Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 13.06.2013, Rapla Tsiviilasja number 2-12-34739 Tsiviilasi Omaraha OÜ hagi Olari Mandre vastu kohutuse täitmiseks Tsiviilasja hind 1209,93 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Omaraha OÜ, reg nr 12045597, asukoht Haapsalu, Posti 30, hageja esindaja Andrus Post, kostja Olari Mandre, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xx xxxx, xxxxx xx, xxxxxxx Menetluse liik lihtmenetlus Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2013 Resolutsioon Välja mõista Olari Mandrelt 984,93 eurot Omaraha OÜ kasuks. Jätta Omaraha menetluskuludest 80% Olari Mandre kanda. Lõpetada menetlus Omaraha OÜ hagis Olari Mandre vastu leppetrahvi ja maksehäireregistri haldustasu väljamõistmise osas. Välja mõista Olari Mandrelt riigilõiv 120.- eurot Omaraha OÜ kasuks. Kohtuotsus pöörata täitmisele viivitamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41 Maakohtu seisukoht VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega, s.o laenulepingu koonddokumentidega, võlgnevuse meeldetuletustega, ülesütlemisavaldustega, hinnakirjaga, ning on võimalik hagi rahuldada. Kohus juhindub kohtulahendi vormistamisel TsMS §st 405. Menetlus kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel hageja nõudes leppetrahvi ja maksehäireregistri haldustasu väljamõistmise osas, kuna hageja esindaja loobus kohtuistungil nõuetest. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 80% kostja kanda.