele. Projekti koostamine võib osal juhtudest osutuda kallimaks kui tehingu tõestamine.
39.Notarite Koja initsiatiivil on algatatud NotTS § 30 muutmine, mille kohaselt sätestataks notariaalakti projekti eest võetava tasu ülempiir ning tasu on lubatud nõuda ainult juhul, kui sellest on klienti enne teavitatud.
VAIDLUSTATUD SÄTE
40.Notari tasu seaduse § 30 „Notari tasu tehingu projekti koostamise eest": „Notari tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne, on pool tehingu tõestamise tasust."
ÜLDKOGU SEISUKOHT
41.Esmalt kontrollib üldkogu normi asjassepuutuvust, tuvastab riivatud põhiõigused ja riivete legitiimsed eesmärgid ning uurib sätte formaalset ja materiaalset põhiseaduspärasust (I). Seejärel lahendab üldkogu tsiviilasja (II). I
42.Riigikohtu tsiviilkolleegiumil tekkis kahtlus NotTS § 30 põhiseaduspärasuses. Kohus saab kontrollida üksnes asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust. Norm on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui normi põhiseadusele vastavuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
43.Praeguses asjas esitas notar avaldajatele arve lähtuvalt sellest, et avaldajad olid soovinud teha tehingut ja notar oli koostanud tehingu projekti, kuid tehingu tõestamist ei järgnenud. Vaidlusalune NotTS § 30 näeb ette notari tasuna tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust, kui tehingu tõestamist ei järgne. NotTS § 2 lg 3 esimese lause alusel on notaril õigus võtta tasu ainult selles seaduses sätestatud ulatuses ja korras.
44.NotTS § 30 põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral ei oleks notaril õigust tehingu projekti koostamise eest tasu saada. Seega sõltub asja lahend kõnealuse normi põhiseaduspärasusest ja seetõttu on norm asjassepuutuv.
45.Tsiviilkolleegium leidis, et NotTS § 30 võib olla vastuolus PS §-dega 12 ja 32. Üldkogu leiab, et praegusel juhul on asjakohane kontrollida kõigepealt PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse rikkumist. NotTS §-st 30 tulenev raha maksmise kohustus tähendab, et isiku omandis olev vara
väheneb. Omandipõhiõiguse kaitsealasse kuulub isiku vara. Järelikult on tegemist omandipõhiõiguse riivega.
46.Järgnevalt käsitleb üldkogu normi formaalset ja materiaalset põhiseaduspärasust.
47.Norm on formaalselt põhiseaduspärane siis, kui selle on vastu võtnud õige organ kohases menetluses ja norm on piisavalt õigusselge. Notari tasu seaduse on vastu võtnud Riigikogu ja ei ole teada, et normi vastuvõtmisel oleks menetlusreeglite vastu eksitud. Avaldajate hinnangul aga ei ole NotTS § 30 piisavalt selge ega üheselt mõistetav, et selle alusel võiks lubada kellegi omandit piirata, st et norm ei ole piisavalt õigusselge.
48.Üldkogu hinnangul on NotTS § 30 õigusselge. Nõustuda tuleb avaldajatega, et säte ei määra täpselt, millises valmidusastmes peab dokument olema, et seda pidada projektiks. Üldkogu arvates tuleb selle sätte mõttes projektina käsitada vähemalt seesugust dokumenti, mille notar on koostanud, arvestades tehingu poolte soove ja nende esitatud andmeid, ning teinud neile kättesaadavaks enne notari juurde tulekut lähtuvalt NotS § 37 lg-st 2. Praegusel juhul koostas notar tehingu projekti poolte esitatud andmete alusel (vt ülal p 3) ja tegi projekti neile kättesaadavaks. Seega oli tegu projektiga NotTS § 30 tähenduses ja praeguse asja kontekstis ei saa pidada sätet õigusselgusetuks.
49.Norm on materiaalselt põhiseaduspärane, kui riive eesmärk on legitiimne ja riive on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes.
50.PS § 32 lg 2 teine lause näeb ette, et omandi kitsendused sätestab seadus. See tähendab, et omandipõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata igal eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. NotTS § 30 eesmärgina saab eelkõige näha seda, et notar saaks tasu tehtud töö eest. Selline eesmärk ei ole põhiseadusega vastuolus ja on seega legitiimseks eesmärgiks omandipõhiõiguse piiramisel.
51.Piirangu proportsionaalsuse hindamisel kontrollitakse selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust eesmärgi suhtes.
52.Piirang on sobilik eesmärgi saavutamiseks siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. NotTS § 30, nähes ette notarile makstava tasu tehingu projekti koostamise eest, annab notarile võimaluse saada tehtud töö eest tasu ka siis, kui tehingu tõestamist ei järgne. Seega on piirang eesmärgi saavutamiseks sobilik.
53.Piirang on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada muu meetmega, mis oleks samavõrd tõhus, kuid oleks seejuures isikutele vähem koormav. Notar on õigustatud saama oma töö eest tasu ja kuna ei ole tasu maksmist asendavat ja vähem koormavat meedet, siis on piirang vajalik.
54.Mõõdukuse kaalumisel tuleb arvestada ühest küljest riive intensiivsust ja teisalt eesmärgi olulisust (vt nt Riigikohtu 14. mai 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-13, p 45).
55.Olukorras, kus isik pöördub notari poole tehingu tõestamiseks, kuid enne tehingu tõestamist loobub selle notari juures tehingut tegemast, teeb notar kuni loobumiseni tööd. Tehingu tõestamine on üheks ametitoiminguks (NotS § 29 lg 3 p 1). NotS § 41 lg 1 kohaselt saab notar keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. See tähendab, et kui isik pöördub notari poole tehingu tõestamise sooviga, on notar kohustatud tehingu tõestamise ette valmistama. Suur osa
notari tööst tõestamistoimingu puhul seisneb projekti koostamises.
56.Notarid on isemajandavad. Oluliste tehingute kättesaadavuse tagamiseks, sealhulgas väikese sissetulekuga elanikele, on osa ametitoimingute notaritasud madalad (vt NotTS §-d 22 ja 30) ega kata notari tegelikke bürookulusid. Need kulud kaetakse muude tehingute kõrgemate tasudega. Notarite tasustamissüsteemi kujundamine on seadusandja pädevuses. Seejuures on oluline tagada osa toimingute kättesaadavus kõigile, samas peavad notarid kohustuslikke ametitoiminguid tehes majanduslikult toime tulema.
57.Lepinguvabadust pärsiks ülemäära olukord, kus tehingu projekti koostamise eest ette nähtud tasu oleks sedavõrd suur, et see mõjuks trahvina tehingust loobumise eest ning selle tasu maksmise asemel valitaks tehingu tegemine, kuigi seda tegelikult enam ei soovita. Praeguses asjas on tegemist isikutega, kellele kinnisvaraga tegelemine ei ole võõras. Toimikust nähtub, et avaldajale I kuulus
5.oktoobri 2011. a seisuga 24 kinnistut (vt tl 77–80). Avaldaja I 2010. a majandusaasta aruandest nähtub, et avaldaja I on talle kuuluvaid kinnisasju ja neil asuvaid hooneid tulu saamise eesmärgil erinevatele isikutele üürile andnud, samuti seadnud kolmanda isiku kasuks oma kinnisasjale hoonestusõiguse (vt tl 64). Avaldaja I 2011. a majandusaasta aruande kohaselt müüs avaldaja I kinnisasju nii avaldajale II kui ka Maanteeametile ning avaldajal I oli nii pikaajaline hoonestusõiguse leping kui ka maade kasutamise leping erinevate kolmandate isikutega. Kuigi avaldaja II asutati äriregistri andmetel alles 24. mail 2010, oli avaldaja II põhitegevusalaks alates asutamisest enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Avaldaja II 2011. a majandusaasta aruandes märgitu kohaselt oli avaldaja II tegevusalaks Rapla linna kaubanduskeskuse arendamine, selle väljaüürimine ja hiljem opereerimine. Arvestades eeltoodut, tegelesid avaldajad kinnisasjade käitamisega ning seetõttu ei saa nõutud summat pidada lepinguvabadust ülemäära pärssivaks.
58.Praeguses asjas oli tegemist olukorraga, kus pooled otsustasid loobuda tehingu tegemisest põhjust märkimata. Sätte põhiseaduspärasus võiks paista teises valguses, kui tehing oleks ära jäänud pooltest sõltumatul või notarist tuleneval põhjusel.
59.Lähtuvalt eeltoodust on üldkogu selles normikontrolli asjas seisukohal, et NotTS § 30 ei riku PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust.
61.Võrdsuspõhiõigust on rikutud, kui kaht sarnases olukorras isikute gruppi koheldakse põhjendamatult erinevalt.
62.Tehingu projekti koostamine võib olla osa ametitoiminguks oleva tehingu tõestamise ettevalmistamisest või ka ametiteenus. Seega on sarnases olukorras isikud, kes tellivad tehingu projekti koostamise tõestamistoimingu eesmärgil, kuid tehingut ei tõestata, ja isikud, kes tellivad tehingu projekti ametiteenusena. Mõlemal juhul saavad isikud tehingu projekti.
63.Notari õigus tasu saada on mõlema isikute grupi puhul erinev. Kui notar on koostanud projekti, kuna tema poole on pöördutud sooviga tehing tõestada, on tasu saamise aluseks vaidlustatud NotTS § 30. Kui tehingu projekt koostatakse ametiteenusena, on tasu NotTS § 331 järgi
kokkuleppeline.
64.NotS § 41 lg 1 järgi võib notar keelduda ametitoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud alustel. Ametiteenust osutab notar kokkuleppel, selleks kohustust ei ole (NotS § 41 lg 2).
65.NotS § 2 lg 1 kohaselt on notaril õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesanne; NotS § 2 lg-s 4 on sätestatud notari kohustus olla ametitegevuses erapooletu ja usaldusväärne. Notari ametitegevuseks on nii ametitoimingud kui ka ametiteenused (NotS § 29 jj). Tegelikkuses on aga erapooletuse kohustus eelkõige ametitoimingute puhul, ametiteenuste osutamisel tegutseb notar kliendi huvides (vrd NotS §-d 32–33).
66.Eeltoodust nähtub, et ametitoiming ja ametiteenus on oma olemuselt erinevad. Sellest tulenevalt on lubatud võrreldavate gruppide erinev kohtlemine tasu arvestamise viisides. Seega on NotTS § 30 kooskõlas ka PS §-ga 12.
67.Ülalmärgitut arvestades on NotTS § 30 üldkogu hinnangul praeguses asjas põhiseadusega kooskõlas. Siiski peab üldkogu vajalikus märkida, et mõnes teises kontekstis ei pruugi NotTS § 30 rakendades jõuda põhiseaduspärase tulemuseni, mistõttu on mõistlik seda sätet muuta. II
68.Järgnevalt lahendab üldkogu tsiviilasja, lähtudes eelmises osas tehtud järeldusest, et praeguses asjas on NotTS § 30 põhiseadusega kooskõlas.
69.Üldkogu leiab, et nii eeltoodut kui ka määruskaebuse väiteid arvestades tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. Üldkogu järgib TsMS § 695 ja § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu määruse põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.
70.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib üldkogu, et alama astme kohtud tuvastasid õigesti, et avaldajatele notari saadetud dokument on tehingu projekt NotTS § 30 mõttes, mille koostamise eest on notaril õigus saada tasu. Asjaolu, et dokumendis ei sisaldunud notari tasu täpset suurust ega notari selgitusi tasu kohta, ei tähenda, et notari koostatud dokument ei oleks tehingu projekt NotTS § 30 mõttes. Notaritasu maksmise kohustuse aluste ja määra selgitamise kohta leidis maakohus, et notar on NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud notari tasu selgitamise kohustuse täitnud 11. augustil 2011 arvet esitades. Lisaks märkis ringkonnakohus, et kõik notari toimingud on seadusest tulenevalt tasulised ja see, et isik ei oska välja arvestada täpset notari tasu suurust, ei ole määrava tähtsusega. Üldkogu ei nõustu kohtute seisukohaga notaritasu selgitamise kohustuse täitmise kohta ja leiab, et praeguses asjas ei ole notar projekti eest notaritasu maksmise ja määra selgitamise kohustust täitnud. Samas leiab üldkogu, et asjas esitatud asjaoludel ei ole põhjust kaebust rahuldada, sest mõlemad avaldajad on kinnisvara käitusega tegelevad isikud ja seetõttu ei saa neile tulla üllatusena, et notari ametitegevus on tasuline. Samuti ei saanud praegusel juhul tulla avaldajatele üllatusena NotTS § 30 kohaldamine. Üldkogu märgib, et kui notar ei ole nõuetekohaselt täitnud NotTS § 39 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust, võib teistel asjaoludel olla vaidluse lahendamise tulemus teistsugune.
71.Kuna üldkogu jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel avaldajate määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata riigituludesse.
72.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitajate kanda. Menetlusosalisel on käesoleva määruse alusel õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates selle jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.