Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-37286
Tsiviilasi
Ljudmila Aleksejeva hagi KÜ Kalda tee 14 vastu KÜ Kalda tee 14 26. juuli 2012 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kalda tee 14 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – KÜ Kalda tee 14 (rk: 80144664), esindaja Irina Mikson Vastustaja (hageja) – Ljudmila Aleksejeva (ik: XXX), esindaja Maia Ploom Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2013 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Jätta menetluskuludest maakohtus Ljudmila Aleksejeva kanda riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
madalamat riigilõivumäära, muud menetluskulud KÜ Kalda tee 14 kanda. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus KÜ Kalda tee 14 kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ljudmila Aleksejeva esitas 17.09.2012 maakohtule KÜ Kalda tee 14 vastu hagi, milles palus tühistada kostja 26.07.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt toimus 23.07.2012 kostja üldkoosolek. Kuna koosolekul osales alla poole liikmetest, ei olnud koosolek otsustusvõimeline. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli kirjas, et kui koosolekul ei osale vajalik arv inimesi, toimub korduv üldkoosolek 26.07.2012 sama päevakavaga. Kostja põhikiri ega korteriühistuseadus (KÜS) ei reguleeri korduvkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega tuleb korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg-st 1 tulenevalt kohaldada KOS § 19 lg-t 3, mis sätestab, et kui üldkoosolek on KOS § 19 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Üldkoosoleku ja korduvkoosoleku vahele jäi vähem kui seitse päeva. Korduvkoosoleku teate saab avaldada alles pärast üldkoosoleku ebaõnnestumist, mitte juba üldkoosoleku kokkukutsumise teates. Ühistu liikmetele jäeti teatamata, et koosolek on otsustusvõimeline osalenute arvust olenemata. Üldkoosolekul otsustati revisjonikomisjoni mitte moodustada, vaid tellida 2012. a revisjoni läbiviimine väljastpoolt ühistut. Otsus on vastuolus põhikirja p-ga 9.1. Otsuse vastuvõtmiseks oleks pidanud muutma põhikirja ja selle vastuvõtmiseks peaks põhikirja p 8.14 järgi olema poolt üle poole ühistu liikmetest. Ühistul on 95 liiget, kohal oli 19 liiget. Üldkoosolekul arutati täiendava küsimusena trepikoja akende pesu ja otsustati tellida firma K.P.E. OÜ, seega otsustati küsimus, mida ei olnud päevakorras. Akende pesemise küsimus on juhatuse pädevuses, kuid kui juhatus otsustas seda küsimust arutada üldkoosolekul, siis tuli järgida KOS § 17 lg-t 2, MTÜS § 20 lg-t 7 ja põhikirja p-i 8.13. Üldkoosoleku protokoll ei kajasta tegelikke hääletustulemusi, kuna protokollis ei ole märgitud hageja ja hageja esindatud isiku vastuhääli. Protokolli jäeti kirja panemata hageja eriarvamus.
Hageja leidis, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning samuti võeti vastu põhikirjavastane otsus ja otsus, mida ei olnud päevakorras.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli 23.07.2012 üldkoosoleku ja 26.07.2012 korduvkoosoleku kokkukutsumisel järgitud seaduse ja kostja põhikirja nõudeid. Nii MTÜS § 20 lg 5 kui põhikirja p 8.8 määravad etteteatamise ajaks seitse päeva. Kostja kuulutas üldkoosoleku välja 13.07.2012. Üldkoosoleku toimumise teates oli märgitud ka korduvkoosoleku toimumise aeg. Seega teatas kostja ette üldkoosolekust 10 päeva ja korduvkoosolekust 13 päeva. Vastavalt põhikirja p-le 8.9 tuleb korduvkoosolek kokku kutsuda hiljemalt kolme nädala jooksul. Korduvkoosolek toimus 26.07.2012, seega vähem kui kolm nädalat pärast üldkoosolekut. Õige ei ole hageja tuginemine korteriomandiseadusele. KOS § 8 lg-st 1 tulenevalt rakendatakse korteriühistute puhul korteriühistuseaduses, mitte korteriomandiseaduses sätestatut. Põhikiri ei kohusta kostjat valima revisjonikomisjoni ja MTÜS § 34 lg 1 lubab tellida revisjoni väljastpoolt. Revisjoni tellimine väljastpoolt ei kahjusta ühistu liikmete huve. Trepikoja akende pesemise küsimus kuulub elamu haldamise valdkonda, mis on põhikirja p 8.19 järgi juhatuse pädevuses. Otsuse vormistamine üldkoosoleku otsusena ei olnud õige.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 28. jaanuari 2013 otsusega hagi ja tunnustas KÜ Kalda tee 14
26.juulil 2012 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. Kohus jättis TsMS § 162 lg-te 1–3 ja 5 alusel hageja kanda riigilõivu osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivumäära, ning muud menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb tuvastada kostja 26.07.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 1 alusel. Kostja teate üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (tl 8) järgi toimub üldkoosolek 23. juulil kell 19.00 koosoleku saalis. Teate järgi toimub korduv üldkoosolek juhul, kui koosolekul ei osale vajalik arv inimesi, sama päevakavaga 26. juulil kell 19.00 samas kohas. Korteriühistuseadus ei reguleeri korteriühistu üldkoosoleku ega korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda, KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Hageja viide KOS § 19 lg-le 3 ei ole asjakohane, sest tulenevalt KOS § 8 lg-st 1 reguleerib korteriomandiseadus korteriomanike üldkoosoleku, mitte korteriühistu liikmete üldkoosoleku kokkukutsumist. Kohus leidis, et kuigi korduva üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole otseses vastuolus kostja põhikirjaga ja mittetulundusühingute seadus ei reguleeri korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda, ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teade kooskõlas korteriühistu liikmete huvidega. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb MTÜS § 20 lg 6 järgi märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Seega peab iga korteriühistu liige saama üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal ja kus koosolek toimub. On iseenesestmõistetav, et ühistu liikmetel peab olema lisaks ka kindel teave selle kohta, kas koosolek üldse aset leiab. Juhul, kui koosoleku kokkukutsumise teatest jääb selgusetuks korduvkoosoleku toimumine, ei saa see olla mittetulundusühingute seaduse mõttega kooskõlas. Igal korteriühistu liikmel peab olema võimalus üldkoosolekul osaleda. See ei ole korduvkoosoleku puhul tagatud juhul, kui liikmetel puudub selgus selle kohta, kas koosolek kutses määratud ajal ja kohas toimub. Seega saab korduva koosoleku kokkukutsumine toimuda alles siis, kui on selge, et esimene koosolek ei olnud
otsustusvõimeline. Ei ole õige samal ajal üldkoosoleku kokkukutsumise teatega edastada teade üldkoosoleku otsustusvõimetuse korral aset leidva korduvkoosoleku kohta. Korduvkoosoleku kokkukutsumise teade võib olla ka otsustusvõimetu üldkoosoleku protokollis, kuid korduvkoosoleku kokkukutsumise teate suhtes peavad kehtima samad nõuded, mis üldkoosoleku kokkukutsumise teatele (aeg, koht, päevakord) ja korduvkoosoleku toimumine peab olema teada kõigile korteriühistu liikmetele. Sellega peab olema tagatud, et iga korteriühistu liige, eriti need, kes ei saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid ennast korduvkoosolekuks ette valmistada. Kostja liikmetel oli teada korduvkoosoleku toimumise aeg ja koht, kuid puudus selge ja ühene teave selle kohta, kas korduvkoosolek toimub. Põhjendatud on ka hageja väide, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus anda revideerimine firmale põhikirjaga vastuolus. Põhikirja p 9.1 alusel on ühistu kontrollorgan vähemalt kaheliikmeline revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt. Seega oleks revisjoniaruande tegemine mitte põhikirja alusel moodustatud revisjonikomisjoni poolt käsitatav põhikirja muutmisena ning seda ei muuda ka asjaolu, et varasematel aastatel on sama praktikat kasutatud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 (p 13) leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on tegemist ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (v.a MTÜS § 201 lg-s 5 toodud juhul). Seega oleks kostja pidanud üldkoosoleku kokkukutsumise teates päevakorras lisama, et tegemist on põhikirja muutmisega, kui majandusaasta aruanne tellitakse väljastpoolt. Kostja selgitas, et akende pesu küsimust arutati soovist korteriühistu liikmeid informeerida. Ka hageja on väitnud, et akende pesemise otsustamine on juhatuse pädevuses. Kohus märkis, et küsimuse arutamine ei rikkunud ühistu liikmete huve ja hageja tuginemine asjaolule, et otsus protokolliti üldkoosoleku otsusena, on küll õiguslikult põhjendatud, kuid võib olla hagejapoolne õiguste kuritarvitamine.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Kalda tee 14 esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
28.jaanuari 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt lõpetada asja menetlus või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud pooled maakohtus võrdselt esindatud, hagejal oli õigusalaste teadmistega lepinguline esindaja, kostja ei omanud õigusalaseid teadmisi ja esindas ennast ise. Kohus rikkus erapooletuse ja poolte võrdsuse põhimõtet ning kohtu selgitamiskohustust, mistõttu jäid kostjal õigeaegselt esitamata olulised asjaolud ja tõendid; 2) võttis kohus menetlusse hagi, mis tulnuks TsMS § 371 lg 2 järgi jätta menetlusse võtmata. Kohus ei kontrollinud eelmenetluses vastavalt TsMS § 392 lg-le 4 hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi ega põhistanud, miks ta võttis hagi menetlusse ning milliseid hageja õigusi ja huve on rikutud. Hagi ei olnud esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, mistõttu oleks tulnud see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Hageja ei ole MTÜS § 24 lg 3 kohaselt isikuks, kes saab nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna hageja osales koosolekul ja ei esitanud seal vastuväidet, mida saanuks protokollida. Kohus tuvastas otsuses, et 26.07.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise kord ei olnud vastuolus põhikirja ja mittetulundusühingute seaduse sätetega. Kohtuistungil selgitas kohtunik, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel on järgitud seaduste ning põhikirja nõudeid ja hageja väited tuginevad valele seadusele. Otsuses asus kohus teistsugusele seisukohale, põhistamata, miks üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei
olnud kooskõlas korteriühistu liikmete huvidega. Kohtuotsus oli kostjale üllatuslik. Kohtuistungil tuvastati, et kõigil ühistu liikmetel oli võimalus koosolekul osaleda, koosoleku teates oli märgitud üldkoosoleku toimumise aeg, päevakord ja koht, samuti informeeriti kõiki liikmeid teadetetahvlil korduvkoosoleku toimumise ajast vastavalt seadustele. Kostja 19.02.2013 üldkoosolekul kinnitasid ühistu liikmed, et 26.07.2012 üldkoosoleku reklaamimine oli seadustega kooskõlas ja üldkoosoleku läbiviimine rahuldas ühistu liikmeid; 3) on tuginemine korteriomandiseadusele ebaõige. Korterühistute suhtes kuuluvad kohaldamisele korteriühistuseadus, mittetulundusühingute seadus ja korteriühistu põhikiri; 4) ei ole kostja põhikirja muutmise käsitlemine otsuses asjakohane, kuna üldkoosolekul ei olnud põhikirja muutmise küsimus päevakorras ja seda ka ei arutatud. Koosolekul otsustati revisjonikomisjoni mitte moodustada ja tellida revisjon väljastpoolt, mis on kooskõlas korteriühistuseaduse, mittetulundusühingute seaduse ja põhikirjaga (KÜS § 15 lg 3, MTÜS § 34 lg 1; § 36 lg 1, 2, põhikirja p 8.5.11; p 6.14, raamatupidamise seaduse § 14 lg 21 p 1); 5) leidis kohus õigesti, et üldkoosolekul informatiivselt trepikoja akende pesu arutamise (selle küsimuse otsustamine on põhikirja järgi juhatuse pädevuses) vaidlustamisel kohtus on hageja kasutanud oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult; 6) on hageja tegevus kostja üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel pahatahtlik. Üldkoosolek otsustas mitte moodustada revisjonikomisjoni, kuhu hageja lootis valitud saada. Isikliku solvumise põhjal hagi esitamine kohtule ei ole üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude kohtus arutamise ja rahuldamise seaduslikuks aluseks.
5.L. Aleksejeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli kostjal tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-st 1 ja TsMS §-st 217 võimalik valida, kas teda esindab juhatuse liige või lepinguline esindaja või mõlemad koos. Hagiavalduses olid märgitud asjaolud, miks hageja soovis üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist, ning kostjal oli võimalus esitada nendele vastuväited. Hagis märgitud asjaolusid arutati kohtuistungil, kus kostjal oli veelkord võimalus oma seisukohti kaitsta. Seega olid kostja huvid kaitstud; 2) on apellandi seisukoht, et hagi oleks tulnud jätta menetlusse võtmata või läbi vaatamata, vastuolus KÜS § 13 lg-ga 3, kuna hagi on suunatud kostja ebaseaduslike otsuste tühistamisele. Iga korteriühistu liikme huvides on, et otsuste vastuvõtmisel järgitakse seadust. Apellandi väide, et kuna hageja ei nõudnud oma vastuväite kandmist protokolli, siis ei saa ta otsust vaidlustada, on uus asjaolu, mida kostja ei esitanud maakohtus. Samas ei ole see väide kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus asus lahendis nr 3-2-1-63-05 seisukohale, et „Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka MTÜS § 24 lg 1. Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu üldkoosoleku otsused. Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele sätetele.“ Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist saab nõuda iga isik, kellel on selle otsuse tühisuse vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise korral on õigustatuks isikuks kindlasti korteriühistu liige ning seda sõltumata asjaolust, kas ta osales otsuse vastuvõtmisel või mitte (Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 2-10-52379);
3) ei vasta tegelikkusele apellandi väide, et kohus selgitas kohtuistungil koosoleku kokkukutsumise regulatsiooni ühtmoodi ja otsuses teistmoodi. Kohus ei andnud kohtuistungil vaidlusele õiguslikku hinnangut. Kohus esitas õigusliku hinnangu kohtuotsuses. Midagi üllatavat kohtuotsuses ei ole; 4) kuulub korteriühistute suhtes kohaldamisele ka korteriomandiseadus. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-2-1-116-11, et „Kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.“ Korteriühistuseadus ega kostja põhikiri ei reguleeri korduvkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega ei ole KOS § 19 lg 3 vastuolus korteriühistuseadusega ja kohaldada tuleb KOS § 19 lg-s 3 sätestatut. Neid küsimusi on käsitlenud Riigikohus otsuses nr 3-2-1-38-11 (p 11, 12). Kohus leidis õigesti, et korduvkoosoleku kokkukutsumise teade tuleb saata alles siis, kui on selge, et üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline ning loetakse sellel põhjusel lõppenuks; 5) otsustati üldkoosolekul revisjonikomisjoni mitte moodustada, kuigi põhikirjas (p 9.1) on selline kohustus ette nähtud. Põhikirja p 8.5.11 kohaselt kuulub üldkoosoleku ainupädevusse küsimuste otsustamine, mida ei ole seadusega ega põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Seega on revisjoniaruande tegemine mitte põhikirja alusel moodustatud revisjonikomisjoni poolt käsitatav põhikirja muutmisena. Apellandi viited mittetulundusühingute seadusele ja raamatupidamise seadusele ei ole asjakohased, kuna vaidluses on määrav põhikirjas sätestatu; 6) kui juhatus otsustas aknapesu küsimust üldkoosolekul arutada, siis tuli järgida MTÜS § 20 lg-t 7 ja põhikirja p-i 8.13. Kuna kohus ei ole selles küsimuses otsest seisukohta väljendanud, jääb arusaamatuks, mida apellant kaebuses selle asjaolu väljatoomisega taotleb; 7) ei ole hageja tegevus pahatahtlik. Hageja eesmärgiks oli juhtida juhatuse tähelepanu vajadusele seadust täita ja tegutseda kõigi korteriühistu liikmete huvides. Kui korduvad suulised ja kirjalikud selgitused positiivsele tulemusele ei viinud, ei jäänud hagejal muud üle, kui kohtusse pöördada; 8) ei oma apellatsioonkaebusele lisatud 19.02.2013 üldkoosoleku protokoll asjas tähtsust ja tuleks jätta asja juurde võtmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas apellatsioonkaebuse kostja ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust lähtudes kostja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel muudab ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja 26.07.2012 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. MTÜS § 20 reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja nimetatud paragrahvis sätestatu ei tee vahet sellel, kas tegemist on korralise või korduva üldkoosoleku kokkukutsumisega. Vastavalt MTÜS § 20 lg-le 5 peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette
teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega ning sama paragrahvi lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Kostja põhikirja p 8.8 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid samuti seitse päeva ette. Kostja põhikirja p 8.9 näeb muu hulgas ette selle, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Samas ei näe nimetatud põhikirja punkt ette ühistu liikmete (korduva) üldkoosoleku kokkukutsumisest teistsugust etteteatamise tähtaega. Seega tuleneb nii MTÜS § 20 lg-st 5 kui kostja põhikirja p-st 8.8, et ühistu liikmeid peab üldkoosoleku (ka korduva) kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva ning 26.07.2012 toimunud üldkoosoleku puhul ei ole nimetatud nõudest kinni peetud. Nimetatud rikkumise näol on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mis MTÜS § 241 lg 1 kohaselt toob kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et korduva üldkoosoleku kokkukutsumine saab toimuda alles siis, kui on selge, et esimene üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Sellest järelduvalt saab korduva üldkoosoleku teade saata alles siis, kui on selge, et esimene üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Sellega on tagatud, et iga korteriühistu liige, eriti need, kes ei saanud esimesel koosolekul osaleda, saaksid end korduvaks üldkoosolekuks ette valmistada. Vaidlusalusel juhul (kui ühe kutsega teatati ka võimalikust korduvast üldkoosolekust) puudus ühistu liikmetel üheselt arusaadav teave, kas korduv koosolek toimub või mitte. Apellandi seisukoht, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade oli kooskõlas seaduse ja korteriühistu liikmete huvidega, on põhjendamatu.
8.2.Kuivõrd 26.07.2012 toimunud üldkoosoleku otsused on tühised kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ning kehtetuks ei saa tunnistada otsust, mis on tühine, siis iseenesest ei olnud maakohtul vajadust eraldi hinnata hageja nõuet tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus revisjonikomisjoni mittemoodustamise kohta (päevakorrapunkt 1). Ringkonnakohus märgib siinjuures seda, et kui 26.07.2012 üldkoosoleku otsused ei oleks tühised, olnuks üldkoosoleku otsus mitte moodustada revisjonikomisjoni, kehtetu MTÜS § 24 lg 1 järgi vastuolu tõttu kostja põhikirjaga. Nimelt sätestab kostja põhikirja p 9.1, et ühistu kontrollorgan on vähemalt kaheliikmeline revisjonikomisjon, kes valitakse ühistu liikmete hulgast üldkoosoleku poolt. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on majandusaasta revisjoniaruande tegemine mitte põhikirja alusel moodustatud revisjonikomisjoni poolt käsitletav põhikirja muutmisena, ei ole õige ning selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta (nimetatud põhjendus tuleb maakohtu põhjendavast osast välja jätta). KÜS § 15 lg-s 3 ja MTÜS § 34 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib üldkoosolek määrata audiitorkontrolli, lisaks sätestab kostja põhikirja p 6.14, et ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad seaduses sätestatud korras revisjonikomisjon ja teised kontrollorganid. Seega on üldkoosoleku pädevuses otsustada, kas lisaks revisjonikomisjonile tellida ühistu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollima ka muu isik väljapoolt ühistut.
8.3.Apellant on tuginenud apellatsioonkaebuses muu hulgas sellele, et kuna hageja ei lasknud protokollida oma vastuväidet 26.07.2012 otsusele, siis puudus tal õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 3 järgi ning maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi selline seisukoht ei ole põhjendatud. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellant ei ole maakohtu menetluses eelmärgitud asjaolule tuginenud ning apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et selle asjaolu esitamata jätmine oleks tingitud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumisest.
Teiseks märgib ringkonnakohus, et tuginemine MTÜS § 24 lg-le 3 ei ole ka sisuliselt põhjendatud. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS §-s 13 on reguleeritud korteriühistu liikme poolt korteriühistu otsuste vaidlustamine (õigus kolme kuu jooksul kohtusse pöörduda) ning seda ilma vastuväite protokollimiseta. Seega üldkoosoleku protokollis vastuväite protokollimata jätmine ei võtnud hagejalt õigust esitada kohtusse hagi üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus 15.06.2005 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63.05.
8.4.See, kas juriidilist isikut esindab kohtus ainult tema seaduslik esindaja või lisaks viimasele ka lepinguline esindaja, oli kostja seadusliku esindaja otsustada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja seaduslik esindaja oleks esitanud maakohtule mingi taotluse seoses vajadusega omada õigusteadmistega lepingulist esindajat. Tegemist oli korteriühistu tegevust puudutava vaidlusega ning eelduslikult on korteriühistu juhatuse liige pädev vastavas valdkonnas ühistut esindama. Apellatsioonkaebuses esitatud etteheide maakohtule seoses poolte võrdsuse põhimõtte väidetava rikkumisega (hagejal oli lepinguline esindaja) on alusetu. Samas ei ole apellant ka märkinud, millised asjakohased väited ja tõendid jäid tal maakohtus seetõttu esitamata.
8.5.Ekslik on apellandi väide, et maakohus on asja lahendamisel tuginenud korteriomandi seadusele. Vaidlustatud otsuse p-s 13 on maakohus märkinud, et hageja tuginemine KOS § 19 lg-le 3 ei ole asjakohane. Nimetatud asjaolu on maakohtu istungi protokollist nähtuvalt ka pooltega arutatud ning arusaamatu on apellandi seisukoht, et maakohtu otsus ei ole kooskõlas sellega, mida arutati kohtuistungil.
8.6.Tühist otsust ei ole võimalik seaduse kohaselt kinnitada ning apellatsioonkaebusele lisatud kostja 19.02.2013 üldkoosoleku protokoll oleks asjakohane juhul, kui nimetatud üldkoosolekul oleks vastu võetud sisuliselt samasugune otsus ja sellega oleks varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud. 19.02.2013 üldkoosoleku protokollist seda ei nähtu ning ainuüksi see, et ühistu liikmeid rahuldas vaidlusaluse 2012 üldkoosoleku reklaamimine, ei kõrvalda 26.07.2012 üldkoosoleku tühisuse aluseid.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.