Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-50163
Tsiviilasi
A V hagi O K väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7 800,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A V (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
vastu võlgnevuse ja viivise
Hageja lepinguline esindaja: AM (e-post XXX) Kostja: O K (XXX, postiaadress XXX, e-post XXX) Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue
A V esitas 29.11.2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse O K võlgnevuse saamiseks. Seoses võlgniku poolt esitatud vastuväitega andis kohtunikuabi nõude 07.03.2013 üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. A V esitas 22.03.2013 hagi O K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse ning hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.08.2012.a laenulepingu summale 4.000 eurot kostja kohustusega tagastada laen hagejale hiljemalt 12.09.2012.a. Lepingu p.1.3. kohaselt kohustus kostja tasuma koos laenusummaga intresse vastavalt sõlmitud graafikule lepingu lisas 1 summas 245 eurot. Lepingu p.1.4 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata maksetelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingus sätestatud tähtpäevaks ei tasunud kostja hagejale ei laenu ega teisi sellega seotud makseid. Hageja tegi kostjale korduvalt meeldetuletused laenu tagastamise kohustusest, millistele vastas kostja e-posti teel 12.09.2012.a. ja 26.09.2102.a., teatades, et temal on materiaalsed raskused, milliste tõttu ta viivitab laenu tagasimaksmisega, lubades tagastada laenu hiljemalt 26.11.2012.a., mida ta samuti ei täitnud . Laenu tagastamist alustas kostja alles 14.01.2012.a., kandes hageja pangaarvele enda poolt suvaliselt määratud „maksegraafiku“ järgi 14.01.2013.a., 14.02.2013.a. ja 14.03.2013.a. iga kord a. 83,33 eurot, mida vastavalt VÕS § 88 lg-le 8, arvestab hageja kui intresside tasumist Põhivõlga, ega sellest tulenevat viivist ei ole kostja käesolevaks ajaks tasunud. Seisuga 22.03.2013.a. (191 päeva) viivis summast 4.000.- eurot moodustab 1.146.- eurot (4000 x 0,15% x 191 = 1146). Vastavalt TsMS §§ 133 ja 367 on hagejal õigus nõuda kostjalt samuti hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist, mis moodustab 2.190.- eurot (4000 x 0,15% x 365 = 2190). Seega nõutava viivise summa hagi esitamise kuupäeval on 2190 + 1146 = 3.336.- euro ning kostja võlg kokku 3336 + 4000 = 7.336.- euro. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 7 336.- eurot, sh põhivõlg 4 000 eurot ja viivis 3 336,00. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 142,25 eurot ning hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 257,75 eurot). Kostja vastuväited 24.04.2013 esitas kostja vastuse hagile. Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o summas 3 920,03 eurot (3 750,01 eurot + 170,02 eurot). Kostja sõnul ei saanud ta majanduslike raskuste tõttu laenusummat alates 12.09.2012 tasuda. Seisuga 13.01.2013 moodustas laenujääk 4000 eurot. Kostja asus jaanuarist 2013 põhivõlga ositi tasuma. Ajavahemikul 14.01.2013 kuni 24.04.2013 tagastas kostja hagejale põhilaenu osadena, so summas 249,99 eurot. Arvestatud intress seisuga 24.04.2013 moodustas 170,02 eurot (4000 eurot – 249,99 eurot+170,02 eurot = 3 920,03). Seega moodustab kostja väitel põhivõla summa 3 920,03 eurot. 10.05.2013 esitas hageja kohtule oma seisukoha kostja vastusele. Hageja märgib, et on oma avalduses teinud põhjalikud arvestused laenu ja intresside summast, millistele ta tugineb. Peale intresse tasumist ei tasunud kostja hagejale võla hüvitamiseks mitte kui midagi. Hagiavaldusele lisatud kostja teatistest hagejale on näha, et majanduslikele raskustele viitab kostja juba ammu, lubades alustada võla hüvitamist, kuid neid lubadusi kostja ei täida. 30.05.2013.a esitas kostja oma seisukoha, et ta tunnistab hagi summas 3 920,03 eurot ja teatas hagejale soovist tasuda võlg maksegraafiku alusel. Hageja jäi oma nõude juurde.
Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A Ve ja O K vahel on 10.08.2012 sõlmitud laenuleping (t lk 26), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4 000 eurot. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Laenulepingu punkti 1.1 kohaselt annab laenuandja laenusaajale laenu summas 4 000 eurot. Laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside tasumise graafikule. Lepingu punkti 1.2 kohaselt maksab laenusaaja laenuandjale laenusumma tagasi mitte hiljem kui 12.09.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sai hagejalt 4 000 eurot. Kostja jättis laenusumma tähtajaks tagastamata. VÕS § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltel oli intressi tasumine laenulepingus kokku lepitud (t lk 26, 30). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 4 000 eurot. Kostja tunnistab hagi summas 3 920,03 eurot ning märgib, et kostja põhivõlg hageja ees on 3 920,03 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud hageja pangakontole 14.01.2013.a, 14.02.2013.a ja 14.03.2013.a iga kord 83,33 eurot (t lk 40,41, 54). Hageja arvestas nimetatud summad vastavalt VÕS § 88 lg 8 järgi intresside katteks. Kostja märkis vastuses, et tagastas nimetatud summad põhivõla katteks. VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 alusel ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohus nõustub eeltoodust tulenevalt hagejaga, et kostja poolt 14.01.2013.a, 14.02.2013.a ja 14.03.2013.a iga kord tasutud 83,33 eurot tuleb arvestada intressivõlgnevuse katteks. Kostja intressivõlgnevus hageja ees oli vastavalt hagiavaldusele ning laenulepingu lisa 1 intresside arvestuse graafikule (t lk 30) 245 eurot. Intressivõlgnevust ületav osa, s.o 4,99 eurot (245 – 83,33-83,33-83,00= - 4,99), kuulub maha arvestamisele põhivõlgnevuse summast ( 4 000 eurot – 4,99 = 3 995,01 eurot). Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 3 995,01 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 1.4 kohaselt juhul, kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi tähtaegselt, tasub laenusaaja viivist 0,15% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade tasumisel.
Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks, s.o seisuga 22.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 146,00 eurot ja sissenõutavaks mitte muutunud viivis 0,15% põhivõla summast kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise summas 2.190.- eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud hageja viivise nõue kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kohtul ei ole alust viivist välja mõista kindla summana edasiulatuvalt, kuna selles osas ei ole viivise nõue muutunud sissenõutavaks. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis arvestusega alates 13.09.2012 kuni kohtuotsuse tegemiseni kuupäevani, s.o 14.06.2013 summas 1 647,94 eurot (viivis põhivõlalt 3 995,01 eurot määraga 0,15% 275 päeva eest = 1 647,94 eurot). Alates 15.06.2013 kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis protsendina määraga 0,15% päevas põhivõlalt (3 995,01 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jätta 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.