Eur-Invest Group OÜ hagi Imbi Sild vastu võlgnevuse 1917,35 euro nõudes ja Imbi Sild vastuhagi Eur-Invest Group OÜ vastu laenulepingu kehtetuks tunnistamise nõudes ning võlgnevuse 1789,52 euro ja viiviste nõudes Hagihind 1917,35 eurot ja vastuhagi hind 5686,61 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja-vastukostja:Eur-Invest OÜ, registrikood 11715334, aadress Laki 13, 12915 Tallinn Hageja-vastukostja esindaja: Dagne Niit, Intrum Justitia AS, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post:*; Kostja-vastuhageja: Imbi Sild, isikukood *, aadress * Kostja-vastuhageja esindaja: Janno Perv, OÜ Consigliori, epost: * 17. mai 2013
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Imbi Sillalt (Sild), isikukood *, hageja Eur-Invest Group OÜ, registrikood 11715334, kasuks 2 186,62 eurot, millest põhinõue on 1 917,35 eurot, intress 19,23 eurot ja viivised perioodi 22.09.2010 kuni 08.05.2012 eest 250,04 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Imbi Sillalt (Sild), isikukood 46811290287, hageja EurInvest Group OÜ, registrikood 11715334, kasuks viivised 8% aastas arvestatuna põhinõudelt alates 09.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni.
5.On tuvastatud, et Imbi Silla (Sild), isikukood *, ja hageja Eur-Invest Group OÜ
vahel 21.09.2009 sõlmitud laenuleping on tühine.
6.Jätta rahuldamata Imbi Sild, isikukood 46811290287, hagi Eur-Invest Group OÜ, registrikood 11715334, vastu 1 789,52 euro ja viiviste 397,09 euro nõudes.
7.Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.07.05.2012 esitas hageja kostja vastu hagi 1 917,35 euro nõudes. 21.05.2012 võttis Pärnu Maakohus esitatud hagi menetlusse. 03.07.2012 2012 esitas kostja vastuse hagile. 17.08.2012 esitas hageja oma täiendavad seisukohad. 28.09.2012 esitas kostja vastuhagi, mille kohus võttis menetlusse 22.02.2013. 11.03.2013 esitas vastukostja vastuse vastuhagile. 15.04.2013 ja 17.05.2013 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud, seisukoht vastuhagi suhtes ja hageja poolt esitatud tõendid
2.Hageja palub kostjalt välja nõuda 21.09.2009 sõlmitud laenulepingu alusel 30 000 krooni, mis on 1 917,35 eurot, intressi 504,29 eurot ja intress alates 09.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni 10% aastas laenusummalt. Hageja palub välja mõista veel viivis 566,58 eurot, millele lisandub viivis 18,25% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
3.17.08.2012 esitatud menetlusdokumendis on hageja seisukohal, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine. Tegemist on kostja poolt alusetu rikastumisega ning hageja palub välja mõista alusetult sadu 1917,35 eurot ja intressi 19,23 eurot. Samuti palub hageja välja mõista viivis 250,04 eurot ning edasi viivis 8% aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni alates 09.05.2012.
4.Hageja esitatud vastuhagi ei tunnista. Hageja on kostjale kandnud päevarahade katteks ning muude välislähetuse kulude katteks 03.11.2009 150 000 krooni. Seega on hageja kostjale välislähetuse päevarahad maksnud ning vastuhagi tuleb täielikult jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks laenulepingu /tl 5-7/, võlateatis /tl 8/, maksekorraldus /tl 44/, lähetuskorraldus nr 3 ja lähetuskulude aruanne /tl 95-96//, maksekorraldus /tl 97/, lähetuskulude aruande viimane leht /tl 122 ja 129/. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja tunnistab hageja poolt esitatud alternatiivsest põhinõudest ja viivisest 50%. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine.
6.28.09.2012 esitas kostja vastuhagi, milles palub tunnistada hageja ja kostja vahel 21.09.2009 sõlmitud laenulepingu näilikuks tehinguks ning seetõttu kehtetuks. Kostja esitas ka nõude, milles palub välja mõista välislähetuses oldud aja eest päevaraha 1789,52 eurot ja viivised 397,09 eurot. Kostja esitas kohtule tõendina juhtimisteenuse osutamise lepingu /tl 61-65/, e-kirjad /tl 66-68/, kostja passi koopia /tl 69-70/, kulude aruanne-saldo kinnitus /tl 71-72/.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb samuti osaliselt rahuldada.
7.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - kostja Imbi Sild oli 21.09.2009 Eur-Invest Group OÜ juhatuse liige, kui temaga sõlmiti laenuleping: - poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine kui seadusega vastuolus olev tehing; - kostja on saanud hagejalt 30 000 krooni ja pooled leiavad, et laenulepingu tühisuse tõttu, on tegemist alusetu rikastumisega; - kostja viibis välislähetuses Iraagis 58 päeva ajavahemikul 04.11.2009 kuni 31.12.2009; - hageja kandis kostjale 03.11.2009 Iraagi komandeeringu avansiks 150 000 krooni; - kostja kasutas hageja krediitkaarti kokku summas 88 335,94 krooni Iraagi komandeeringu kulude katteks.
8.Kohus nõustub pooltega, et 21.09.2009 sõlmitud laenuleping Imbi Sild ja Eur-Invest Group OÜ vahel on tühine, kui seadusega vastuolus olev tehing. Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt /tl 130-131/ oli I. Sild hageja juhatuse liige perioodil 15.09.2009 kuni 13.09.2010. Äriseadustiku § 159 lg 1 p 4 järgi osaühing ei või anda laenu juhatuse liikmele. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle, et laenulepingu alusel saadu on kostja kohustatud tagastama alusetu rikastumise sätete alusel, kuid poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tagastama kogu laenulepingu järgi saadu või 1⁄2 laenulepingu järgi saadust. Hageja on esitanud põhinõude summas 1 917,35 eurot. Kostja tunnistab sellest pool ehk 958,67 eurot. Kostja on esitanud tõendina kulude aruanne-saldo kinnitus /tl 71-72/, kus ta on märkinud, et tema ja hageja vahelise laenulepingu jääk on 15 000 krooni juunis 2010. Kostja on seisukohal, et kuna hageja ei ole seda vaidlustanud, siis on hageja nõustunud laenulepingu jäägiga summas 15 000 krooni. Kostja väidetel tegi ta tasaarvestuse, ehkki ta seda hagejale kirjaliku avaldusena ei esitanud. Kostja on seisukohal, et kui hageja vastuväiteid tema poolt esitatud aruandele ei esitanud, siis on sellega tasaarvestus tehtud /tl 107/. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud kulude aruanne-saldo kinnitus, mis on allkirjastatud 28.09.2010, ei kinnita, et tegelik laenulepingu jääk oli 15 000 krooni. Kostja poolt esitatud aruannet ei saa lugeda tasaarvestuse avalduseks. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui
kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli kohustatud talle maksma rahasumma, kui ta esitas kulude aruande-saldo kinnituse. Vastuhagi nõue on esitatud alles 28.09.2012. Varasemalt ei ole kostja kordagi väitnud, et hagejal on tema ees tasumata kohustusi. Samuti ei ole esitatud avaldust hagejale vastavalt VÕS § 198. Eeltoodud põhjendustel ei loe kohus kostja poolt esitatud kulude aruanne-saldo kinnitust tasaarvestuse avalduseks ega tasaarvestust toimunuks.
9.Hageja poolt esitatud alternatiivne nõue välja mõista kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel 1 917,35 eurot tuleb rahuldada VÕS § 1028 alusel. Poolte vahel sõlmitud laenuleping on tühine. Tühise tehingu järgi saadu tagastatakse ning poolte vahel ei ole toimunud tasaarvestust 1⁄2 laenusumma ulatuses.
10.Hageja on esitanud intressi nõude summas 19,23 eurot /tl 42/. Kostja on tunnistanud intressi nõuet 50% ulatuses /tl 107/. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja intressi arvestusele. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude täies ulatuses ja ei aktsepteerinud kostja väiteid tasaarvestuse osas, siis tuleb kostjalt välja mõista intress hageja poolt nõutud summas so 19,23 eurot.
11.Viivisnõude on hageja esitanud summas 250.04 eurot alates 22.09.2010 kuni 08.05.2012 ning alates 09.05.2012 8% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole viivise arvestuskäigule vastu vaielnud. Kostja tunnistab viiviseid 50% ulatuses /tl 107/ ning 17.05.2013 asus kostja kohtuistungil seisukohale, et viiviseid tuleks arvestada alates sellest päevast, kui kostja sai läbi kohtu kätte hageja alusetu rikastumise nõude /tl 137/. Kohus on rahuldanud intressi nõude ajavahemiku 21.09.2009 kuni 21.09.2010 eest. Kohus nõustub hagejaga, et juhul, kui laenuleping oleks olnud kehtiv, siis tulnuks kostjal laen 21.09.2010 tagastada ning peale nimetatud kuupäeva oleks kostja viivitusse langenud. Kuna laenuleping on tühine, siis on põhjendatud viivise arvestamine alates 22.09.2010 so ajast, mil kostjal tuli täita kohustus hageja eest, kas laenulepingu alusel (kui see oleks kehtiv) või tagastada tühise tehingu järgi saadu alusetu rikastumise sätete alusel. Asjaolu, et kostja on viidanud laenulepingu tühisusele esmakordselt alles kohtumenetluse käigus, ei anna alust hageja viivisnõude rahuldamata jätmiseks. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et viiviseid arvestada alates ajast, mil kostja on saanud kätte hageja nõude alusetu rikastumise kohta, sest kostja on olnud viivituses alates 22.09.2010 saadu tagastamisega. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista viivis kuni 08.05.2012 summas 250,04 eurot ja alates 09.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni 8% aastas põhinõudelt.
12.Vastuhagis nõuab kostja hagejalt päevarahasid välislähetuses oldud aja eest so 58 päeva eest summas 1 798,52. Hageja vaidleb vastu ja on seisukohal, et kostjale kanti päevarahad üle 03.11.2009. Hageja poolt esitatud lähetuskorraldus nr 3 koos lähetuskulude aruandega /tl 9596, 129/ ning maksekorraldus nr 2 /tl 97/ kinnitavad, et hageja on tasunud kostjale 150 000 krooni komandeeringu avansina. Kostja on seisukohal, et kuna maksekorralduses ja lähetuskorralduses on märgitud, et tegemist on komandeeringu avansiga, siis ei saa nimetatud summat käsitleda päevarahana. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, kust nähtuks, et
välja on makstud päevarahad nagu sätestab Vabariigi Valitsuse määrus, siis järelikult on hagejal kostjale päevarahad Iraagi väliskomandeeringu eest maksmata. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord §-le 2 lg 1 töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 järgi töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Hageja poolt on esitatud kirjalik lähetuskorraldus ja lähetuskulude aruanne, mis on allkirjastatud hageja ja kostja poolt. Lähetuskorralduses on märgitud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele lähetuse sihtkoht Iraagi Vabariik, lähetuse aeg 04.11.2009-31.12.2009, ülesanne sidemete loomine, hüvitatavad lähetuskulud sõidukulud, ööbimiskulud, muud kulud (dokumentide alusel) ning päevarahad. Seega vastab hageja poolt esitatud lähetuskorraldus Vabariigi Valitsuse määrusele. Kostja ei ole vaielnud summaliselt vastu mitte ühelegi kulule, mis on lähetuskorralduses ja aruandes toodud. Kostja on kinnitanud, et kõik rahad on ta saanud vastavalt hageja poolt esitatud tõenditele, kuid ta leiab, et ta ei saanud hageja poolt makstud 150 000 kroonist päevaraha, sest ta tegi komandeeringus olles muid kulutusi. Kohus on seisukohal, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et milliseid kulutusi ta komandeeringus olles hageja kasuks tegi, mis hageja poolt on talle hüvitamata. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 peab kumbki pool oma väiteid ja vastuväiteid tõendama. Lähetuskorraldus on allkirjastatud poolte poolt 04.11.2009 ja lähetuskulude aruanne 03.01.2010 /tl 129/. Seega on kostja ise 03.01.2010 kinnitanud, et on päevarahad summas 29 000 krooni kätte saanud. Kostja väide, et maksekorralduse selgitusse ei ole märgitud sõna „ päevaraha“, vaid on märgitud „komandeeringu avanss“, ei ole samuti vastuhagi rahuldamise aluseks. Õigekeelsussõnaraamatu (2006) http://www.keelevara.ee/login/?d=qs2006&q=avanss&sne.x=12&sne.y=12 kohaselt tähendab avanss ettemakset. Seega hageja on tasunud välislähetusse minekul kostjale komandeeringu avansi ning kostja on ise komandeeringus olles võtnud krediitkaardiga sularaha komandeeringu kulude katteks, mida mõlemad pooled on kinnitatud lähetuskulude aruande kinnitamisel 03.01.2010. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta vastuhagi rahuldamata päevarahade väljamõistmise osas. Kuna kohus ei rahulda kostja nõuet päevarahade osas, siis tuleb jätta rahuldamata nõue viiviste väljamõistmise osas summas 397,09 eurot.
13.Kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et 21.09.2009 sõlmitud laenuleping on tühine, siis tuleb selles osas vastuhagi rahuldada.
Menetluskulud 14.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Põhihagi on kohus rahuldanud osaliselt, kuna see rahuldatakse alternatiivnõude alusel. Vastuhagi rahuldatakse samuti osaliselt. Seega on õiglane, kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.