Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-26449 Tsiviilasi Jürgen Rahuoja hagi TF Bank AB, kohtutäitur Svetlana Põllu, Arvo Luhtaru vastu enampakkumise kehtetukstunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, nõusoleku andmise kohustamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks Tsiviilasja hind 2000.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Jürgen Rahuoja, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxx xxx xxx-xx, hageja esindaja advokaat Jüri Urb, kostja TF Bank AB, reg nr 556158-1041, Rootsi Kuningriik, esindaja Anne-Liis Veski, Tallinn, Mustamäe tee 16, kostja kohtutäitur Svetlana Põld, Kuressaare, Lossi 4a, esindaja advokaat Reet Vokk, kostja Arvo Luhtaru, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxx xxx-xx Kohtuistungi toimumise aeg 10.05.2013 Resolutsioon Jätta Jürgen Rahuoja hagi TF Bank AB, kohtutäitur Svetlana Põllu, Arvo Luhtaru vastu enampakkumise kehtetukstunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, nõusoleku andmise kohustamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud Jürgen Rahuoja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue Hageja palub: 1.Tunnistada kehtetuks 05.04.2012 läbi viidud enampakkumine, millega müüdi hagejale kuuluv korteriomand asukohaga xxxxx xxx xxx-x; xxxxxxxx. 2.Tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile aadressil xxxxx xxx xxx-x, xxxxxxxx. 3.Kohustada TsÜS § 68 lg 5 mõttes kostja A.Luhtarut andma nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kostjate seisukohad Kostja TF Bank AB esindaja A.-L.Veski vaidleb hagile vastu. Enampakkumine on läbi viidud seaduslikult. Kostja kohtutäitur S.Põllu esindaja R.Vokk vaidleb hagile vastu. Kostja A.Luhtaru ei ole nõus tasuma kohtukulusid, juhul, kui hageja hagi rahuldatakse. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku § 223 lg 1 sätestab, et enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või kui rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. 26.04.2011 esitas sissenõudja Time Finans AB kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks Jürgen Rahuoja suhtes, soovides pöörata sissenõude võlgniku varale. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis
puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Täitmisteatest 26.04.2011 nähtub, et kohtutäitur ei ole kohustanud viivitamata võlgnikku teavitama oma kontaktandmeid, mille abil on võimalik dokumente kätte toimetada. Kohtutäitur ei ole hoiatanud ka kontaktandmete edastamata jätmise võimalikest tagajärgedest. Täitmisteates sisaldub viide, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale, alus TMS §-d 10, 24 ning TsMS 33.peatükk. Täitmisteates sisalduv viide, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda dokumendi kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale, alus TMS §-d 10, 24 ning TsMS 33.peatükk, on üldsõnaline ega sisalda selgesõnalist võlgniku kohustust täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ega hoiatust kontaktandmete edastamata jätmise võimalike tagajärgede kohta. Seega puudus kohtutäituril võimalus neid dokumente, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 24 lg 1 sätestab, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. 29.04.2011 saatis kohtutäitur täitmisteate Jürgen Rahuojale aadressile xxxxxxxx, xxxxx xxx xxx-x, mida kinnitab väljavõte väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust. Nimetatud täitmisteadet ei õnnestunud kohtutäituril hagejale edastada ning 09.05.2011 avaldas kohtutäitur täitmisteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. TMS § 24 lg 5 sätestab, et avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelistungil 31.01.2013 võttis hageja omaks, et ta sai täitmisteate kätte tähitult, täitmisteate kättesaamise ajaks nimetab hageja 15.09.2011. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist hageja väide, et ta sai täitmisteate kätte tähitult 15.09.2011. Hageja sellekohane väide on paljasõnaline. Hageja ei esitanud kohtule oma väite kinnitamiseks temale 15.09.2011 tähitult saadetud täitmisteadet, öeldes, et seda ei ole säilinud, kuna tema jurist, kellelt ta nõu küsis, seda hagejale ei tagastanud. Seega, loeb kohus, et täitmisteade on võlgnikule kättetoimetatud 19.05.2011. Väljavõte väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatust kinnitab, et hagejale on kohtutäitur saatnud posti teel 20.07.2011 kinnisasja arestimise teate. Väljastusteatega loeb kohus tuvastatuks, et kinnisasja arestimise akt on hagejale kätte toimetatud 15.09.2011, mida kinnitab hageja oma allkirjaga väljastusteatel. Väljastusteatelt nähtub, et tähitult toimetati kätte hagejale 15.09.2011 kinnisasja arestimise akt ja enampakkumise teade 27.09.2011 kell 12.00. Hageja esindaja J.Urbi väide selle kohta, et hageja nägi väljastusteatel ainult ühte külge, teist külge ei näinud, kuna teine külg täidetakse hiljem, on nonsenss. Väljastusteatelt nähtub, et väljastusteate esimese külje, millest nähtub postisaadetise sisu, täidab saatja, seega kohtutäitur, teenindaja täidab lahtrid väljastusteate teisel küljel. Seega väljastusteate esimene külg oli juba täidetud selleks ajaks, kui hageja selle allkirjastas. Hageja peaks eelnevalt tutvuma dokumendiga, mille ta allkirjastab. Kinnisasja arestimise aktist nähtub, et arestimine toimus 28.07.2011. TMS § 55 sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik; võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seega ei leidnud tõendamist kohtuistungil hageja väide, et arestimistoiming viidi läbi kaks kuud enne täitmisteate kättetoimetamist. Kohus leiab, et kinnisasja arestimine ei ole tühine TMS § 55 kohaselt. Järelikult enampakkumine ei ole läbi viidud tühise arestimise alusel ning enampakkumine ei ole tühine. 24.04.2012 esitas hageja kohtutäiturile kaebuse, kuid ei vaidlustanud asjaolu, et enampakkumine viidi läbi tühise arestimise alusel. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud
tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus leiab, et käesolevas hagis ei saa hageja enam tugineda arestimise tühisusele. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist hageja väide, et kohtutäitur ei ole talle edastanud teateid enampakkumiste toimumiste kohta ning vara ümberhindamise akte. Enampakkumise teate ning vara ümberhindamise akti võib kohtutäitur hagejale kätte toimetada enda valitud viisil TMS § 10 lg 4 alusel. 23.08.2011 on edastanud kohtutäitur hagejale enampakkumise teate koos kinnisasja hinnaga posti teel. Eelpool leidis kinnitust, et hagejale toimetati tähitult 27.09.2011 toimuva enampakkumise teade 15.09.2011 kätte. 27.09.2011 toimuva kinnisasja enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.08.2011. Kohtutäitur saatis hagejale 27.09.2011 posti teel teatise enampakkumise nurjumise kohta. 08.11.2011 on kohtutäitur vormistanud vara ümberhindmaise akti. 08.11.2011 on kohtutäitur edastanud hagejale posti teel kinnisasja kordusenampakkumise teatise, toodud on ära kinnisasja alghind. 29.11.2011 toimuva kinnisasja enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.11.2011. Hageja võttis 31.01.2013 istungil omaks, et ta sai esimese kordusenampakkumise teate kätte. Kohtutäitur on edastanud hagejale tähitult ja posti teel teatise enampakkumise nurjumise kohta 29.11.2011. Kohtutäitur on vormistanud 28.12.2011 vara ümberhindamise akti ning edastanud hagejale posti teel teatise kordusenampakkumise toimumise kohta 17.01.2012. Kinnisasja enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.12.2011. Kohtutäitur teatas hagejale posti teel kordusenampakkumise nurjumisest 17.01.2012. Kohtutäitur on 06.03.2012 vormistanud kinnisasja ümberhindamise akti ning edastanud hagejale teatise posti teel kinnisasja enampakkumise toimumisest 05.04.2012. Kinnisasja enampakkumise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.03.2012. TMS § 10 lg 5 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või et ta ei ole seda kätte saanud. 2012.a aprillikuus kehtinud TMS § 84 lg 2 kohaselt kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. TMS § 84 lg 3 sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud täitetoimikus sisalduvate teatiste ja aktidega, et kohtutäitur on kõik teated enampakkumiste toimumiste kohta ning vara ümberhindamise aktid hagejale edastanud tema elukoha aadressile TMS § 10 lg 4 alusel, järgides TMS §s 84 sätestatud tähtaegu. Hageja väide, et ta ei ole teatisi ega akte kätte saanud, on paljasõnaline ega mitte millegagi tõendatud. 24.04.2012 esitas hageja kaebuse täiturile, kuna teda ei teavitatud kordusenampakkumise toimumisest 05.04.2012 õigeaegselt. Kohtutäitur oma 25.05.2012 otsusega jättis hageja kaebuse rahuldamata. Hageja kohtutäituri otsust ei vaidlustanud TMS § 218 kohaselt. Seega on kohtutäituri otsus jõustunud. Kohus leiab, et hageja ei saa enam tugineda käesolevas hagis asjaolule, et täitemenetluses on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi, s.o hagejat ei teavitatud kordusenampakkumise toimumisest 05.04.2012 õigeaegselt. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kordusenampakkumise aktist 05.04.2012 nähtub, et enampakkumisel müüdi võlgnikule kuuluv kinnistu nr xxxxxxx kostjale A.Luhtarule. Kohtutäitur on saatnud enampakkumise akti hagejale lihtposti teel 11.04.2012, mida kinnitab väljavõte posti registreerimise raamatust. Kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama enampakkumise akti TMS § 10 lg 1 alusel. Eelpool kohus tuvastas, et antud täiteasjas puudus kohtutäituril õigus edastada dokumente, mis tuli võlgnikule kätte toimetada TMS § 10 lg 1 alusel, enda valitud viisil. Enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 314 lg 5 sätestab, et dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või
elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja saadab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendi faili etoimiku süsteemis, mille korral registreerib e-toimiku süsteem kättetoimetamise kinnituse automaatselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kohtutäitur on hagejale 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte toimetanud. Hageja ei kinnita, et on 05.04.2012 kordusenampakkumise akti lihtposti või elektroonilisel teel kätte saanud. Hageja 24.04.2012 kaebus kohtutäiturile, 24.04.2012 kohtutäituri e-kiri hagejale, 27.04.2012 avaldus kohtutäiturile ega 25.05.2012 kohtutäituri otsus ei tõenda, et hageja on 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte saanud hiljemalt 24.04.2012. Kohus leiab, et ei saa teha järeldust hageja avalduse alusel, (s.o hageja ei palunud saata endale enampakkumise akti, järelikult tal on see olemas), selle kohta, kas kohtutäitur on enampakkumise akti kätte toimetanud või mitte. Asjas ei oma tähtsust ka kohtutäituri otsuse sisu, ega asjaolu, kas otsus vaidlustati või mitte. Hageja avaldus, kohtutäituri otsus ega e-kiri ei sisalda hageja selgesõnalist kinnitust kordusenampakkumise akti kättesaamise kohta. Kohtutäitur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on enampakkumise akti kätte saanud lihtposti teel või elektrooniliselt. Tõendiks saab olla ainult hageja selgesõnaline kinnitus, et ta on 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte saanud, näiteks tema allkiri väljastusteatel, kinnitus kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. TsMS § 314 lg 7 kohaselt võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada kinnitust saamata ainult saaja nõusolekul. Kohus ei tuvastanud hageja sellise nõusoleku olemasolu. Kohus leiab, et hagejale ei ole 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte toimetatud vastavalt TMS §s 10 lg 2 ning TsMS §s 314 lg 5 sätestatule. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja ei ole 05.04.2012 kordusenampakkumise akti kätte saanud alates 24.04.2012, vaid 31.01.2013, mida ta ise on avaldanud. Kuna 05.04.2012 läbiviidud enampakkumine ei kuulu kehtetuks tunnistamisele, ei kuulu rahuldamisele hageja nõuded hageja omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile ega kostja A.Luhtaru kohustamiseks andma nõusolekut kinnistusraamatu kande parandamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.