Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid telekommunikatsiooni teenuse osutamise lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Kostja arveid ei tasunud ja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hageja üldtingimuste p 5.2.1. kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Üldtingimuste p 8.1. järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 304,11 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt hageja vähendab viiviseid põhivõlgnevuse summani, s.o. 135,40 eurot. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses teatab kostja, et kostjani ei ole jõudnud ükski AS XXX ega Julianuse Õigusbüroo OÜ poolt saadetud kiri, milles oleks raha sisse nõutud enne, kui viivis on juba võlgnevuse suurune. Kostja võlg tekkis sellest, et kostja kolis AS –ga XXX lepingut lõpetades Rakverre. Seadeldis, mille eest võlgnevus tekkis, oli kostjaga Rakveres kaasas. Pakkusin AS-le XXX, et viin seadme mõnda Rakvere esindusse, juhul kui Rakveres sellist on. AS-ist XXX öeldi, et kostja peaks seadme Tallinnasse viima. Seade jäigi kostja kätte ja kostja tunnistab oma viga Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 02.11.2009. a telekommunikatsiooni teenuse osutamise lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud talle esitatud arveid. Kokku on tasumata perioodil 31.12.2009. a kuni 31.05.2010. a 135,45 eurot. Kostja tunnistab nõuet põhivõlgnevuse ulatuses. Kostja vastuväite kohaselt on viivisenõue põhjendamatu, kostjani ei ole jõudnud AS XXX arved ja kirjad. Kohtu hinnangul on hageja teinud kõik mõistlikult võimaliku kostjale arvete ja teatiste kättetoimetamiseks. Pooltevahelise lepingu punkt 5.2.2. kohaselt oli kostja kohustus hagejat informeerida enda isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada lepingu ja üldtingimuste nõuetekohast täitmist. Kostja hagejat elukoha muutumisest ei teavitanud. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt kohatud kostja väited selle kohta, et hageja oleks pidanud ise kostjat aktiivselt otsima. Kostja on ise hagejale avaldanud oma e-posti aadressi, jättes samas e-kirjadele reageerimata. Telefoninumbrid XXXXXX olid kas väljalülitatud või ei vastanud. Kostja on jätnud hagejale tasumata 135,45 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist summas 0,2% viivitatud summast päevas. Hageja viivisenõue arvates iga tasumata arve sissenõutavaks muutumisest on 304,11 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet põhinõudeni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 135,40 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.