Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-20-17 Tartu, 14. juuni 2017 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Inessa Kovaljova kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 5. novembri 2015. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/3237 Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-17249 Inessa Kovaljova määruskaebus Avaldaja (võlgnik) Inessa Kovaljova, esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik (sissenõudja) AS SEB Pank 15. mai 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Inessa Kovaljova (avaldaja, võlgnik) esitas 16. novembril 2015 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur, puudutatud isik I) 5. novembri 2015. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/3237. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse tühistada ja saata asi kohtutäiturile uueks arutamiseks. Juhul, kui kohus peab võimalikuks teha ise uue otsuse, palus avaldaja vähendada kohtutäituri põhitasu vähemalt 50% (võimalusel rohkem) ja kohustada kohtutäiturit vastavas ulatuses tasu tagastama.
1.1.Avalduse kohaselt alustas kohtutäitur 1. juunil 2015 võlgniku vastu täitemenetlust täiteasjas nr 022/2015/3237, milles sissenõudja oli AS SEB Pank (sissenõudja, puudutatud isik II). Täitedokument oli notariaalne leping (ühishüpoteegileping) ning sissenõude suurus täitmisavalduse kohaselt 162 890 eurot 1 senti. Harjumaal asuv ühishüpoteegiga koormatud kinnistu kuulus alates 2006. a võlgniku ja M. Annuki kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. 15. veebruaril 2013 kuulutati välja M. Annuki pankrot.
1.2.2015. a augustis leppisid kohtutäitur ja M. Annuki pankrotihaldur kokku, et võõrandavad ühiselt ja tervikuna võlgniku ja M. Annuki kaasomandis oleva kinnistu enampakkumisel ja jaotavad tulemi võrdselt kohtutäituri ja pankrotihalduri vahel.
1.3.Võlgnik taotles nõusolekut kinnistu müügiks kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustiku
(TMS) § 102 kohaselt. 6. oktoobril 2015 tõestas notar R. Kimmel tehingu, millega võõrandati sissenõudja kasuks ühishüpoteegiga koormatud kinnistu hinnaga 260 900 eurot. Tehing tehti kohtutäituri kontrolli all. Tehingust laekus kohtutäiturile kohtutäituri tasu katteks ja sissenõudjale edasiandmiseks 127 950 eurot. Kuna sissenõudja nõue rahuldati osaliselt, vähenes ka proportsionaalselt esialgu suuremana määratud kohtutäituri põhitasu, milleks jäi 10 562 eurot 60 senti. Võlgniku arvates on praegusel juhul olukord olemuslikult sarnane vabatahtliku täitmisega täitemenetluse ajal. Varale leidis ostja võlgniku maakler, kellele võlgnik tasus oma mõttelise osa müügi eest 2500 eurot. Kohtutäituri panus tehingu õnnestumisesse (vara müümiseks) ja nõude rahuldamiseks ei olnud tulemuslik. Kohtutäitur andis müügitehinguks üksnes nõusoleku.
1.4.Avaldaja taotles 2. oktoobril 2015, et tasuda tuleks 1⁄2 põhitasust, kuid kohtutäitur oma 5. oktoobri 2015. a e-kirjaga sellega põhjendamatult ei nõustunud, märkides mh, et proportsionaalselt vähendatud kohtutäituri põhitasu suurus on 10 562 eurot 50 senti. Avaldaja esitas 12. oktoobril 2015 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus vähendada sissenõutud kohtutäituri tasu proportsionaalse suuruseni, kuid seejuures mitte vähem kui 50% sissenõutud tasust. Kui kohtutäituri
5.oktoobri 2015. a e-kirja on võimalik käsitada kohtutäituri otsusena, palus võlgnik käsitada kaebust kui kaebust kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäitur jättis 5. novembri 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur vaidles maakohtule esitatud kaebusele vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt ei ole õigusaktides sätestatud võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) ega võimalust täitekulusid poole võrra vähendada, kui võlgniku vara müüakse kohtutäituri kontrolli all. Praegusel juhul ei ole teada, millises ulatuses oleks õnnestunud nõue rahuldada juhul, kui vara müük oleks toimunud sundenampakkumisel, mitte kohtutäituri kontrolli all. Sellel asjaolul ei ole ka tähtsust, kuna kinnisasi on võõrandatud ning kohtutäitur ei pidanud vajalikuks sellist realiseerimise viisi takistada.
3.Sissenõudja palus jätta avaldaja kaebuse rahuldamata.
4.Harju Maakohus jättis 8. juuli 2016. a määrusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et pärast vabatahtliku täitmise tähtpäeva rahuldati sundtäitmisele esitatud nõue osaliselt ning et arestitud asi müüdi kohtutäituri kontrolli all. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on õigus saada kogu põhitasu, kui võlgnik on arestitud asjale ise ostja leidnud ning asi müüakse kohtutäituri kontrolli all. Maakohus asus seisukohale, et vara kohtutäituri kontrolli all võõrandamine ja sellest saadu arvel nõude rahuldamine on nõude täitmine täitemenetluses kohtutäituri vahendusel. TMS § 102 kohaselt on vara kohtutäituri kontrolli all võõrandamine üks täitemenetluses vara müümise võimalustest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Seadusandja ei ole näinud ette kohtutäituri tasustamise eriregulatsiooni sõltuvalt sellest, millist vara võõrandamise
regulatsiooni täitemenetluses järgitakse. Seetõttu peab kohtutäitur lähtuma põhitasu suuruse kindlaksmääramisel ja sissenõudmisel seaduses sätestatud ulatusest. Kohtutäitur saab tasumääradest kõrvale kalduda üksnes siis, kui seadus näeb seda ette. Seadus kohtutäituri tasu suuruse vähendamist sellises olukorras ette ei näe. Samuti ei sätesta seadus kohtutäiturile kohustust määrata sellises olukorras põhitasu suurus kindlaks diskretsiooniotsusega, arvestades seejuures kohtutäituri töömahtu ja panust nõude rahuldamisse. Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituril puudunud võimalus vähendada kohtutäituri põhitasu. Asja lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, kas ja millal asus võlgnik otsima kinnisasjale ostjat ning kes leidis kinnisasjale ostja.
5.Avaldaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus ja saata asi kohtutäiturile uueks arutamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kohtutäitur ja maakohus kohaldanud ebaõigesti KTS § 28 lg-d 1 ja 2; § 32 lg-d 1, 2 ja 5; § 35 lg-t 2 ja § 41 lg-t 2 ning ei ole piisavalt arvestanud Riigikohtu lahendites toodud üldiseid põhimõtteid, mille kohaselt peab kohtutäituri tasu olema proportsionaalne kohtutäituri töömahuga. Kui kohus siiski leiab, et kehtiv TMS ja KTS määruskaebuses esitatud tõlgendust ei võimalda, palus avaldaja kuulutada KTS ja TMS osas, mis ei võimalda kohtutäituri põhitasu vähendada, kui võlgnik müüb vara täituri kontrolli all, lähtudes täituri töömahust ja tulemuslikkusest, põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks (eelkõige PS §-ga 11 ja § 13 lg-ga 2).
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Määruskaebuse esitamisest tulenevad menetluskulud jäid avaldaja kanda. Ringkonnakohus märkis, et puudutatud isikutel puuduvad ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Riigikohus on 13. oktoobri 2009. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 käsitlenud kohtutäituri ametitegevuse tasustamist. Eelnimetatud lahendis on Riigikohus leidnud, et kohtutäituril on õigus nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulga ja mahuga (kuid seejuures mitte üle 50% täismäärast) nii juhul, mil sundtäitmisele esitatud rahaline nõue rahuldatakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist täielikult täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab muul põhjusel täitemenetluse lõpetamise avalduse ja kohtutäitur on teinud enne seda kas ainult ühe täitetoimingu (täitmisteate saatmine) või mitu täitetoimingut, kui ka juhul, mil nõue rahuldatakse täitemenetluse väliselt või sissenõudja esitab avalduse vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mil kohtutäitur ei ole üldjuhul (erand nt TMS § 64 lg 2) teinud muid täitetoiminguid peale täitmisteate saatmise. Sealjuures märkis Riigikohus, et tõlgendus ei kehti juhtudel, mil sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse seetõttu, et nõue on rahuldatud kohtutäituri vahendusel (nt vara arestimise ja müügi teel). Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri kontrolli all vara võõrandamise ja sellest saadu arvel
nõude rahuldamise korral ei ole tegemist nõude rahuldamisega täitemenetluse väliselt. TMS § 157 sätestab, et kinnisasja võib müüa kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras. TMS § 102 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Järelikult on tegemist täitemenetluse raames toimuva vara ühe müümise viisiga. Kuigi varale leiab sellisel juhul ostja võlgnik, on müügitehingu toimumiseks vajalik kohtutäituri nõusolek, st kohtutäitur kontrollib, et müük ei kahjustaks täitemenetluse osaliste õigusi. Asjaolu, et sellisel viisil müük võib kohtutäiturilt nõuda mõnevõrra vähem toiminguid kui müük enampakkumisel, ei anna alust järeldada, et selline müük toimub täitemenetluse väliselt. Kinnisasja müük on vaid üks osa täitemenetluses tehtavatest toimingutest, samuti on enampakkumise korral kohtutäituril üldjuhul õigus nõuda enampakkumise korraldamise ja tulemi jaotamise eest lisatasu kuni 3% vara müügihinnast (KTS § 45 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustunud määruskaebuse esitajaga selles, et olukord, kus sundtäitmisel olev rahaline nõue rahuldatakse vara müümisega kohtutäituri kontrolli all, sarnaneb nõude täitmisega vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (sh on kohtutäitur seda tähtaega pikendanud) nõuet rahuldanud ega kinnisasjale ostjat leidnud. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus sissenõudja on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning kohtutäitur ei ole peale täitmisteate kättetoimetamise muid täitetoiminguid teinud. Seejuures ei ole tähtis, et võlgnik soovis enne vara müümist leppida sissenõudjaga kokku selles, et täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel. Tegelikkuses sellist avaldust täitemenetluses esitatud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur pärast täitmisteate kättetoimetamist ja nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist teinud mitmeid menetlustoiminguid, sh käinud kinnisasjaga tutvumas, tellinud kinnisasja väärtuse väljaselgitamiseks eksperdihinnangu, leppinud M. Annuki pankrotihalduriga kokku vara müügis, arestinud kinnisasja 1⁄2 mõttelise osa, kuulutanud välja avaliku enampakkumise, selle tühistanud ja kustutanud keelumärke ning andnud nõusoleku kinnistu müügiks täituri kontrolli all. Seega ei ole nõude täitmine toimunud kohtutäituri sekkumiseta ning täitetoimingute tegemiseta. Samuti ei ole kohtutäitur teinud menetluses olulisel määral vähem toiminguid kui tavapäraselt vara müügi korral avaliku enampakkumise teel. Tasu suuruse vähendamiseks ei anna alust ka avaldaja hüpoteetilised väited, et enampakkumine oleks nurjunud ning vara müüdi lõppkokkuvõttes suurema hinnaga, kui see oleks toimunud vara müümisel enampakkumise teel. KTS § 28 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Seaduses ei ole sätestatud kohtutäituri tasu suuruse määramisel erisusi tulenevalt sellest, millisel viisil täitemenetluses vara võõrandati. Eeltoodu tõttu puuduvad alused kohtutäituri tasu vähendamiseks ning täituril on õigus saada põhitasu seaduses sätestatud määras. Avaldaja on leidnud, et kohtutäituri seadus ja täitemenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus osas, milles ei võimalda vara müügi korral kohtutäituri kontrolli all kohtutäituri põhitasu vähendada.
Tulenevalt KTS §-st 35 sõltub kohtutäituri põhitasu sissenõutava nõude suurusest. KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt on nõude summalt 127 801 - 191 800 eurot kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot. Kohtutäituri tasu peamine eesmärk on katta täitemenetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka täituri enda ja tema töötajate töötasu. Vara müümine kohtutäituri kontrolli all ei tähenda alati, et kohtutäituril tuleb teha oluliselt vähem täitetoiminguid, kui vara müügi korral enampakkumisel. Arvestades tasu maksmise eesmärki ning täitemenetluses tehtud täitetoimingute hulka, on kohtutäituri tasu põhjendatud ning ei ole alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega tühistada kohtutäituri otsus ja saata asi kohtutäiturile uueks arutamiseks. Kui kohus peab võimalikuks otsuse tegemist tasu suuruse kohta, palub avaldaja vähendada põhitasu vähemalt 50% ja kohustada kohtutäiturit vastavas ulatuses tasu tagastama. Kui kohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, siis saata asi tagasi ringkonnakohtusse või maakohtusse. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti TMS § 102, KTS § 28 lg-d 1 ja 2; § 32 lg-d 1, 2 ja 5, § 35 lg-t 2, § 41 lg-t 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2 ning ei ole piisavalt arvestanud asjades nr 3-2-1-88-09 ja nr 3-2-1-34-15 tehtud Riigikohtu lahendites toodud üldiseid põhimõtteid, mille kohaselt peab kohtutäituri tasu olema proportsionaalne kohtutäituri töömahuga. Kohtutäituri kontrolli all vara võõrandamine on sarnane nõude rahuldamisega täitemenetluse väliselt, mõlemal juhul tegeleb võlgnik aktiivselt nõuete täitmisega. Osalised ei vaidle selle üle, et sissenõudja oleks nõustunud esitama täitemenetluse lõpetamise avalduse, kui selleks oleks nõusoleku andnud kohtutäitur. Kui avaldus oleks esitatud, tulnuks kohaldada KTS § 41 lg-t 2. Kohtutäituri keeldumine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kui Riigikohus leiab, et kehtiv regulatsioon ei võimalda tasu vähendamist kohtutäituri kontrolli all müügi korral, tuleks kaaluda sellise regulatsiooni vastavust PS-le, eelkõige PS §-le 11 ja § 13 lg-le 2. Kohtutäituri tasu peaks sõltuma kohtutäituri panusest nõude täitmisel.
10.Kohtutäitur ei pidanud avaldaja määruskaebust põhjendatuks. Muu hulgas leidis kohtutäitur, et arusaamatuks jäävad määruskaebuse väited, mille kohaselt pidanuks kohtutäitur andma sissenõudjale nõusoleku esitada täitemenetluse lõpetamise avaldus. Kohtutäitur ei pea TMS kohaselt andma sissenõudjale nõusolekut sellise avalduse esitamiseks. Avaldust ei esitatud.
11.Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja 29. märtsi 2017. a määrusega lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause alusel üle anda Riigikohtu
üldkogule.
13.Avaldaja on kohtumenetluses läbivalt vaidlustanud tema kohta tehtud kohtutäituri otsust maksta kohtutäituri põhitasu 10 562 eurot 60 senti. Kolleegium selgitab esmalt lühidalt KTS §-s 28 jj sätestatud kohtutäituri töö tasustamise üldiseid põhimõtteid.
13.1.Kohtutäitur peab KTS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Seega ei finantseeri kohtutäituri tööd riik, vaid kohtutäitur teeb seda ise oma töö eest saadava tasuga, tasud kehtestab seadus. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS §-s 34 alates 1. jaanuarist 2017 sätestatud diferentseerituna üldjuhul sõltuvalt nõude summast ning ulatub üldjuhul 15 eurost kuni 120 euroni. Menetluse alustamise tasu eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused. Menetluse alustamise tasu on KTS § 30 lg 1 teise lause kohaselt üldjuhul kohustatud maksma võlgnik.
13.2.Kohtutäituri põhitasu näeb KTS ette kas kindlaksmääratud summana või protsendina rahalise nõude suurusest (KTS § 35) või täitetoimingu sisust lähtuva kindlaksmääratud summana (KTS § 36 jj). Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest ning majandada kohtutäituri bürood tervikuna. Kohtutäituri põhitasu maksma kohustatud isik on KTS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt üldjuhul võlgnik. Kohtutäituri põhitasu otsuse teeb kohtutäitur täitemenetluse alustamise järel, kuid põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita (vt käesoleva määruse p 14 mh KTS § 32 lg 5 kohta), millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümisel enampakkumisel) või n-ö väljaspool täitemenetlust (nt võlgnik maksab pärast täitemenetluse alustamist võla otse sissenõudjale, vt KTS § 41 lg 2). Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu algne suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta KTS § 32 lg 4 esimese ja kolmanda lause kohaselt (alates 1. jaanuarist 2017 kehtivas redaktsioonis) maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu (enne 1. jaanuari 2017 kohustas seadus sel juhul võlgnikku maksma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses).
13.3.Kohtutäituri lisatasu saamise õigus tuleneb KTS §-dest 43−47. KTS § 43 lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Ka kohtutäituri lisatasu on KTS § 43 lg 2 esimese lause kohaselt kohustatud maksma võlgnik. Kolleegium on seisukohal, et lisatasu saamise õigus on kohtutäituril vaid erandjuhtudel (vt ka Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 22 jj).
13.4.Lisaks eespool kirjeldatud kohtutäituri tasudele on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda täitemenetluses tekkinud vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. TMS § 37 lg 1 kohaselt ei ole vajalikud kulud kohtutäituri büroo majandamise kulud, st need peab kohtutäitur katma kohtutäituri põhi- ja lisatasu arvel.
14.Kolleegiumi enamusel tekkis asja lahendades kahtlus, et KTS § 35 lg 2 p 12 koostoimes KTS § 32 lg-ga 5 võib olla vastuolus PS §-dega 11 ja 32.
14.1.KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt on kohtutäituri põhitasu suurus 7,5% sundtäitmisele esitatud rahalise nõude summast (kuid mitte üle 13 900 euro), kui nõude summa jääb vahemikku 127 801 eurot kuni 191 800 eurot. Praegusel juhul esitati täitmisele rahaline nõue suurusega 162 890 eurot 1 senti. Nõue õnnestus rahuldada osaliselt, kohtutäiturile laekus kinnisasja müügist sissenõudjale üleandmiseks ja kohtutäituri tasu katteks 127 950 eurot. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Eespool nimetatud KTS norme kohaldades on kohtutäitur arvutanud (Riigikohtule esitatud arvutuskäigu kohaselt) kohtutäituri põhitasu suuruseks 10 562 eurot 60 senti. Kohtutäituri põhitasu määramisel on kohtutäitur arvestanud ka KTS § 32 lg-ga 3, mille kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 35 lg 2 p 12 ja KTS § 32 lg 5 puudumisel ei saanuks kohtutäitur teha otsust, mille järgi on kohtutäituri põhitasu suurus 10 562 eurot 60 senti (koos käibemaksuga).
14.2.Kuigi praegune täitemenetlus kestis enne kohtutäituri kontrolli all toimunud kinnistu müüki ligi 1,5 aastat ja kohtutäitur tegi selles mitmeid täitetoiminguid (vt lähemalt määruse p 8), on kolleegiumil kahtlus, et 10 562 euro 60 sendi suurune kohtutäituri põhitasu ei ole proportsionaalne. Kolleegium märgib, et notari tasu seaduse § 22 jj ja riigilõivuseaduse § 74 jj ning lisa 2 kohaselt tuleb notariaalse tehingu vormistamise eest maksta notari tasu ja riigilõivu.
15.Kohtutäituri tasu maksmise kohustus riivab tasu maksma kohustatud isiku (eelkõige võlgnik) PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust. PS § 32 on üldine varalisi õigusi kaitsev norm, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Sealhulgas hõlmab terminiga "omand" tähistatav mõiste ka raha (vt Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03, p 18). Seega kujutab KTS § 35 lg 2 p 12 alusel koostoimes § 32 lg-ga 5 võlgnikult sissenõutav kohtutäituri põhitasu 10 562 eurot 60 senti endast võlgnikule PS § 32 lg-ga 2 tagatud omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise vabaduse riivet, mis ei pruugi kolleegiumi kahtluse kohaselt olla täitemenetluse võlgniku omandiõiguse mõõdukas piirang. Sellises ulatuses tasu maksmine vähendab oluliselt võlgniku vara ja takistab selle vaba kasutamist, arvestades n-ö vastutasuks saadud avalikõigusliku soorituse ulatust ja mahtu.
16.Kohtutäituri tasu ja eespool nimetatud omandipõhiõiguse riive eesmärk on finantseerida vabakutseliste kohtutäiturite tegevust, kelle pädevusse on KTS § 6 lg 1 p 1 kohaselt antud täitemenetluse korraldamine täitemenetluse seadustiku alusel. Täitemenetlus aitab tagada sissenõudjate õigustatud huvide kaitset ning teisalt vältida võlgnike huvide rikkumist täitedokumentide "eraviisilise sundtäitmise" (st ilma riikliku süsteemita) kaudu. Riigikohus on leidnud, et kohtutäituri lisatasu arestimistoimingu tegemise eest ei ole olemuselt maks, vaid sarnane lõivuga, mis on mõeldud konkreetse avalik-õigusliku soorituse kulude hüvitamiseks (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-9-07,
p 24). Samuti on Riigikohus leidnud, et sama järeldus kehtib kohtutäituri põhitasu kohta (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 27). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, märkides siiski, et avalik-õigusliku soorituse kulude hulka kuuluvaks tuleb lugeda ka kohtutäituri ja tema büroo ametnike töötasu, mis tuleb kanda eelkõige kohtutäituri põhitasu arvel.
17.Kolleegium on leidnud, et kohtutäiturite tasusüsteem ei tohi viia selleni, et sellega riivatakse ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust. Kui kohtutäituri tasu on ebaproportsionaalselt suur, väheneb vastavalt vara müügist võla kustutamiseks saadu, mis omakorda tähendab võlgniku jaoks suurema võla säilimist vaatamata vara sundmüügile (vt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 28). Samuti jääb rahuldamata osa sissenõudja nõudest. Samas lahendis on kolleegium tauninud olukorda, mil hüpoteekidega koormatud kinnisasjade müümise menetluses saadavate tasude arvel subsideeritakse neid täitemenetlusi, milles seadusandja on kehtestanud oluliselt madalamad tasumäärad. Nii on KTS § 36 lg 1 p-de 2 ja 3 korral kehtestatud § 36 lg 2 järgi täituri põhitasuks 140 eurot, kuigi nimetatud toimingud (väljatõstmine ja lapse üleandmine või lapsega suhtlemise võimaldamine) võivad olla väga töömahukad ja kohtutäiturile ka koormavamad. Seega on kohtutäituri tasude süsteem rajatud selliselt, et osa tasusid töömahukate täitetoimingute eest hoitakse kunstlikult madalal, nii et sellega ei pruugita katta isegi toiminguga seotud kulusid, osa tunduvalt vähem töömahukate ja ka sisuliselt lihtsamate täitetoimingute (nagu tavaline vara müük) puhul võib tasu aga olla tehtud töö mahukuse, keerukuse ja olemusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur (vt lähemalt Riigikohtu
16.detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 27). Samas lahendis möönis küll kolleegium iseenesest ristsubsideerimise võimalikkust (vt notari tasu korral selles küsimuses ka Riigikohtu üldkogu 18. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-2-1-169-12, p 56), kuid ei pidanud selle põhimõtte rakendamise vabadust siiski põhiseaduslikult piiramatuks. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Ka praeguses asjas oli tegemist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümisega. Müük toimus täitemenetluses, kuid tehingu vormistas lõplikult notar ning sellisele asja müümise viisile andis nõusoleku kohtutäitur TMS § 102 alusel.
18.Kolleegium ei näe asjassepuutuvate KTS sätete vastuolu PS § 13 lg-ga 2. Normid, mis näevad praegusel juhul ette 10 562 euro 60 sendi suuruse kohtutäituri põhitasu, on selged.
19.Kolleegiumi enamus ei näe võimalust tõlgendada avaldaja määruskaebuses viidatud kohtutäituri seaduse sätteid määruskaebuses esitatud viisil, seda eelkõige õiguskorras lünga puudumise tõttu. Sissenõudja nõuet ei ole rahuldatud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega täitemenetluse väliselt (mis võimaldaks kohaldada KTS § 41 lg-t 2).
20.Kuna kolleegiumi pädevuses ei ole sätete põhiseadusvastasuse tuvastamine, tuleb asi anda lahendada Riigikohtu üldkogule. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak Luik, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.