Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Kinnitada hageja KJ (isikukood XXX) ja kostja AJ (isikukood XXX) vaheline 13. juuni 2013 kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.KJ loobub AJ vastu esitatud hagist ja seejuures kõikidest hagiavalduses esitatud nõuetest.
1.2.AJ võõrandab KJ XXX kinnistu omandiõiguse (asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus sisalduvad kompromissi punktis 4.3 ja kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1). Pooled hindavad eelnimetatud kinnistu turuväärtuseks 105 000 eurot. Mõlemad pooled kinnitavad, et nad ei ole sõlminud nimetatud kinnistu suhtes üürilepinguid, ega muid kinnistut koormavaid lepinguid (v.a. tavapärased kommunikatsioonidega ja tavapäraste teenustega liitumise ja tarbimise lepingud ning muud koormatised, mis nähtuvad kinnistusraamatust), kusjuures AJ kinnitab, et ta ei ole nimetatud kinnistu suhtes sõlminud selliseid lepinguid ka volikirja alusel KJ esindajana. Kõik maksud ja maksed nimetatud kinnistuga seoses kuni kompromissi sõlmimiseni on kandnud ja kannab AJ, s.h maamaksu 2013. aasta eest (edaspidi kannab maksed ja maksud KJ). AJ on nimetatud kinnistu osas sõlminud vee- ja elektritarbimise lepingud, millised AJ kohustub lõpetama hiljemalt 15.07.2013. AJ kohustub hiljemalt 15.07.2013 KJ üle andma ka Saku kinnistuga seotud dokumentatsiooni, mis on AJ valduses, s.t. järgmised dokumendid: krundi asendiplaan KM nimele nr.XXX, 18.03.1981.a. (koopia), Saku valla õiend nr.XXX, 31.07.1996.a.(koopia), projekteerimis- ja uurimistööde leping nr.XXX, 25.08.1999(koopia), Eesti Energia võrguühenduse fikseerimise
kokkulepe nr.XXX - 08.12.2003 (originaal), Eesti Energia kiri nr.XXX, 31.01.2003 (originaal), Saku näidissovhoosi akt nr.XXX, 07.05.1980.a. ehituskrundi looduses eraldamise kohta (koopia), OÜ Eesti Tööstusprojekt, töö nr.XXX, august 1999 (originaal), eramu korrektuurprojekt (koopia). AJ ja KJ kinnitavad, et sõiduauto Opel Meriva, ehitusaasta 2008 VINkoodiga (tehase tähis) XXX, riikliku registreerimise numbrimärgiga XXX omandiõigus kuulub KJ ning AJ ei ole sellega seoses mingeid nõudmisi ega pretensioone. AJ avaldab, et käesoleval hetkel on sõiduk ajutiselt registrist kustutatud ning AJ annab käesolevaga tahteavalduse registrikande muutmiseks, millega lubab kanda liiklusregistrisse sõiduki ainuomanikuna KJ (kohtumääruse resolutsiooni punkt 2.2). KJ avaldab, et nimetatud sõiduk on olnud KJ kasutuses ja valduses ning KJ on sõiduauto olukorrast teadlik ning ei oma selles osas AJ mingeid etteheiteid. Mõlemad pooled kinnitavad, et nad ei ole sõlminud nimetatud sõiduki suhtes üürilepinguid, ega muid sõidukit koormavaid lepinguid, kusjuures AJ kinnitab, et ta ei ole nimetatud sõiduki suhtes sõlminud selliseid lepinguid ka volikirja alusel KJ esindajana. AJ kohustub KJ üle andma FIE KJ raamatupidamise algdokumendid (mis on hetkel XXX korteris), sellisena nagu need on (üleandmine võib toimuda ka esindajate vahendusel) mingeid täiendavaid kinnitusi selles osas ei anta. Üleandmine peab toimuma hiljemalt 15.07.2013.a. Pooled loobuvad vastastikku kõikidest rahalistest ja muudest nõuetest ning varalistest ja mittevaralistest õigustest teineteise vastu (millest seadus loobuda võimaldab), s.h. aga mitte ainult nendest, mida käimasolevad hagimenetlused ei hõlma (välja arvatud need, mida kompromissis on selgelt nimetatud) ning pooled ei algata vastastikku mingeid uusi vaidlusi, kooskõlas eelnevaga. AJ ja KJ on sõlminud kompromissi tsiviilasjas nr 2-11-31971 ja tsiviilasjas nr 2-13-3553 eeldusel, et kõik kompromissi üksikud tingimused (s.h kompromisslepingu punktis 3.1.6. ehk kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.5 nimetatud tingimused) on kohtuliku kompromissina kinnitatavad kohtumäärustes ning mõlemad tsiviilasjad (tsiviilasi nr 2-1131971 ja tsiviilasi nr 2-13-3553) lõpetatakse kompromissiga kompromissis sätestatud tingimustel. Pooled kinnitavad vastastikku, et kompromisslepingu sõlmimise ajahetke seisuga ei ole kumbki pool tsiviilasjade nr 2-11-31971 ja nr 2-13-3553 esemeks olevaid nõudeid ega ka muid vastastikuseid nõudeid ega õiguseid (s.h. kompromissi punktis 3.1.6 ehk kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.5 viidatuid) kellelegi loovutanud ega pantinud. Pooled teevad mõistliku aja jooksul heauskses koostöös kõik toimingud, mis on vajalikud vara omandiõiguse vormistamiseks vastavalt kompromissi punktis 3.1.3 ja 3.1.4 (vastavalt kohtumääruse resolutsiooni punktid 1.2 ja 1.3) sätestatud kokkulepetele. Seejuures on pooled kokku leppinud, et juhul, kui mingil põhjusel ei saa kohtulikult kinnitatud kompromissi alusel kinnistusraamatus omaniku kohta kandeid teha nii, nagu kokku lepitud ning on vaja teostada mistahes täiendavaid toiminguid või tehinguid (s.h notariaalselt tõestatud tahteavaldusi), siis on pooled kohustatud need toimingud ja tehingud tegema teise poole palvel viivitamatult, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul vastava palve saamisest 2 (6)
2-13-3553
teiselt poolelt. Eeltoodu hõlmab ka poolte vastastikust kohustust teha koostööd muude siin käsitletud tehingute ja toimingute tegemiseks, mida pool teiselt poolelt mõistlikult nõuda saab (s.h. nt kommunikatsioonidega liitumiste lepingute lõpetamiseks, ümber vormistamiseks jms). Juhul, kui pool rikub siin nimetatud kohustust, siis on teisel poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 100 eurot päevas iga viivitatud päeva eest ning hüvitama kahju, mis leppetrahvi ületab.
1.9.Mõlema poole menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.10.Pooled teadvustavad, et kinnistusraamatus omaniku kohta kannete tegemine eeldab riigilõivu tasumist vastavalt riigilõivuseadusele. Pooled on kokku leppinud, et KJ tasub riigilõivu XXX kinnistu omaniku kohta tehtavate kandemuudatuste ees. Vastava riigilõivu tasub KJ enne kompromisskokkuleppe kohtule edastamist ning vastav riigilõivu maksedokument edastatakse kohtule. KJ tasub ka riigilõivu seoses sõiduauto Opel Meriva registrimärgiga XXX tehtavate registrikannete eest, kuid seda ei ole KJ kohustatud tegema enne kompromissi edastamist kohtule, vaid omal äranägemisel mistahes hetkel. Asendada käesoleva kohtumäärusega järgmised hageja ja kostja tahteavaldused:
2.1.AJ (isikukood XXX) ja KJ (isikukood XXX) on käesolevaga kokku leppinud kinnistu XXX Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXX omandiõiguse võõrandamises AJ KJ ainuomandisse. Eelnevaga seoses AJ (isikukood XXX) lubab ja KJ (isikukood XXX) avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne AJ kohta ning ainuomanikuna sisse kanda KJ, isikukood XXX.
2.2.AJ (isikukood XXX) annab käesolevaga tahteavalduse sõiduauto Opel Meriva, ehitusaasta 2008 VIN- koodiga (tehase tähis) XXX, riikliku registreerimise numbrimärgiga XXX, registrikande muutmiseks, millega lubab kanda liiklusregistrisse sõiduki ainuomanikuna KJ (isikukood
XXX).
Tühistada 22. jaanuari 2013. aasta kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3553 rakendatud hagi tagamise abinõu ja kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX (asukohaga XXX) kantud eelmärge KJ(isikukood XXX) kasuks kinnistu ainuomanikuna sissekandmise nõude tagamiseks. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda summa 650 eurot hageja KJ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX. Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: XXX 20.01.2013, 363, XXX, XXXXXXXXXXXXXX, JK, XXX, 1 300.00 eurot, Riigilõiv hagiavalduselt KJ vs AJ. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Saata kohtumäärus selle jõustumisel:
7.1.Harju Maakohtu kinnistusosakonnale resolutsiooni punktide 2.1 ja 3 alusel kannete tegemise otsustamiseks. Koos kohtumäärusega saata ärakiri maksekorraldusest nr 380 (maksja JK, summa 58,80), mille hageja esindaja saatis kohtule 13. juunil 2013 koos kompromissiga; 3 (6)
2-13-3553
Riigi Tugiteenuste Keskusele resolutsiooni punkti 5 täitmiseks.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, kui määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 25 eurot.
MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 22. jaanuaril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1 300 eurot. Kohus jättis hagiavalduse 22. jaanuari 2013. aasta määrusega käiguta. Hageja esitas kohtule tähtaegselt täpsustatud järgmised nõuded, mille menetlemist ta soovis: a) kohustada kostjat andma järgneva sisuga tahteavaldus: AJ isikukoodiga XXX avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne AJ isikukoodiga XXX kohta ning ainuomanikuna sisse kanda KJ, isikukood XXX; b) alternatiivselt – mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kostja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (seoses kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX koos selle oluliste osade ja päraldistega hagejalt võõrandamisega kostjale) summas ükssada viis tuhat (105 000.-) eurot ning seadusjärgne viivis kohtulahendiga väljamõistetud summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni tegeliku tasumiseni; c) tuvastada, et sõiduauto OPEL MERIVA (vin koodiga XXX riikliku registreerimismärgiga XXX) koos selle oluliste osade ja päraldistega kuulub hagejale; d) alternatiivselt – mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kostja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (seoses sõiduauto OPEL MERIVA (vin koodiga XXX riikliku registreerimismärgiga XXX) koos selle oluliste osade ja päraldistega hagejalt võõrandamisega kostjale) summas kuus tuhat (6000.-) eurot ning seadusjärgne viivis kohtulahendiga väljamõistetud summalt alates kohtulahendi jõustumisest kuni tegeliku tasumiseni.
2.Kohus võttis hagiavalduse 31. jaanuari 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas
15.veebruaril 2013 vastuse hagile ning hageja esitas 18. märtsil 2013 ja 11. aprillil 2013 arvamused kostja vastuse kohta.
3.Pooled esitasid 13. juunil 2013 kohtule 11. ja 13. juunil 2013 allkirjastatud kohtuliku kompromissi, paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Sama kompromissidokumendiga taotlevad pooled kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-11-31971. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
4 (6)
2-13-3553
4.Lisaks taotlevad pooled, et kohus edastaks kohtulikult kinnitatud ja jõustunud kompromissi kinnitava määruse koos selles sisalduvate tahteavaldustega ning poolte poolt tasutud riigilõivu andmetega Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna ja Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistripidajale vastavate kannete tegemiseks.
5.Kompromissi avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus, hageja palub talle tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivu, st summa 650 eurot. Samuti palub hageja tühistada 22. jaanuari 2013. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on hagi menetlusse võtmisel pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi.
7.Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis (p 5.5).
8.Hageja on koos kompromissiga esitanud taotluse käesolevas asjas 22. jaanuari 2013. aasta kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu tühistamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 386 lg-te 2 ja 4 alusel ning tühistab hagi tagamise alates käesoleva määruse jõustumisest. Kuigi sama taotlus on märgitud ka kompromissi osana (p 3.1.2), siis ei kinnita kohus seda kompromissina, vaid käsitleb hageja taotlusena, millele kostjal ei ole vastuväiteid.
9.Hageja on taotlenud poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Sarnaselt eelmises punktis märgituga ei kinnita kohus riigilõivu tagastamise taotlust kompromissi osana (p 31.1.11), vaid käsitleb ka seda hageja taotlusena, millele kostjal ei ole vastuväiteid.
10.Samuti rahuldab kohus poolte ühise taotluse kohtumääruse edastamiseks kinnistusosakonnale. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seetõttu asendab kohus määrusega kompromissis sisalduvad poolte tahteavaldused, mis võivad olla aluseks vararegistrites kannete tegemiseks. Kohus selgitab, et kinnistusosakond kontrollib kande tegemiseks vajalike eelduste olemasolu ja võib anda pooltele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui kinnistusosakonna hinnangul ei ole esitatud avaldused, andmed või tasutud riigilõiv piisavad kannete tegemiseks. Kohus edastab koos käesolevas asjas kompromissi kinnitava kohtumäärusega kinnistusosakonnale hageja maksekorralduse määruse resolutsiooni p-s 2.1 taotletud kande tegemise osas.
11.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 5 (6)
2-13-3553
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.