Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
12.06.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-21831
Tsiviilasi
OÜ Atelier Gurman hagi Paldiski Logistikapark OÜ ja OÜ Riigiressursside Keskus vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.12.2012 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Atelier Gurman määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Atelier Gurman (registrikood 11446590, asukoht Pornksi 7/9-13, Tallinn), seaduslik esindaja Eduard Minosenko Kostja Paldiski Logistikapark OÜ (registrikood 11255542, asukoht Rävala pst 8, Tallinn) Kostja OÜ Riigiressursside Keskus (registrikood 10175373, asukoht Rävala pst 8, Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik 01.06.2012 esitas OÜ Altelier Gurman Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu 20.06.2008 võlatunnistusest tuleneva võla 265 000 euro sissenõudmiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 12.06.2012 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse ja lubas hagejal tasuda riigilõivu 11 184,53 eurot osamaksetena. 03.10.2012 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata riigilõivuseaduse (redaktsioon perioodil 24.03.2011 kuni 30.06.2012) § 57 lg 1 ning lisa 1 osas, mis koostoimes nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 255 646,59 eurot kuni 287 602,41 eurot riigilõivu 11 184,53 eurot ning määras käesolevas tsiviilasjas tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 5991,72 eurot. Ringkonnakohus lubas hagejal tasuda riigilõivu kahe osamaksena - 2995,86 eurot 20 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest ja 2995,86 eurot 40 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Hagejat hoiatati, et hagiavaldus jääb käiguta kuni esimese osamakse tasumise tähtajani. Esimese osamakse mittetasumisel keeldub maakohus hagi menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohtu määrus on hagejale kätte toimetatud 16.11.2012 ja seega oli esimese osamakse tasumise tähtaeg 05.12.2012. 04.12.2012 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse riigilõivu osamaksetena tasumise tähtaja pikendamiseks. Maakohus jättis taotluse 05.12.2012 rahuldamata. 07.12.2012 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigilõivu osamaksetena tasumise tähtaja pikendamiseks, mis jäeti rahuldamata 07.12.2012. Hageja ei ole riigilõivu praeguse ajani tasunud. Esimese astme kohtu määrus 11.12.2013 määrusega keeldus Harju Maakohus, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 10, hagi menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et hageja ei ole, vaatamata kohtu antud juhistele, hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole võimalik ka asja menetlemine. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab, et kuigi riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamine ei too iseenesest kaasa tähtaja pikendamist, on lähtudes teadaolevast Eesti kohtupraktikast oluline, kas tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmine kohtu poolt oli õiguspärane. Kehtiv menetlusseadus ei võimalda kontrollida kohtumääruse, millega menetlustoimingu tegemise tähtaja pikendamise taotlus jäeti rahuldamata, seaduslikkust muul viisil, kui ainult sellele järgneva kohtumääruse edasikaebamise menetluses. Seega juhul, kui hageja poolt 04.12.2012 maakohtule ja 07.12.2012 ringkonnakohtule esitatud taotlused riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise kohta olid põhjendatud ja kohtud jätsid need rahuldamata ebaseaduslikult, ei saa hagejale ette heita
riigilõivu tasumata jätmist algselt määratud tähtpäevaks ja sellisel juhul kuuluks kaevatav määrus tühistamisele. Määruskaebuse esitaja on jätkuvalt seisukohal, et asjas esines alus riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks kuni põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses nr 3-4-1-24-12 lahendi tegemiseni. Ringkonnakohtu määrus tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramise osas ei olnud lõplik, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt kuulub jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamine Riigikohtu ainupädevusse. Riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse esitamise ajal pidi hageja mõistliku ettevõtjana arvestama võimalusega, et Riigikohus asub asjassepuutuvate RLS sätete põhiseadusele vastavuse hindamisel ringkonnakohtu 03.10.2012 määruses toodust erinevale seisukohale ja jätab need sätted põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses nr 3-4-1-24-12 tehtava lahendiga kehtetuks tunnistamata. Kuna menetlusseadus eeltoodud olukorda selgelt ei reguleeri, pidi hageja arvestama riskiga, et pärast esimese osamakse tasumist nõutakse temalt täiendavalt kogu RLS-s ettenähtud riigilõivu 11 184,53 euro tasumist, olgugi et osamaksetena. Sellises suuruses riigilõivu tasumine ei oleks aga hagejale jõukohane. Seega hageja ei oleks võimeline tasuma kogu seaduses ettenähtud riigilõivu täissummat ja kohus pidanuks sellisel juhul jätma juba menetlusse võetud hagi läbivaatamata. Sellisel juhul kaotaks aga hageja tema poolt enne hagi menetlusse võtmist tasutud riigilõivu 5991,72 eurot, kuna menetlusseadus ei näe ette hageja poolt osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist juhul, kui hagi jäetakse läbivaatamata riigilõivu kogu summa tasumata jätmise tõttu. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ega korda neid üle tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Tallinna Ringkonnakohus leidis 03.10.2012 määruses, et põhjendatud on kohustada hagejat tasuma hagi esitamisel riigilõivu 5991,72 eurot kahe osamaksena, s.o 2995,86 eurot 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning 2995,86 eurot 40 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Ringkonnakohtu määrus jõustus 16.11.2012. Määratud riigilõivu tasumise korda ega riigilõivu suurust ei saanud muuta asjaolu, kas Riigikohus alustas ringkonnakohtu poolt kohaldamata jäetud riigilõivuseaduse sätete osas põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlust või millise lahendi ta teeb. Hageja kohustust tasuda riigilõiv kohtu poolt määratud suuruses eelnimetatud menetlus ei mõjutanud. Seega ei olnud hageja taotlus riigilõivu osamakse tasumise tähtaja pikendamiseks põhistatud ning kohus ei pidanud määratud menetlustähtaega toodud põhjenduste alusel pikendama. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hageja jättis kohtu korralduse tähtaegselt täitmata ning keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.