OÜ Aixter hagi Iriscorp Transport 16 795,98 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
16 795,98 eurot
OÜ
vastu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Iriscorp Transport OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28. mai 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Iriscorp Transport OÜ (rk: 10210046), esindaja advokaat Anna Fedurko Vastustaja (hageja) – OÜ Aixter (rk: 11050308), esindaja Kuldar Kirt Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Iriscorp Transport OÜ kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aixter esitas 10.01.2011 maakohtule Iriscorp Transport OÜ vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 16 795,98 eurot, viivis alates 23.12.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 69,94 eurot ja viivis põhinõudelt alates 11.01.2011 kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.12.2010 müügilepingu, mille alusel omandas hageja kostjalt haagise Krone SDC24/SDC27, registreerimismärgiga 500 DU. Hageja sooviks oli omandada 2005. a valmistatud puudusteta haagis, mida ei oleks pärast kasutusele võtmist keevitatud. Lepingu sõlmimist vahendas OÜ Antrena, kes kinnitas, et haagis on heas seisukorras ja seda ei ole keevitatud. Kuna maakleril oli tehingu sõlmimisega kiire ning haagis oli porine ja lumine, siis piirdus haagise ülevaatus visuaalse kontrolliga. Pärast haagisel oleva lume sulamist ja haagise porist puhastamist selgus, et raami põhitala alumisel küljel, esimese silla kandurite taga, on keevisõmblused. Hagejat sellest enne lepingu sõlmimist ei informeeritud, samuti ei olnud võimalik keevise olemasolu tuvastada haagise esialgsel ülevaatusel. 08.12.2010 esitas hageja kostjale pretensiooni ning tagastas haagise maaklerile. 13.12.2010 esitas hageja kostjale teate haagise lepingutingimustele mittevastavusest ja andis kostjale haagise asendamiseks aega kuni 17.12.2010. Kuna kostja ei asendanud puudustega haagist, siis esitas hageja kostjale 20.12.2010, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 223 lg-le 1 ja § 116 lg-le 1, taganemisavalduse, milles nõudis ostuhinna tagastamist hiljemalt 22.12.2010. Haagis ei vasta lepingutingimustele, mistõttu on tegemist olulise lepingurikkumisega. Keevitatud põhitala suurendab oluliselt haagise põhitala purunemise võimalust, mõjutab haagise kandevõimet ja muid omadusi, mistõttu on haagise kasutamine hageja igapäevases majandustegevuses väga ohtlik.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja 08.12.2010 pretensiooni saanud. Müügilepingust taganemise avalduse sai kostja kätte 03.01.2011. Haagis vastab müügilepingu tingimustele. Pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud haagisel keevisõmbluste puudumise nõudes. Hageja oli teadlik enne lepingu sõlmimist, et haagisel on keevisõmblused. Hageja teostas haagise ülevaatuse enne lepingu allkirjastamist kahel korral ja keevisõmblused on haagise visuaalsel ülevaatusel näha. Haagis on hageja valduses. Kostja märkis kohtuistungil, et nõustub hageja väitega, et haagis pidi vastama kahele tingimusele – haagisel pidi olema kehtiv ülevaatus ja haagisega pidi olema võimalik järgmisel päeval tööd teha. Need tingimused olid täidetud. Kuna asi vastab VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi lepingutingimustele, siis ei ole VÕS § 218 kohaldamise eeldused täidetud; VÕS §-s 116 sätestatud taganemise eeldused puuduvad ja hageja taganemisavaldus on tühine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2012 otsusega hagi ning mõistis välja Iriscorp Transport OÜ-lt OÜ Aixter kasuks 16 795,98 eurot, viivise 69,94 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (16 795,98 eurot) alates 11. jaanuarist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kinnitas tunnistaja R. M., et müüjaga lepiti kokku, et haagisega saab järgmisel päeval tööle minna, ja et müüja oli teadlik, et haagist soovitakse kasutada metsaveoks. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardilt 31.03.2011 (tl 55) ja haagise hindamisaktist 06.04.2011 (tl 56-57) nähtub, et sõidukil on fikseeritud 9 ohtlikku riket, tegemist on konteinerveo haagisega, mis on ümber ehitatud metsaveo haagiseks, mille raam on mitmest kohast keevitatud ja lapitud. Kohtu määratud eksperdi arvamuse (tl 128-142) kohaselt haagise raami ja pealisehitise tehnoseisund ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, haagise raamil ja pealisehitisel esinevad mitmed rikked ja ümberehituse kvaliteedist tulenevad asjaolud, mis halvendavad sõiduohutust, ning enne vastavate katsete tegemist on haagise ekspluateerimine ohtlik. Kostja väide selle kohta, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et hagejale müüakse ilma keevisõmbluseta haagis, ei ole asjakohane. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teada, mis eesmärgil soovib ostja haagist omandada, seega pidi müügilepingu eseme kvaliteet vastama tavalistele nõuetele ehk olema ilma puudusteta kvaliteedis. Kuivõrd asjas ei ole tõendatud, millise kvaliteediga haagise ostmises-müümises pooled kokku leppisid, siis tuleb lähtuda sellest, et haagis pidi kooskõlas VÕS § 217 lg 2 p-ga 2 vastama otstarbele ehk olema ilma igasuguste vigadeta, st antud juhul ilma keevisõmblusteta. Haagis pidi sobima oma kvaliteedilt metsatöödeks. Eelpool loetletud tõenditega on tõendatud, et haagis oli puudustega ja ekspluateerimiseks ohtlik. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et haagise ülevaatamisel oleks hageja pidanud märkama, et haagise põhitala on keevitatud. Ostja poolt asja ülevaatamisel rakendamisele kuuluva tavalise hoolsuse määramisel tuleb arvestada, et ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle müüakse puudustega asi ning üldjuhul rakendama asja ülevaatuse käigus erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks. Seetõttu on ilmseteks ehk tavapärasel ülevaatusel avastatavateks puudusteks üksnes puudused, mida tajuks võimalike puudustena ka eriteadmisi mitteomav ostja asja välise ülevaatamise käigus. Kohus luges usaldusväärseteks tunnistajate T. L. ja R. M. ütlused, et haagis oli ülevaatusel lumine ja porine ning keevisõmblusi näha ei olnud, keevitus oli näha järgmisel päeval pärast haagiselt lume sulamist. T. L. ja R. M. ütlusi kinnitas ka tunnistaja R. T., märkides, et haagisel silmaga nähtavaid puudusi ei olnud. Tunnistaja I. L. ütlused, et hageja nägi haagise ülevaatusel keevisõmblusi, on T. L., R. M. ja R. T. ütlustega ümber lükatud. Nii R. M. kui ka I. L. kinnitasid, et haagise dokumendid anti ostjale üle pärast ostuhinna tasumist. Seega ei saanud hageja ka haagise dokumentidest eelnevalt teada, et haagis oli keevitatud. Vastavalt VÕS § 14 lg-le 2 oli kostjal kohustus teatada hagejale kõigist asjaoludest, mille vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Antud juhul oli hageja huviks enne müügilepingu sõlmimist saada teada, kas ta saab haagist koheselt kasutada ja kas haagisel on puudusi või mitte. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja enne müügilepingu sõlmimist hagejat puudustest ei teavitanud (VÕS § 221 lg 1 p 2). Kostja on oma 03.01.2011 meilis (tl 44) vastanud hageja 13.12.2010 teatele ja 23.12.2010 nõudekirjale. Nähtuvalt meili sisust tuleb lugeda, et kostja sai hageja teate asja lepingule mittevastavusest kätte 13.12.2010 ning lepingust taganemise avalduse 03.01.2011. Seega on hageja poolt täidetud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud ostja kohustus teatada asja
lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. VÕS § 189 lg 1 järgi on kostjal õigus nõuda haagise tagastamist ja hagejal kohustus haagis tagastada. Arvestades eeltoodut, oli hageja õigustatud müügilepingust taganema, lepingust taganemise avalduse on hageja kostjale esitanud ja seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel üleantu, s.o hageja poolt tasutud haagise müügihind 16 795,98 eurot. Hageja andis taganemisavalduses kostjale lepingujärgse kohustuse tagasitäitmiseks tähtaja 22.12.2010. Kuna kostja oma kohustust hageja ees ei täitnud, siis on hageja VÕS § 113 lg 1 alusel õigustatud nõudma viivist alates 23.12.2010. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhiosa viivis 69,94 eurot perioodi eest 23.12.2010 kuni 10.01.2011 (hagiavalduse esitamiseni) ja täiendav viivis alates 11.01.2011 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Iriscorp Transport OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
14.detsembri 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus tuvastamata poolte kokkuleppe haagise seisukorra kohta. Hageja ja kostja ei pidanud seaduslike ega volitatud esindajate vahendusel omavahel lepingueelseid läbirääkimisi. Kogu suhtlus toimus OÜ Antrena töötajate R. T. ja I. L. ning ostja esindaja R. M. vahel. See, milles pooled kokku leppisid, nähtub kirjalikust müügilepingust. Kõikidele nendele tingimustele haagis vastab. Kohus ei ole müügilepingut üldse käsitlenud, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus hinnata haagise lepingule vastavust, jättes hindamata müügilepingu tingimused. Kuna kohus jättis tuvastamata poolte kokkuleppe selles, millised omadused haagisel peavad olema, on ebaõige ka kohtu järeldus, et asjas ei ole tõendatud, millise kvaliteediga haagise ostmises-müümises pooled kokku leppisid; 2) väitis R. M., et hageja oli seadnud tehingule kaks eeltingimust: (1) kehtiv ülevaatus ja (2) võimalus haagisega järgmisel päeval tööle asuda. Kohus tunnistaja vastavatele ütlustele hinnangut ei andnud, rikkudes oluliselt TsMS § 238 lg-t 5, kuna otsusest ei tulene, et esines alus tõendi arvestamata jätmiseks. OÜ Antrena ja müüja nimetatud tingimustest teadlikud ei olnud, samas vastab haagis mõlemale nn eeltingimusele. Haagisel oli kehtiv ülevaatus ning haagisel ei ilmnenud puudusi sõidu ajal Tallinnast Märjamaale (tunnistaja T. L. ütlused) pärast haagise valduse üleandmist ostjale. Kuivõrd haagisel sõidu ajal puudusi ei ilmnenud, ei ole võimalik väita, et haagisega ei saanud järgmisel päeval tööd teha. Kohus oleks isegi juhul, kui lugeda ostja eeltingimused kokkuleppe osaks, pidanud kohaldama VÕS § 217 lg 2 p-i 1, mis sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 3) kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud, et müüakse ilma keevisõmblusteta haagis. Ostja esindajad käsid haagisega enne selle omandamist kahel korral tutvumas. Ostjale müüdi kasutatud asi sellises seisus, nagu see oli. Ostja on igapäevaselt majandus- ja kutsetegevuses metsaveoga tegutsev isik, kelle töötajad on seega antud valdkonna spetsialistid. Kohus hindas vääralt tunnistajate ütlusi selle kohta, et haagis oli lumine ja keevisõmblused ei olnud näha. Haagise ümberehitamine konteinerhaagisest metsaveohaagiseks on ulatuslik töö ning ümberehituse jäljed on selgelt nähtavad sõltumata lumest haagisel. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik saab haagise ümberehitamisest aru ilma, et ta peaks detailselt uurima keevisõmblusi. Hagejal oli võimalus soovi korral haagis lumest puhastada. Asjaolu, et hageja teostas ülevaatuse hooletult, ei anna hagejale alust väita, et haagisel olid varjatud puudused, millistest hageja ei olnud teadlik;
4) luges kohus põhjendamatult keevisõmblused puuduseks kvaliteedis, mis VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi muudab haagise niisuguseks, et see ei sobi metsatööde tegemiseks. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamiseks puudus alus, kuna seda kohaldatakse lepingutingimuste osas kokkuleppe puudumisel. Kohus asus vääralt seisukohale, et pooled ei olnud lepingutingimustes kokku leppinud. Teisalt sisustas kohus vääralt selle, milline pidi haagis olema selleks, et hageja oleks haagisega saanud teha metsatööd. Kohus ei tuvastanud, et haagisega oleks müügilepingu sõlmimise järgselt olnud objektiivselt võimatu teha metsatööd. Seega jääb arusaamatuks, millele tugineb kohtu järeldus, et haagist ei saanud kasutada otstarbeks, milleks hageja seda vajas. Olukord, kus haagis sobis metsatööde teostamiseks vahetult enne lepingu sõlmimist, kuid pärast selle hagejale üleandmist ja ilma puuduste ilmnemiseta sõitu ostja asukohta enam sellega metsatöid teha ei olnud võimalik, et ole loogiline ega eluliselt usutav. Kohtuotsusest puuduvad põhjendused selle kohta, kuidas saab ekspertiisist järeldada, et haagisega ei saanud metsatöid teha. Kohtu järelduse kujunemine ei ole jälgitav ja kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud vastavalt TsMS § 442 lg-le 8; 5) omistas kohus ekspertiisiaktile põhjendamatult suure kaalu, eksides TsMS § 232 lg 2 vastu. Kohus eelistas ekspertiisi põhjendamatult tunnistaja T. L. ütlustele, mille kohaselt haagisel puudusi sõidul Tallinnast Märjamaale ei ilmnenud. Ekspertiisiakt käsitleb suures mahus küsimusi, mis ei ole vaidluse esemeks, ega anna vastust küsimusele, kas haagis vastas otstarbele, milleks hageja seda vajas, ehk kas haagist sai kasutada metsaveoks. Ekspertiisi asjakohatust ja laialivalguvust kinnitab seegi, et ekspertiisiaktis on puudustena välja toodud kulunud registreerimismärki ning amortisaatori puudumist. Kumbki puudus ei ole oluline, ammugi ei ole tegemist puudustega, mis takistaks haagisega metsatööde tegemist. Ekspertiisiakt sisaldab ulatuslikult subjektiivseid hinnanguid, nagu „oluliselt väiksem“ jmt ilma, et oleks toodud võrdlusandmed koos allikatega. Otsuses ei ole ekspertiisi järeldusele sisulist hinnangut antud. Formuleering, milles kohus viitab tõendile ja seejärel sedastab, et puudused on leidnud tõendamist, ei ole käsitletav TsMS § 442 lg 8 nõuete täitmisena.
5.OÜ Aixter vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kohus tuvastas, millistele tingimustele pidi haagis vastama. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd asjas ei ole tõendatud, millise kvaliteediga haagise müümises pooled kokku leppisid, siis tuleb lähtuda sellest, et haagis pidi kooskõlas VÕS § 217 lg 2 p-ga 2 vastama otstarbele ehk olema ilma igasuguste vigadeta, st antud juhul ilma keevisõmblusteta. Haagis pidi sobima oma kvaliteedilt metsatöödeks. Kohus hindas tunnistaja R. M. ütluseid õigesti.
R. M.
kinnitas, et hageja sooviks oli osta keevisõmblusteta haagis. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et kohus jättis hindamata müügilepingu tingimused. Tunnistaja I. L. avaldas istungil, et „müügilepingu koostasin mina. Lepingus ei ole sellist kohta, kuhu märkida haagise puudused või ümberehitus. Kasutame müügilepingu blankette“. Kuna müügileping ei kajasta kõiki kokkuleppeid (sh keevisõmbluste olemasolu), siis ei ole täiendav müügilepingu tingimuste hindamine vajalik; 2) ei saa nõustuda apellandi argumentatsiooniga, et kuna haagist sai kasutada, vastas haagis lepingu tingimustele. Hageja sooviks oli osta tehniliselt korras, töötav ja keevisõmblusteta haagis. Haagis ei vastanud ühelegi nimetatud nõudele. Asjaolu, et müügi hetkel oli haagisel kehtiv ülevaatus, ei tähenda, et haagis oli tehniliselt korras ja kasutamiseks ohutu. Kaks erinevat eriala spetsialisti (sh ekspert) on asunud seisukohale, et haagis ei vasta tehnilistele nõuetele, sellega ei ole võimalik läbida ülevaatust ja haagise kasutamine on ohtlik; 3) ei nõustu hageja apellandi etteheitega, et hageja nägi ülevaatusel keevisõmblusi. Kohus luges usaldusväärseteks tunnistajate T. L. ja R. M. ütlused, et haagis oli ülevaatusel lumine ja
porine ning keevisõmblusi näha ei olnud, keevitus oli näha järgmisel päeval pärast haagiselt lume sulamist. T. L. ja R. M. ütlusi kinnitas ka tunnistaja R. T., märkides, et haagisel silmaga nähtavaid puudusi ei olnud. Kohus oli seisukohal, et tunnistaja I. L. ütlused, et hageja nägi haagise ülevaatusel keevisõmblusi, on T. L., R. M. ja R. T. ütlustega ümber lükatud; 4) ajab kostja segamini kaks erinevat olukorda ehk võimaluse puudustega haagist kasutada ja õiguspärase puudustega haagise kasutamise. Tõepoolest on võimalik puudustega haagist kasutada ehk haakida see auto taha. Kas tuvastatud puudustega haagist on võimalik kasutada ohutult, vastavalt kehtestatud tehnilistele nõuetele ning sihtotstarbeliselt ehk metsaveoks, selles hageja kahtleb. Kahtlusi süvendavad eksperdi järeldused. Samuti jätab apellant tähelepanuta muud tehingu tingimused, sh asjaolu, et hageja sooviks oli osta keevisõmblusteta haagis. Kuna vaidluses on tuvastatud, et sõlmitud müügileping ei kajasta kõiki tingimusi, siis rakendub VÕS § 217 lg 2 p 2. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et näiteks kasutatud auto müümise korral erikokkuleppe puudumisel sõiduki omaduste ja silmas peetava kasutuseesmärgi osas on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu autoga liikluses osaleda. Kuna haagisel on tuvastatud hulgaliselt puudusi, mis takistavad tehnilise ülevaatuse läbimist, ning hageja on esitanud tõendina otsuse tehnoülevaatuse läbimise võimatuse kohta, siis on igati põhjendatud lahtiste tingimuste osas VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamine. Samuti ei tohiks unustada, et haagise põhitala on keevitatud ning haagis on ehitatud ümber kehtivaid nõudeid ja ümberehituse loa tingimusi eirates.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse põhjendustest ja apellandi esindaja kinnitusest ringkonnakohtu istungil nähtub, et maakohtu otsust viivise väljamõistmise osas ei ole apellatsiooniastmes vaidlustatud. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust viivise väljamõistmise osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
14.detsembri 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hagi. Apellant müüjana on apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt jätkuvalt seisukohal, et hagejale müüdud haagis vastas lepingutingimustele ning ta ei vastuta seetõttu haagise lepingutingimustele mittevastavuse eest. Lisaks on apellant seisukohal, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda üksnes pooltevahelisest kirjalikust müügilepingust. Ringkonnakohus apellandi sellise seisukohaga ei nõustu.
8.1.Ulatuses, milles lepingupooled ei ole müügilepingus müüdud asja omadustes eraldi kokku leppinud, tuleb müüdud asja lepingutingimuste üle otsustamisel lähtuda VÕS § 217 lg-s 2 sätestatust. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asi ei sobi tavaliseks või kokku lepitud kasutusviisiks.
Asja materjalidest nähtuvalt oli müüja teadlik, et ostja soovib haagist kasutada metsaveoks ning haagisega peab olema võimalus järgmisel päeval pärast lepingu sõlmimist tööle asuda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et nendele tingimustele müüdud haagis ei vastanud ning puuduste tõttu oli haagise ekspluateerimine ohtlik. Maakohtu selline järeldus põhineb asjas kogutud tõenditel, sealhulgas tunnistaja R. M. ütlustel. Sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart ja haagise hindamisakt tõendavad, et ümberehitamise käigus on haagist omavoliliselt pikendatud ning haagise raami on mitmest kohast keevitatud ja lapitud ning haagis tuleb esitada korduvale ülevaatusele. Seega ei olnud haagisega võimalik järgmisel päeval tööle asuda ning kehtiva ülevaatuse olemasolu, millele apellant tugineb, ei tähenda seda, et haagis vastas kokkulepitud kasutusviisile. Eksperdi arvamusest nähtuvalt haagise raami ja pealisehituse tehnoseisund ei vasta kehtivatele tehnonõuetele; haagise pikkus ja tühimass ei vasta haagise registreerimistunnistusel esitatule; haagise raami ümberehituse olemus ei vasta Q5993 kirjeldusele ega kehtivatele tehnonõuetele; haagise raamil ja pealisehitusel esinevad mitmed ümberehituse kvaliteedist tulenevad asjaolud, mis halvendavad sõiduohutust; enne vastavate katsete tegemist on haagise ekspluateerimine ohtlik. Eksperdi arvamus tõendab koos eelnevalt märgitud sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaardi ja hindamisaktiga, et haagisega ei olnud võimalik järgmisel päeval tööle asuda. Asjaolud, et enne müügilepingu sõlmimist kasutati haagist metsatöödel ning pärast müügilepingu sõlmimist sõidul hageja sihtkohta Märjamaale ei ilmnenud haagisel puudusi, ei tähenda samuti seda, et haagis vastas kokkulepitud kasutusviisile. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist ka siis, kui haagist ei ole võimalik ohutult liikluses kasutada või haagise puudused võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse. Apellandi vastupidine seisukoht on põhjendamatu ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Samuti on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus on hinnanud tunnistaja R. M. ütlusi valikuliselt ja omistanud eksperdi arvamusele põhjendamatult suure kaalu. Eksperdi arvamusest on võimalik üheselt järeldada, et haagist ei olnud võimalik kasutada metsaveoks (ehk selleks, mida hageja seda vajas) ning viitamine ka muudele puudustele (näiteks kulunud registreerimismärk) ei tähenda seda, et eksperdi arvamust ei saaks kasutada hageja nõude põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus märgib, et poolte vahel puuduv vaidlus selles, et haagis oli ümber ehitatud enne müügilepingu sõlmimist. Apellandi väide, et VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamiseks puudus maakohtul alus, ei ole õige. Samas märgib ringkonnakohus, et antud vaidluse asjaolusid arvestades oleks haagise lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel olnud tulemus sama ka VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi.
8.2.Apellandi vastutuse välistaks VÕS § 218 lg 4 kohaselt see, kui ostja (hageja) lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Vastavate asjaolude tõendamiskoormis lasub müüjal. Maakohus on tõendeid õigesti hinnanud ja asunud põhjendatud seisukohale, et hageja ei teadnud ega pidanudki teadma lepingu sõlmimisel haagisel esinenud puudustest (ümberehitusele viitavad keevisõmblused). Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning apellandi väide, et hageja oleks pidanud keevisõmblusi nägema, on alusetu. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et apellant müüjana rikkus VÕS § 14 lg-s 2 ja VÕS § 221 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustusi. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud, et haagise dokumendid anti ostjale üle pärast müügilepingu sõlmimist. Nimetatud tuvastatud asjaolusid ei ole apellant apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kuivõrd müüja rikkus eelnimetatud informeerimiskohustust ega teavitanud ostjat haagise ümberehitamisest (keevisõmbluste olemasolust), siis on põhjendamatu apellandi väide, et ostjad oleksid pidanud lumise ja porise haagise ülevaatusel keevisõmblusi nägema.
8.3.Pooltel puudub vaidlus, et müüja on ostja taganemisavalduse kätte saanud. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et müüja on rikkunud oluliselt müügilepingut. Samuti nähtub asja materjalidest, et ostja on keeldunud haagise asendamisest. Seega on täidetud taganemise eeldused. VÕS § 189 lg 1 kohaselt on müüjal kohustus tagastada ostjale haagise müügihind. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti mõistnud müüjalt ostja kasuks välja haagise müügihinna 16 795,98 eurot.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.