12. juuni 2013 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-53596
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXXja XXXvastu võla saamiseks 30 883,50 eurot Hageja Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaal kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I XXX(isikukood XXX registriaadress XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
Kohtustungi toimumise aeg
07.05.2013
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja II XXX Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXXtaotlus asja arutamise uuendamiseks rahuldamata.
Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt põhivõlgnevus summas 25 633,80 (kakskümmend viis tuhat kuussada kolmkümmend kolm eurot ja 80 senti) eurot, intress 3 084,16 (kolm tuhat kaheksakümmend neli eurot ja 16 senti) eurot ja viivis 2 165,54 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend viis eurot ja 54 senti) eurot Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt menetluskulud täies ulatuses (100%) Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-12-53596
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXja XXXsolidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.31.01.2007 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX(edaspidi laenuleping) (tl 10-11), mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 95 867,47 eurot. Laenu kasutamise eesmärk oli korteriomandi, asukohaga XXX/XXX, ostuhinna osaline tasumine. Laenu kaastaotlejaks on kostja II. Laenulepingu lisaks on poolte poolt allkirjastatud maksegraafik (tl 16-22) ja lepingu lahutamatuks osaks laenulepingu üldtingimused (tl 12-16).
2.31.01.2007 seati laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste tagamiseks tagatisena ühishüpoteegid korteriomanditele asukohaga XXXXXX ja XXX(tl 23-34).
3.16.04.2007 allkirjastasid hageja ja kostjad laenulepingu muudatused nr 1, mille punkti 1 kohaselt hageja vabastas laenulepingu tagatiste hulgast ja kustutas hüpoteegi korteriomandilt asukohaga XXX(tl 35). 16.04.2007 sõlmitud notariaalse lepingu „Ühishüpoteegi alt vabastamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud“ punkti 3.1 kohaselt vabastati korteriomand asukohaga XXXseda koormava ühishüpoteegi alt selliselt, et kogu ühishüpoteegiga tagatud nõude eest jääb täies ulatuses vastutama kaaskoormatud, kinnistusregistri registriossa nr XXX (XXX/XXX) kantud kinnistu (tl 36-48).
4.28.05.2007 allkirjastasid hageja ja kostjad laenulepingu muudatuse nr 2 (tl 49), mille punkti 1 kohaselt pooled kinnitavad, et kostjate kasutuses ja käsutuses oleva laenusumma jääk seisuga 28.05.2007 on 95 628,94 eurot. Punkti 2 kohaselt vastavalt poolte kokkuleppele pank vabastab laenulepingu tagatiste hulgast ja kustutab hüpoteegi korteriomandilt asukohaga XXX/XXX. Muudatuse alajaotise „TAGATISED“ kohaselt seatakse panga kasuks I järjekohale ühishüpoteek summas 1 946 000 krooni korteriomanditele asukohaga XXX ja XXX. 28.05.2007 allkirjastatud notariaalse lepinguga „Avaldus hüpoteegi kustutamiseks, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ punkti 2 kohaselt kustutati korteriomandilt asukohaga XXX/XXX hüpoteek. Punkti 3.1 ja 3.2 kohaselt seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX summas 1 946 000 krooni ja korteriomandile asukohaga XXX hüpoteek summas 1 946 000 krooni (tl 5060).
5.20.07.2009 saatis hageja kostjatele laenulepingu ülesütlemise avalduse ja hoiatas, et juhul, kui kostjad ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.08.2009, siis ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 04.08.2009 (tl 61-67).
6.18.03.2010 ja 02.12.2010 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 68-71). Kohtutäitur realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi XXX hinnaga 41 542,57 eurot (tl 72-74) ning korteriomandi XXXhinnaga 35 500 eurot (tl 76-78) ning lõpetas täitemenetlused (tl 75 ja 79).
2-12-53596
7.04.11.2011 esitas hageja kostjatele nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (tl 8083). Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 25 633,80 eurot, intressi 3 084,16 eurot, viivise 2 165,64 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6 ja § 113 lg 1 ja § 396 lg 1. Kostja I vastuväited
9.Kostja I kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja II vastuväited
10.Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II leiab, et hagi on aegunud. Juhul kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud siis tuleb intressi ja viivise osas võlg vähendada nullini. Asja arutamise uuendamise taotluse lahendamine
11.Pärast 07.05.2013 toimunud kohtuistungit esitas 10.05.2013 kostja II taotluse asja arutamise uuendamiseks, täiendava vastuse ja alternatiivsed vastuväited. Kostja II leiab, et eelmenetluse lõpetamine oli ennatlik, eelmenetluse lõppemisest teavitamine ei olnud tehtud kostjale II arusaadavalt ega kohases vormis ega pädeva kohtuametniku poolt. Hageja ei ole kostja II taotluse osas seisukohta esitanud.
12.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käesolevas otsuses lisaks kostja II taotluse asja arutamise uuendamiseks. TsMS § 437 punktide 1-3 kohaselt kohus võib asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist: 1) tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada; 2) tagaseljaotsuse tegemisel ilmneb asjaolu, mis võib olla kaja esitamise alus; 3) hagi läbivaatamata jätmisel ilmneb asjaolu, mis võib olla menetluse taastamise alus.
13.Kohus on seisukohal, et kostja II taotlus asja arutamise uuendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kuna täidetud ei ole TsMS §-s 437 sätestatud eeldused asja arutamise uuendamiseks. Kostjal II on kohtumenetluse vältel olnud võrdne võimalus hagejaga oma seisukohtade esitamiseks. Kohtukutses oli pooltele teatatud, et eelmenetlus lõpeb 25.03.2013, milliseks ajaks tuli vastavalt TsMS §-le 330 esitada kõik avaldused, taotlused ja tõendid. Kostja II esindajaks on vandeadvokaat, kes peab eelmenetluse lõppemise tagajärjest teadlik olema. Kohtukutses oli TsMS §-s 344 sätestatud teave märgitud ning seadus ei keela kohtukutsele märkimast lisaks eelmenetluse lõpetamise teavet ega vastava teabe avaldamist allkirjastada sekretäri poolt. Kohus märgib, et kohtukutse läbilugemine on vabatahtlik, kuid kohtukutses oleva teabe õiguslikud tagajärjed saabuvad märgitud tähtajal sõltumata sellest, kas kohtukutse adressaadid selle läbi on lugenud või mitte. Kohus soovib rõhutada, et eelmenetluse lõppemise tähtaja ja kohtuistungi toimumise vahel oli aega 1,5 kuud, mille jooksul oleks saanud esitada oma vastuväiteid, taotlusi kui need mingil põhjusel jäid tegemata. Lisaks märgib kohus, et kostjate abielulahutus ja ühisvara jagamine ei mõjuta laenulepingust tulenevaid suhteid hageja ja kostjate vahel. Kuna kostja II täiendavad seisukohad ja vastuväited on esitatud 10.05.2013 ehk pärast eelmenetluse lõppu, siis kohus neid asja lahendamisel ei arvesta. Kostja II sai oma vastuväited esitada 07.05.2013 kohtuistungil, mis on ka protokollitud. Kohtuotsuse põhjendus
2-12-53596
14.Juhinduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) §-st 410 vaatab kohus asja läbi sisuliselt ilma kostja I kohalolekuta. Kostja I on istungi ajast ja kohast teadlik ja mitteilmumise seaduslikest takistustest kohut ei ole teavitatud. Kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma.
15.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
16.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja II ja kostja II esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et 31.01.2007 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr EEL310107AP, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu summas 95 867,47 eurot. Laenu kaastaotlejaks oli kostja II. Laenulepingu lahutamatuks osadeks on laenulepingu põhitingimused, laenulepingu üldtingimused ja laenu tagasimaksegraafik (tl 10-22). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 1 on kaastaotleja panga ees solidaarselt koos laenusaajaga lepingust tulenevate nõuete täitmise eest vastutav isik (tl 12). Puudub vaidlus, et 31.01.2007 seati laenulepingust tulenevate kostjate kohustuste tagamiseks tagatisena ühishüpoteegid korteriomanditele asukohaga XXXXXX ja XXX(tl 23-34). 16.04.2007 allkirjastasid hageja ja kostjad laenulepingu muudatused nr 1, mille punkti 1 kohaselt hageja vabastas laenulepingu tagatiste hulgast ja kustutas hüpoteegi korteriomandilt asukohaga XXX(tl 35). 16.04.2007 sõlmitud notariaalse lepingu „Ühishüpoteegi alt vabastamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegi loovutamise ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud“ punkti 3.1 kohaselt vabastati korteriomand asukohaga XXXseda koormava ühishüpoteegi alt selliselt, et kogu ühishüpoteegiga tagatud nõude eest jääb täies ulatuses vastutama kaaskoormatud, kinnistusregistri registriossa nr XXX (XXX/XXX) kantud kinnistu (tl 36-48). 28.05.2007 allkirjastasid hageja ja kostjad laenulepingu muudatuse nr 2 (tl 49), mille punkti 1 kohaselt pooled kinnitavad, et kostjate kasutuses ja käsutuses oleva laenusumma jääk seisuga 28.05.2007 on 95 628,94 eurot. Punkti 2 kohaselt vastavalt poolte kokkuleppele pank vabastab laenulepingu tagatiste hulgast ja kustutab hüpoteegi korteriomandilt asukohaga XXX/XXX. Muudatuse alajaotise „TAGATISED“ kohaselt seatakse panga kasuks I järjekohale ühishüpoteek summas 1 946 000 krooni korteriomanditele asukohaga XXX ja XXX. 28.05.2007 allkirjastatud notariaalse lepinguga „Avaldus hüpoteegi kustutamiseks, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ punkti 2 kohaselt kustutati korteriomandilt asukohaga XXX/XXX hüpoteek. Punkti 3.1 ja 3.2 kohaselt seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX summas 1 946 000 krooni ja korteriomandile asukohaga XXXhüpoteek summas 1 946 000 krooni (tl 50-60). Kuna kostjad laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, esitas hageja 20.07.2009 kostjatele laenulepingu ülesütlemise avalduse ja hoiatas, et juhul, kui kostjad ei tasu võlgnevust hiljemalt 03.08.2009, siis ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 04.08.2009 (tl 61-67). Puudub vaidlus, et kostjad võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles laenulepingu üles alates 04.08.2009. 18.03.2010 ja 02.12.2010 esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks (tl 68-71), kohtutäitur realiseeris laenulepingu tagatiseks oleva korteriomandi XXX hinnaga 41 542,57 eurot (tl 72-74) ning korteriomandi XXXhinnaga
2-12-53596 35 500 eurot (tl 76-78) ning lõpetas täitemenetlused (tl 75 ja 79). Kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.7 luges hageja tasutuks võla sissenõudmise kulu 122,16 eurot ja teises järjekorras tagastamata laenu võlgnevust 67 468,17 eurot. Varade müügist saadud summa ei katnud laenulepingust tulenevat võlgnevust ning 04.11.2011 esitas hageja kostjatele nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks (tl 80-83).
16.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja II on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ütles laenulepingu ennetähtaegselt üles alates 04.08.2009. Kohus leiab, et laenulepingu puhul laenusumma tagastamise nõude korral tuleb eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne laenulepingu ülesütlemist ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega. Laenulepingu üldtingimuste punkti 2.1.1 kohaselt laenusaaja kohustus tagastama laenu ja laenuintressid pangale lepingus ja laenu tagastamise graafikus toodud tingimustel (tl 12). Kohus leiab, et tegemist on korduvate kohustustega, kuna kostjal I oli kohustus iga kuu tasuda kindlaks määratud summa. Seetõttu tuleb maksegraafiku alusel enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa kuumaksete ja intressimaksete nõuete korral aegumistähtaja algusele kohaldada TsÜS § 154. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal I tasumata laenu põhiosamaksed 485,47 eurot ja intress 3 084,16 eurot vastavalt maksegraafikule (tl 16). Laenu põhiosa kuumaksete ja intressimaksete nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mille aegumistähtaeg algas 01.01.2010 kell 00:00 ja aegumistähtaeg lõppes 31.12.2012 kell 24:00. Hageja esitas 11.12.2012 kohtusse hagiavalduse ja aegumine peatus vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 hagi esitamisega enne aegumistähtaja lõppemist. Seega ei ole põhiosamaksete 485,47 euro ja intressimaksete 3 084,16 euro nõue aegunud. Kohus leiab, et laenulepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud laenu jäägi (1 449 138,02 krooni, so 92 616,80 euro) tagastamise nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega ja aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest, s.o. 04.08.2012. Hageja alustas 18.03.2010 (tl 68-69) ja 02.12.2010 (tl 70-71) sundtäitmist hüpoteegiga tagatud laenulepingust tuleneva nõude rahuldamiseks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et laenu jäägi tagastamise nõude aegumine katkes ja algas uuesti osaliselt 18.03.2010 ja osaliselt 02.12.2010, s.o. täitedokumendi täitmiseks esitamisega TsÜS § 159 lg 1 alusel. Täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 mõistes käesolevas tsiviilasjas on 28.05.2007 notariaalne leping „Avaldus hüpoteegi kustutamiseks ja ühishüpoteegi seadmise leping“ (tl 50-60). Riigikohtu praktika kohaselt TMS § 2 lg 1 p 19 hõlmab tagatiskokkulepet ehk n.n. kohese sundtäitmise kokkulepet. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-10 punkt 13 kohaselt: „Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi 30 aastat täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kolleegiumi arvates tähendab hüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes sisuliselt hüpoteegiga tagatud nõude kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva nõude andmist ulatuses, milles nõue on hüpoteegiga tagatud. See tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab hüpoteegipidaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 alusel 30 a jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest. See regulatsioon piirab hüpoteegi puhul ajaliselt ka TsÜS § 1451 lg 1 järgset pandipidaja õigust rahuldada oma põhivõla nõue panditud eseme
2-12-53596 arvel pärast nõude aegumist. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lg 1 järgi nii n-ö algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine.“ Seega tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1, § 147 lg-st 1 muutus hageja nõue (laenu jäägi tagastamise nõue) sissenõutavaks 04.08.2009 kell 00:00 ja oleks aegunud 03.08.2012 kell 24:00. Tulenevalt TsÜS § 159 lg-st 1 hageja nõude aegumine katkes ja algas uuesti kõige varasemalt alates 18.03.2010 ja oleks aegunud kõige varasemalt 17.03.2013 kell 24:00 ja kõige hiljem 01.12.2013 kell 24:00. Hageja esitas hagi kohtusse 11.12.2012, mistõttu hageja nõue laenu jäägi tagastamiseks ei ole aegunud.
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
18.Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal I laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Kuna kostja II oli kaastaotleja, on kostja II laenulepingu üldtingimuste punkti 1 kohaselt hageja ees laenulepingut tulenevate nõuete täitmise eest laenusaajaga solidaarselt vastutav. See tähendab, et hagejal on õigus lepingust tuleneva mistahes kohustuse täitmist nõuda laenusaajalt või kaastaotlejalt või mõlemalt ühiselt (tl 12). Kostjad oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu ütles hageja laenulepingu ühepoolselt üles alates 04.08.2009, andes kostjatele eelnevalt täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (tl 61-67). Kostja I ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kostja II leiab, et intressi tuleks vähendada nullini, kuna hagejal oli kohustus välja selgitada laenusaaja krediidivõimekus ja selgitada riske ning kostjale II ei selgitatud, milliseid õigusi ja kohustusi toob talle laenulepingusse kaastaotlejana astumine. Kostja II eeldas, et tema vastutus on piiratud tagatisega. Kohus leiab, et eeltoodud vastuväited ei vabasta kostjat II vastutusest täita laenulepingust tulenevad kohustused. Laenulepingusse kaastaotlejana astumine oli kostja II vaba tahe ning kostja II oleks enne laenulepingule alla kirjutamist pidanud selle tingimustega tutvuma (läbi lugema) ning vajadusel küsima enne allkirjastamist osas, mis jäi arusaamatuks. Hageja ei pidanud lepingu sõlmimise ajal eeldama, et kostja II ei saa aru lepingu sisust ja ette nägema, et kostjad lahutavad mõne aasta pärast abielu. See, millised olid laenulepingu sõlmimisel ning hilisemalt pärast abielu lahutamist ja ühisvara jagamist kostjate omavahelised kokkulepped, ei mõjuta hageja nõudeid kostjate suhtes ega vabasta kostjat II laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Laenulepingu kaastaotlejaks oli kostja II ning laenulepingut ei ole selles osas muudetud. Seetõttu vastutab kostja II tulenevalt laenulepingu üldtingimuste punktist 1 solidaarselt laenuvõtjaga ehk kostjaga I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus märgib, et asjaolu, et laenulepingu tagatiseks olnud korterite müügist saadud summad ei katnud hageja nõuet kostjate vastu täies ulatuses, ei vabasta kostjaid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Täitemenetluse alustamise seisuga oli kostja I võlgnevus järgmine: laenu sissenõudmise kulu 122,16 eurot, tagastamata laenusumma 93 101,97 eurot, intress 3 084,16 eurot ja trahv lepingu punkti 11.3 alusel 1 862,05 eurot (tl 4). Kokku sai hageja varade müügist 67 590,33 eurot, mille tulemusel luges hageja kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.7
2-12-53596 esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudmise kulu 122,16 eurot ja teises järjekorras tagastamata laenu võlgnevust 67 468,17 eurot (tl 4). Eeltoodu tõttu on kostjate võlgnevus hageja ees tähtajaks tagastamata laenu osas summas 25 633,80 eurot ja intresside osas 3 084,16 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid tasunud laenumakseid suuremas summas, kui hageja poolt esitatud andmetel, ega ole võlgnetavate summade kujunemisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhivõla ja intressinõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
19.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja arvestab viiviseid alates 04.11.2011 esitatud nõudekirjas toodud maksetähtajast 23.11.2011 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.12.2012 seadusjärgse viivise määraga 0,022% päevas kokku summas 2 165,54 eurot. Kostja II on palunud vähendada viiviseid nullini, arvestades tema rasket majanduslikku seisu. Kohus on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud ning puudub alus viivise vähendamiseks. Kostjad pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb neil tasuda viivist.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 25 633,80 eurot, intress summas 3 084,16 eurot ja viivis summas 2 165,54 eurot. Menetluskulud
21.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.