Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.06.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-13-2065
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi S B vastu võlgnevuse, kokku summas 4754,21 eurot nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: BIGBANK AS, reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu; volitatud esindaja: Riina Rebane, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: [email protected] Kostja: S B (ik xxxx), elukoht: xxxx
Kirjalik menetlus Hagihind
5498,17 eurot
Rahuldada hagi täielikult tagaseljaotsusega. Välja mõista S B`lt (ik xxxx) BIGBANK AS-i (reg.-kood 10183757) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 4754,21 eurot (neli tuhat seitsesada viiskümmend neli eurot ja 21 senti), (sellest 2583,18 eurot on tagastamata krediidisumma, 1148,56 eurot – sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,70 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud, 830,77 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis). Välja mõista S B`lt alates 21.05.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,80 % tagastamata krediidisummalt aastas BIGBANK AS-i kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista S B`lt välja BIGBANK AS-i kasuks menetluskulude katteks kokku 445,87 eurot (nelisada nelikümmend viis eurot ja 87 senti). Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 16.01.2013 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse S B vastu põhivõla 2583,18 eurot ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Võlgniku poolt 11.02.2013 esitatud vastuväite tõttu, kus võlgnik tunnistas nõuet põhivõlgnevuses, lõpetas Pärnu Maakohus 03.04.2013 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. 24.04.2013 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagiavalduse, milles puudused on kõrvaldatud 20.05.2013 esitatud põhjendatud nõudega hagiavalduses. Hageja on esitanud nõude S B vastu võlgnevuse, kokku summas 4754,21 eurot väljamõistmiseks, millisest summast 2583,18 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 1148,56 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,70 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud ja 830,77 eurot - seisuga 20.05.2013 sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 21.05.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 28,80% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi faktilised asjaolud. Hageja ja kostja S B sõlmisid 30.11.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0902976/15st, mille raames sõlmiti kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega suurendati krediidisaaja kasutuses olevat krediidisummat 527,71 euro võrra ning krediidisummaks jäi 2588,90 eurot. Kokkuleppe nr 1 kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 28,8% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S. Leping ja selle kokkulepe vastasid sõlmimise hetkel kostja tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Kostja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.
Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 17.01. 2011, millist kohustust on kostja aga korduvalt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt alustas hageja võla sissenõudmiseks menetlust ning edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Kostjapoolne kohustuste mittetäitmine ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõtte vastane käitumine. Vastavalt VÕS § 6 lg-le 1 peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled, teades oma õiguseid ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Alates 15.02.2011 on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitude lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas; hageja on seisukohal, et kostjapoolne rikkumine on olnud teadlik ja pahatahtlik. Kostja oli kohustatud ka vastavalt lepingule ning ka VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Kostjal oli lepinguliste kohustuste täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks võimalus pöörduda hageja poole, millist võimalust ei ole kostja eesmärgipäraselt kasutanud. Kostja teadis oma majandushuve mõjutavaid asjaolusid. Õigeaegse ja kohase teabe saamisel oleks hageja saanud paremini hinnata lepinguga seotud täiendavate tegevuste ning kulude otstarbekust ning ühtlasi kostjaga võlasuhte üle vaadata, et saavutada koostöö jätkumine. Lisaks asjaolule, et kostja ei täitnud lepingus sätestatud informeerimiskohustust, võib olukorras, kus lepingu sõlmimisel kostja poolt antud kontaktidel ei olnud hagejal võimalik kostjaga ühendust saada, hinnata kostja käitumist pahauskseks, sest kostja on ignoreerinud hageja püüdlusi lepinguga seotud probleemide lahendamiseks. Kostjal ei ole alust keelduda laenu tagastamisest ega ka laenuga seotud maksete tasumisest. Samas ei ole kostja lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning nimetatud rikkumine kestab. Hageja hoiatas 19.03.2012 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 6.1.1 ettenähtud tingimustel on krediidiandjal osamaksetena tagastatava krediidi puhul õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Hageja ütles 11.04.2012 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 3930,76 euro tasumist, millest 2583,18 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 1148,56 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,70 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 7,32 eurot viivis. 20.05.2013 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 830,77 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 21.05.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,80% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402; 396; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 407 sätetele. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud koopiad järgmistest dokumentaalsetest tõenditest: 30.11.2009 sõlmitud krediidilepingust maksegraafiku ja lepingu üldtingimustega,
20.12.2010 sõlmitud kokkuleppest nr 1, hageja poolt 23.03.2011, 27.04.2011, 25.05. 2011, 29.06.2011, 28.07.2011, 25.08.2011, 27.09.2011 ja 27.10.2011 kostjale saadetud meeldetuletuskirjadest, 31.08.2011, 25.11.2011, 28.12.2011, 24.01.2012 ja 19.03.2012 saadetud lepingu ülesütlemishoiatustest ning 11.04.2012 saadetud lepingu ülesütlemisavaldusest, hageja kehtestatud hinnakirjast; lisatud on ka viivise arvestus ja makeskorraldused riigilõivu tasumisest ja hageja õigusabikulusid tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid kostja elukoha aadressile xxxx. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 24.05.2013. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul dokumentide kättesaamisest alates. Kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 13.06.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas hagimaterjalide väljastamisel kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses; seda, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist, ei ole hageja märkinud. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega seotud üldtingimustest. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses: kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 4754,21 eurot, millest 2583,18 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 1148,56 eurot – sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 191,76 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 830,77 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue täiendava viivise väljamõistmiseks alates 21.05.2013 määras 28,80% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 154,99 eurot (maksekorraldus 16.01.2013, nr 25841) ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud summas 70,01 eurot ja summas 125 eurot (maksekorraldused nr 37322, 24.04.2013 ja nr 40749, 20.05.2013), samuti ka õigusabikulud summas 95,87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 901, 03.05.2013). Kokku tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja menetluskulude katteks välja mõista summas 445,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) I.Külavee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.