AS Swedbank hagi E V ja J P vastu võla nõudes. Hagihind 16 273.39 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. Riigilõivu tagastamise taotluse läbivaatamine.
Menetlusosalised
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Anneli Arusalu (e-post: [email protected]); Kostja 1: E V (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja 2: J P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
10. juuni 2013 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus Swedbank AS hagis E V ja J P vastu solidaarselt 13072,67 eurot võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes kostja J P suhtes.
2.Kinnitada hageja Swedbank AS esindaja Anneli Arusalu ning kostja J P lepingulise esindaja Margus Kiir’e poolt allkirjastatud kompromiss, mille kohaselt hageja loobub kostja 2 vastu esitatud nõudest.
4.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tagajärgedest.
2-12-30870 menetluse lõpetamise
5.Jätta rahuldamata hageja taotlus temale 1⁄2 riigilõivust summas 275 eurot tagastamise nõudes, kuna riigilõiv hageja kasuks on täielikult välja mõistetud kostja I suhtes toodud lahendiga.
6.Saata kohtumäärus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võivad pooled esitada kohtumääruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.08. augustil 2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank ja L Ai FIE 15.02.2007 laenulepingu nr 07-028542-JI, mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 290 000 krooni (18 534.38 eurot). Samal päeval sõlmis hageja E V’i ja J P’ga käenduslepingu nr 07-028542-KÄ/1, mille alusel võtsid kostjad endale kohustuse tagada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr 07-028542-JI tulenevate laenusaaja kohustuste kohane täitmine. Käendajate vastutuse maksimumsummana lepiti kokku 370 000 krooni (23 647.31 eurot).
2.Laenusaaja kohustus tasuma igakuiselt intressi 14% aastas, tagastama laenusumma graafiku alusel iga kuu 15. kuupäeval. Laenusaaja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis laenusaajal hageja ees võlgnevus.
3.13.01.2009 saatis hageja laenusaajale ja käendajatele teatise laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Kuna laenusaaja ei likvideerinud võlgnevusi, luges hageja laenulepingu üles öelduks alates 05.03.2009. Hageja on saatnud kostjatele teatised, milles teavitas neid võlgnevusest ja palus võlgnevus tasuda. Kostjad ei ole hageja nõuet täitnud ja neil on tekkinud võlgnevus 13 072.67 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 8 972.63 eurot, intressist 1 622.58 eurot ja laenu põhiosalt arvestatud viivistest 2 477.46 eurot.
4.Hageja palus mõista kostjatelt välja solidaarselt võlgnevus 13 072.67 eurot (s.h põhivõlgnevus 8 972.63 eurot, intress 1 622.58 eurot ja laenu põhiosalt arvestatud viivis 2 477.46 eurot), viivis protsendina põhinõudelt (8 972.63 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, menetluskulud 550 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus juhul, kui kostjad ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, lahendada hagi tagaseljaotsusega.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja I vastuväiteid hagile ei esitanud.
2 (4)
2-12-30870
6.Kostja II J P hagi ei tunnistanud ja taotles asja kohtuistungil arutamist. Kohtuistungil taotles hageja esindaja kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostja II suhtes menetlus jätkus.
MENETLUSE KÄIK
7.Kohus arutas asja 02.05.2013 toimunud kohtuistungil. Seoses kostja I istungile ilmumata jäämisega kohtuistungil hageja esindaja taotles Kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemist. Kostja II esindajaga pidas hageja esindaja kompromissiläbirääkimisi.
8.Viru Maakohtu 07.05.2013 tagaseljaotsusega hagi kostja 1 suhtes rahuldati ja mõisteti temalt välja hageja kasuks 13 072,67 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis, jäeti hageja menetluskulud kostja 1 kanda ning mõisteti need summas 550 eurot temalt välja, samuti mõisteti kostjalt 1 välja viivis menetluskuludelt.
POOLTE KOMPROMISS
9.04.06.2013 saabus Viru Maakohtule kinnitamiseks hageja esindaja ja kostja II esindaja poolt allkirjastatud kompromiss. Kompromissi kohaselt loobub hageja kompromissi korras hagist kostja 2 vastu. Kõik kostjal 2 tekkinud menetluskulud ja hagejal seoses hagiga kostja 2 vastu tekkinud menetluskulud, mille osas käesolevas kompromissis erikokkulepe puudub, jäävad poolte endi kanda.
10.Hageja ja kostja II esindajad paluvad kohtul kinnitada kompromiss ning lõpetada tsiviilasja menetlus kostja II suhtes. Hageja ja kostja II kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Hageja ja kostja II on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Hageja ja kostja II paluvad kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
11.Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad hageja ja kostja II, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamisel.
12.Hageja ja kostja II kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt kolmele päevale.
14.Kohus, tutvunud hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3 (4)
2-12-30870 Kompromissi kinnitamine
15.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
16.TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui hageja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
17.Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist. TsMS § 661 lg 4 alusel kohus rahuldab nende taotluse ja lühendab kaebuse esitamise tähtaega 3 päevale. Riigilõivu tagastamine
18.Hageja on 08.08.2012 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 550 eurot (maksekorraldus nr 18116, toimikus lk 22) Viru Maakohtu kohtutoimingute viitenumbriga. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb kohtule esitatud kompromissis poole tasutud riigilõivu summas 275 eurot tagastamist Swedbank AS arvelduskontole. Kohus jätab hageja taotluse rahuldamata, kuna Viru Maakohtu 07.05.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-30870 riigilõiv 550 eurot on täielikult välja mõistetud kostjalt I. TsMS § 150 lg 2 p 1 võimaldab riigilõivu tagastada, kui hageja loobub hagist ja kui kostja/d) hagejale riigilõivu ei hüvita. Olukorras, kus hageja riigilõiv on kostjalt I välja mõistetud, siis riigilõivu osalisel tagastamisel rikastuks hageja riigi arvelt ilma seadusliku aluseta. Sellepärast kohus jätab riigilõivu tagastamata.
19.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 4 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(digitaalselt allkirjastatud)
Ifret Mamedguseinov
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.