Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
10. juuni 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-19409
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi Osaühingu A ja LL(endise perekonnanimega K ) vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) (filiaali
esindajad
registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn), lepinguline esindaja Külliki Tammik kostja I Osaühing A (registrikood XXX, äriregistrisse kantud asukoht XXX), seaduslik esindaja MH kostja II LL (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul 10 695,78 eurot 09.05.2013.a, avalik kohtuistung
Hagi hind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
hageja esindaja Külliki Tammik
Kostja I hagi suhtes seisukohta ei esitanud. Kostja II vaidles hagile vastu. Hageja ei ole andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Seega on kapitalirendileping endiselt jõus ning kostja II ei saa vastutada nõuete eest, mis tulenevad kapitalirendilepingu ülesütlemise tagajärgedest. Lisaks on hageja võõrandanud sõiduki tunduvalt alla turuväärtuse. Hageja on müünud sõiduki OÜ-le TA. Kuna sõiduki on ise ostnud ära OÜ TA, siis ei ole aktsepteeritav, et kostja II peaks maksma kinni OÜ TA poolt osutatud müügiteenuse. Sisuliselt on OÜ TA sõiduki müüki vahendanud iseendale. Samuti ei ole hagejal olnud vaja kasutada vara tagastusteenust. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja õiguseellane AS Sampo Pank ja kostja I sõlminud 03.03.2008 kapitalirendilepingu sõiduki Volvo S40 suhtes. Samal päeval on AS Sampo Pank ja kostja II sõlminud käenduslepingu, millega kostja II kohustus vastutama kapitalirendilepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väidet, et kostja I ei täitnud nõuetekohaselt kapitalirendilepingust tulenevat maksete tasumiskohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 kohaselt võib olulise rikkumise puhul kestvuslepingu üles öelda. Hageja on kapitalirendilepingu üles öelnud 20.05.2009 ülesütlemisavaldusega. Kostjad ei ole väitnud, et kostja I ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. Kostja II on väitnud, et hageja ei ole enne lepingu ülesütlemist andnud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks 30.04.2009 lepingu lõpetamise hoiatuse kostjale I kättetoimetanud. Samas sätestab VÕS § 114 lg 1, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Seega tuleb 20.05.2009 ülesütlemisavaldust pidada ühtlasi ka täiendava tähtaja andmiseks võlgnevuse tasumiseks. Mõistlikuks täiendavaks tähtajaks tuleb pidada 14 päeva. Arvestades kirja liikumise ajaks 3 päeva, pidi kostja I võlgnevuse tasuma hiljemalt 8. juuniks 2009 (6. ja 7. juuni 2009 olid puhkepäevad). Kuna kostja I seda ei teinud, siis tuleb kapitalirendileping lugeda üles öelduks alates 9. juunist 2009. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostjad ei vaidlustanud hagis väidetut, et kapitalirendilepingu järgi on kostjatel tasumata osamaksed 796,51 eurot, intress 287,35 eurot ja kindlustusmaksed 543,07 eurot.
Maksete tasumise graafikust nähtub, et kapitalirendilepingu ülesütlemise järgselt oli sõiduki jääkmaksumus 20 541,43 eurot. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et hageja sai sõiduki valduse 01.09.2009. 19.10.2009 sõlmis hageja sõiduki suhtes uue liisingulepingu. Lepingu kohaselt oli vara maksumuseks 12 143,21 eurot. Kostja II on leidnud, et hageja võõrandas sõiduki alla turuväärtuse. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et sõiduk oleks võõrandatud. Selle suhtes sõlmiti uus liisinguleping. Tulenevalt VÕS § 367 lg 3 tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvesse võtta liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. OÜ TA on 17.09.2009 soovitanud hagejale alustada sõiduki müüki 190 000 krooniga (s.o 12 143,21 euroga). Selle hinnaga sõlmiti sõiduki suhtes ka liisinguleping. Hageja peab seda hinda sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise hetkel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et liisingulepingus märgitud vara maksumust võib oma sisult samastada eseme müügihinnaga. Kuigi müügihind ei pruugi alati kajastada turuhinda, on liisingueseme müügihind (uue liisingulepingu järgne vara maksumus) üheks tõendiks, mille kaudu saab määratleda liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Sõiduki müügihind (uue liisingulepingu järgne vara maksumus) ja selle väärtus liisinguandjale tagastamise ajal võivad ka kattuda. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul tõendid, et sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel oleks olnud suurem kui 12 143,21 eurot. Sõiduki suhtes sõlmiti uus liisinguleping sama hinnaga, millega professionaalne automüüja soovitas sõiduki müüki alustada. Müügisoovitusest nähtuvalt on sõiduki müügihinna määramisel võetud arvesse ka sõiduki tehnilist seisukorda. 01.09.2009 sõiduki üleandmis-vastuvõtmis aktist selgub, et sõidukil oli tagastangel ja esitiival kriimustused. 17.09.2009 kontrollaktist selgub, et sõidukil oli veel mitmeid teisi puudusi. Ka need mõjutavad sõiduki hinda. Asjaolu, et sõiduki suhtes sõlmiti uus liisinguleping natuke rohkem kui poolteist kuud pärast selle hagejale tagastamist, ei tähenda, et uues liisingulepingus märgitud vara hind ei saaks tõendada sõiduki väärtust sõiduki tagastamise hetkel. Konkreetne müügiperiood ei ole nii pikk, et saaks väita, et sõiduki vanuse suurenemine hakkaks mõjutama sõiduki hinda. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja poolt sõiduki väärtuse kohta esitatud tõendid. Vastuses hagile märkis kostja II, et on tellinud sõiduki turuväärtuse hinnangu ning pärast valmimist esitab selle kohtule. Hoolimata sellest, et kostjal II on olnud pikalt aega tõendi kohtule esitamiseks, ei ole ta seda teinud. Tuginedes ülaltoodule ja lähtudes kohtule esitatud tõenditest, asub kohus seisukohale, et liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal oli 12 143,21 eurot. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
Hageja on tasunud OÜ-le R sõiduki tagastusteenuse eest 223,69 eurot (käibemaksuta). Tulenevalt kapitalirendilepingu üldtingimuste punktist 10.3 peab liisinguvõtja, lepingu ülesütlemise korral, vara liisinguandjale koheselt tagastama. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I oleks sõiduki hagejale ise tagastanud. Kohus leiab, et kuna liisinguvõtja sõidukit ise ei tagastanud, siis on tagastusteenuse kasutamine põhjendatud ning sellele kantud kulu tuleb pidada põhjendatud lisakuluks. Lisaks on hageja tasunud OÜ-le TA sõiduki realiseerimise vahendustasuks ja sõiduki müügiks ettevalmistamise eest kokku 734,29 eurot (käibemaksuta). Kostja II on leidnud, et kuna OÜ TA on sõiduki ise ära ostnud, siis ei ole vahendustasu nõue põhjendatud. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et enne uue liisingulepingu sõlmimist oleks auto eelnevalt müüdud OÜ-le TA. Ka 19.10.2009 sõlmitud liisingulepingus on OÜ-d TA nimetatud sõiduki üleandjaks. Kohus leiab, et kuna hageja põhitegevusalaks ei ole sõidukite müük, siis tuleb vahendustasu lugeda põhjendatud lisakuluks. Põhjendatud lisakuluks tuleb lugeda ka kulutusi sõiduki müügiks ettevalmistamisele. Seega moodustavad liisingulepingu ülesütlemisega seotud lisakulud kokku 957,98 eurot. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue kostjate vastu tasumata osamaksetest 796,51 eurot, intressist 287,35 eurot, kindlustusmaksete võlast 543,07 eurot, lisakuludest 957,98 eurot ning sõiduki jääkmaksumusest 20 541,43 eurot. Sellest tuleb maha arvata sõiduki väärtus hagejale tagastamise ajal summas 12 143,21 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 10 983,13 eurot. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.