Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-13-1158 teatavakstegemisest (11.06.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik EEAktsiaselts (hageja) esitas 10.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2525,59 euro saamiseks. Kohus tegi 15.01.2013 võlgnikule makseettepaneku. SH(kostja) esitas 14.02.2013 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega anti nõue Pärnu Maakohtu 03.04.2013 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.04.2013 maakohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1923,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingust tuleneva viivise 898,69 eurot ja võla tasumise kokkuleppest tuleneva intressi 131,11 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv lepingulise viivise 0,1% päevas alates 23.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. 10.06.2013 kohtule esitatud menetlusdokumendis tunnistab kostja hageja nõuet täies ulatuses. Kohus jätab otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 3). Kohtu põhjendused Tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et tulenevalt kostja õigeksvõtust kuulub hagi rahuldamisele. Hageja nõue tuleneb poolte 26.10.2005 sõlmitud „võrgu- ja elektrilepingust“ ja 09.03.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest. Puudub vaidlus, et kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja esitas hagi õigeksvõtmise avalduse kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja TsMS § 440 lg 3 juhindudes kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohtuotsus tunnistada kostja suhtes tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 tulenevalt asja menetluse lõpetamise korral mh kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse

2-13-1158 avalduselt tasutud riigilõivu 84,92 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 190,08 eurot, kokku 275 eurot. Nimetatud menetluskulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.