lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-60389/36

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 07.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-10-60389/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2053
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Krediidikaitse Grupp OÜ11693223(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-60389

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kristel Pedassaar

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

07.juunil 2013.a. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-60389

Tsiviilasi

OÜ Krediidikaitse Grupp hagi R H vastu võlgnevuse 912,14 eurot ja viivise 912,14 eurot nõudes

Tsiviilasja hind

912,14 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ, reg.kood 11693223, asuk. Ahtri 6, 10151 Tallinn, Hageja seaduslik esindaja: Valdis Kald, ik.37101120219, [email protected]

Kostja: R H, Asja menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ Krediidikaitse Grupp hagi osaliselt. 2.Välja mõista R H’ lt OÜ Krediidikaitse Grupp kasuks võlgnevus kokku 1223,05 eurot (üks tuhat kakssada kakskümmend kolm eurot 05 senti), millest põhivõlg on 624,54 eurot, intress 287,54 eurot ja 310,97 eurot viivis. 3.Välja mõista R Hlt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis põhinõudelt (623,54 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (hagiavaldus on esitatud 07.11.2011) VÕS § 113 lg1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 113 lg1 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise määraks VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas

Tsiviilasi nr 2-10-46823 Menetluskulude jaotus

TsMS § 163 lg1 alusel jätta hageja menetluskulud 30 % ulatuses tema enda kanda, kostja kanda jätta hageja menetluskuludest 70 % ja kostja enda menetluskulud. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud I astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, so. käesoleva kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Menetluse käik, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud, kostja vastuväited ja menetluse käik

I. MAKSEKÄSU KIIRMENETLUS

Hageja esitas 02.12.2010.a. Kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1 824,29 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 29 sendi nõudes. 20.12.2011.a. tegi kohus võlgnikule makseettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Kohus tegi maksekäsu 23.08.2011. Kostja esitas 12. 09. 2011 maakohtule määruskaebuse ja makseettepanekule vastuväite. 19.10.2011.a. kohtumäärusega otsustas kohtunik tühistada Pärnu Maakohtu 23.08.2011 maksekäsk tsiviilasjas nr 2-10-60389 ja kohustas Hagejat kõrvaldama puudused 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates, esitades nõue kostja vastu ja põhjendades seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja on määruse kätte saanud 26.10.2011.a.

II. FAKTILISED ASJAOLUD

OÜ Krediidikaitse Grupp (registrikood: 11693223) ja R H (edaspidi nimetatud „Kostja“) sõlmisid 24.05.2010.a. Võla tasumise kokkuleppe (edaspidi nimetatud „Kokkulepe“, vt „Lisa 1“), mille alusel Kostja tunnistas oma võlgnevust Krediidikaitse Grupp OÜ ees summas 9 772 (üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) krooni (624.54 eurot). Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus Kostja maksma alates 20. 06.2010.a. kaheksateistkümne kuu jooksul iga kuu 20. kuupäevaks Krediidikaitse Grupp OÜ arveldusarvele 795 (seitsesada üheksakümmend viis) krooni, mis sisaldas 250 (kakssada viiskümmend) krooni intresse. Viimane osamaksetähtpäev oli 20.11.2011.a. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral on Krediidikaitse Grupp OÜ-l õigus sisse nõuda kogu võlgnevuste summa 14 272 (neliteist tuhat kakssada seitsekümmend kaks) krooni ning õigus nõuda viivist 1 % (üks protsent) päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole Kostja Hagejale võlgnevust maksegraafiku

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-46823 alusel tagastanud, mistõttu on Hageja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi nimetatud „TsMS“) § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöördunud kohtusse.

III. HAGI ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

Võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „VÕS“) § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja jättis Kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmata, siis sellest tulenevalt tuleb käsitleda seda kui kohustuse rikkumist VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuabki Kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist lepinguga ettenähtud määras. Kokkuleppe tingimuste kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt on Hagejal õigus nõuda Kostjalt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 1 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Arvestades, et Kostja ei ole tasunud maksegraafiku alusel ühegi osamakset, on käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga Kostja kohustatud maksma Hagejale viivist järgmise arvestuse alusel:

VÕLGNEVU KOKKULEPPE ESIMESE

VIIVIS

TÄHTAEGA VIIVIS

S

SÕLMIMISE

TASUMATA SEISUGA

ÜLETATUD PÄEVAS

KUUPÄEV

OSAMAKSE

PÄEVI

(1%)

TÄHTAEG

912,14 24.05.2010 20.06.2010 03.11.2011 501 9,12 eur

KOKKU

4569,12eur

Kuna viivis on ületanud põhivõlgnevuse summa, siis on ebamõistlik nõuda võlgnikult viiviseid põhivõlgnevuse summat ületavas osas. Seega nõuab Hageja Kostjalt viivist põhivõlgnevuse summa ulatuses. Seega seisuga 03.11.2011.a. on Kostja kohustatud tasuma viivist kokku 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti. Kostja ei ole tänase päevani võlgnevust Hagejale tagastanud, seega on tegemist Kostja poolse kohustuse rikkumisega, mille eest Kostja vastutab. Kõigest eelnevast tulenevalt on Kostja võlg Hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga kokku summas 1 824,28 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 28 senti, millest põhivõlgnevuse moodustab summa 912,14 (üheksasada kaksteist) eurot ja 14 senti ning summa 912,14 (üheksasada kaksteist) eurot ja 14 senti moodustab viivise võla. Samuti lubab VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades eeltoodut leiame, et Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada käesolev vaidlus läbirääkimiste teel. Seega nõuab Hageja Kostjalt tema kohustuse täitmist, mis seisneb eespool toodud Kokkuleppest tuleneva ja tasumisele kuuluva summa 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti ning viivisvõlgnevuse summas 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti ja lisanduva viivise maksmises. Eeltoodust tulenevalt palub Hageja kohtult:

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-46823

1.Välja mõista R H’lt Krediidikaitse Grupp O(registrikood: 11693223) kasuks põhivõlgnevus 912,14 (üheksasada kaksteist) eur ja 14 senti;
2.Välja mõista R H’lt (i.k. XXXXXXXXXXXX) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood: 11693223) kasuks viivised summas 912,14 (üheksasada kaksteist) euro ja 14 senti;
3.Välja mõista kostjalt R H’lt (i.k. XXXXXXXXXXXX) viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud R H (kostja) kanda.

IV KOSTJA SEISUKOHT

Kostja R H nõustudes kirjaliku menetlusega on teatanud, et ta võtab hagi osaliselt õigeks. Samas palub kostja arvestada sellega, et enne kui tsiviilasjas läbiviidud täitemenetlus tühistati, tasuti kohtutäituri poolt hageja arvele võlgnevusest 313.57 eurot võla katteks, seega tuleks kostja arvates põhivõlast 912,14 eurot maha arvata 313.57 eurot, millist summat ta on nõus tasuma (tl.86). Hageja leiab, et tegelikult on selle hagihinna 912,14 sees ka viivised. Võlgnevust 598.57 on ta nõus maksma ja sooviks seda võlgnevust tasuda osade kaupa 10 kuu jooksul (tl.106). V HAGEJA LÕPLIK SEISUKOHT SEOSES KOSTJA VASTUVÄIDETEGA Hageja märgib oma 17.10.2012.a. vastuses kostja vastusele märgib hageja, et nad on kontrollinud oma nõuet ja on kostja vastuväiteid arvestades viivisenõuet vastu 313.57 euro võrra. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 912,14 eurot ja viivise 598,57 eurot, kokku summas 1510,71 eurot. Samuti Palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg1 sätestatud määras ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja rõhutab, et ta on 24.05.2010.a. sõlminud kostjaga võla tasumise kokkuleppe (lisatud hagiavaldusele, lisa 1), mille alusel kostja tunnistas lepingu sõlmimise aja seisuga oma võlgnevust hageja ees summas 14272,00 krooni ehk 912,14 eurot. Kokkuleppe tingimuste kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus osamaksetena 18 kuu jooksul, viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.11.2011.a. Seejuures oli poolte vahel eelnevalt kokku lepitud, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus nõuda 1% viivist päevas kogu võlgnevuse iga maksega viivitatud päeva eest. Võttes arvesse asjaolu, et 06.-14.11.00 laekus kostjalt täiteavalduse alusel 313,57 eurot, siis hageja vähendas nimetatud summa võrra hagiavalduses esitatud kõrvalnõude summat. Hageja viivisenõudeks on 598,57 eurot algselt nõutud 912,14 euro asemel. Kõrvalnõude vähendamisel on hageja juhindunud VÕS § 88 lg 8 sätestatust, mille kohaselt kui võlgnik (kostja) peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma lisakulutusi ja intressi, loetakse, et täitmise on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures VÕS § 88 lg9 kohaselt võlgnik ise ilma võlausaldaja nõusolekuta ei saa määra kohustuste täitmiseks eelpool märgitust erinevat järjekorda.

VI KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda järgmiselt: põhivõlaks loeb kohus 9772 Eesti krooni ehk 624,54 eurot; intressid on graafikujärgse tasumisperioodi eest 250 krooni kuusx18 kuuga=4500 Eesti krooni ehk 287,60 eurot. Kuna viivist ei ole mõistlik nõuda üle põhivõlgnevuse summa, siis saab väljamõistmisele kuuluvaks viivise summaks olla 624,54 eurot. Tasumisele kuuluvast viivisest tuleb lugeda tasutuks 313,57 eurot ning tasuda jääb viivist 624,54-313,57 eurot=310.97 eurot. 24.05.2010.a. on kostja R H allkirjastanud hageja Krediidikaitse Grupp OÜ esindajaga Võlatunnistuse/Võla tasumise kokkuleppe nr MG-16187 (edaspidi nimetatud „Kokkulepe“,

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-46823 tl.34-35). Sõlmitud kokkuleppe alusel R H tunnistas kokkuleppe sõlmimise hetkel põhivõlgnevust summas 9772 krooni (624,54 eurot). Kokkuleppe põhitingimuste järgi kohustus kostja maksma hagejale alates 20.06.2010.a. kaheksateistkümne kuu jooksul iga kuu

20.kuupäevaks Krediidikaitse Grupp OÜ arveldusarvele 795 (seitsesada üheksakümmend viis) krooni, mis sisaldas 250 (kakssada viiskümmend) krooni intresse. Eeltoodust järeldub, et igakuine makse 795 krooni koosnes põhivõlgnevuse maksest 545 krooni ja intressimaksest 250 krooni. Viimase osamaksetähtpäev oli 20.11.2011.a. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamise korral on Krediidikaitse Grupp OÜ-l õigus sisse nõuda kogu võlgnevuste summa 14 272 (neliteist tuhat kakssada seitsekümmend kaks) krooni ehk 914,58 eurot ning õigus nõuda viivist 1 % (üks protsent) päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest, so. alates viimase makse tasumise tähtajast 20.11.2011.a. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja hüvitanud hagejale läbi kohtutäituri 313,57 eurot, millise summa võrra on hageja vähendanud viivise nõuet. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja hagejale võlgnevust maksegraafiku alusel tagastanud ühegi osamakse näol. Kostja on ise hagi osaliselt tunnistanud võlgnevuse 914,58 euro suuruses summas, kuid märkinud, et tema arvates sisalduvad viivised ka juba hagihinnas. Samuti on pooled kokku leppinud, et kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on Krediidikaitse Grupp OÜ õigus sisse nõuda kogu võlgnevus summas 14272 krooni ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. 13 863 krooni koosneb kostja poolt tunnistatud võlast 624,54 eurot + intressid 287,54 eurot. Võla ajatamisega intresside tasumise kohustus tuleneb võla tasumise kokkuleppest. Hageja on nõudnud viivist summas 912,14 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt tasutud 313.57 eurot. Kokkuleppest ja hagiavalduses esitatud viivise arvestusest nähtub, et hageja nõuab viivist ka intresside tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg6 järgi viivist ei ole lubatud nõuda intresside tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kasuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega viivise tasumise kokkulepe intressidelt on tühine. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et viivist saab arvestada ainult põhinõudelt 624,54 eurot. VÕS §-de 397 ja 113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivise määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingus kokkuleppinud viivise määraks 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole esitanud viivise arvestusele vastuväiteid ja kuna kohus vähendab taotletavat viivise summat põhinõudeni, siis ei pea kohus täiendavaid põhjendusi vajalikuks. Kohus ei nõustu aga kostja väitega, mille kohaselt tema poolt tasutud summa tuleb maha arvestada põhivõlgnevusest. Kõrvalnõude vähendamisel hageja poolt tasutud summas on hageja juhindunud VÕS § 88 lg 8 sätestatust, mille kohaselt, kui võlgnik (kostja) peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma lisakulutusi ja intressi (viivisintressi), loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seejuures VÕS § 88 lg9 kohaselt võlgnik ise ilma võlausaldaja nõusolekuta ei saa määrata kohustuste täitmiseks eelpool märgitust erinevat järjekorda. Seega on hageja õigustatud VÕS § 88 lg9 alusel kostja poolt tasutud summat 313,57 eurot maha arvestama tasumisele kuuluvast viivise summast, mitte põhivõlgnevusest. Hageja on VÕS § 113 lg1 alusel õigustatud nõudma viivist selles §-s sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-10-46823 Menetluskulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt siis vastavalt TsMS § 163 lg1 tuleb hageja menetluskuludest jätta 30 % ulatuses tema enda kanda, kostja kanda jätta hageja menetluskuludest 70 % ja kostja enda menetluskulud. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud I astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja