Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja PGOÜ esitas 21.03.2012 avalduse JM`i vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.03.2012.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 21.06.2012.a makseettepanekule vastuväite. 19.07.2012.a andis kohtunikuabi nõude üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PGOÜ ja kostja 12.06.2009.a laenulepingu, mille alusel sai kostja 5000,00 krooni (319,56 eurot) laenu ning kohustus laenu ja intressid 4300,00 krooni (274,82 eurot) tagastama hiljemalt 26.08.2010.a. Laenu saamiseks täitis kostja PGOÜ internetikeskkonnas XXX laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. 12.06.2009.a. PGOÜ rahuldas laenutaotluse: laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega. Seega laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks märkis Laenusaaja laenutaotluses 180 kalendripäeva. Laenulepingu p 5 kohaselt, tagastamisele kuuluv summa on 9300,00 krooni ehk 594,38 eurot (5000,00 krooni Laenu põhisumma ja 4300,00 krooni Laenuintressid). Kostja on internetikeskkonnas XXX taotlenud ja saanud laenu kahel korral ja seega on kostja laenulepingu üldtingimuste p. 1 kohaselt püsiklient ja seega kuuluvad tema suhtes kohaldamisele laenulepingu üldtingimuste p. 5 sätestatud tagasimaksed püsiklientidelt võetud laenudelt vastavalt laenu tagasimakse perioodile. Kuivõrd kostja soovis laenu perioodiga 180 päeva (6 kuud), siis tuli kostjal laenutoote 5000,00 krooni (319,56 euro) saamisel tasuda intressi 4300,00 krooni (274,82 euro). 08.05.2013. on hageja esitanud kohtule nõude täpsustuse, mille kohaselt on hageja seisukohal, et 12.06.2009.a. sõlmitud laenuleping on kehtiv, seda pole tühistatud seadusega ettenähtud korras ja hagejale ei ole teada ühtegi asjaolu, mille alusel saaks pidada 12.06.2009.a. sõlmitud laenulepingut tühiseks. Kostja seisukohalt on laenuleping heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine ja on viidanud TsÜS § 86 lg 4. Hageja on seisukohal, et sellisel juhul, kui kostja asub seisukohale, et 12.06.2009.a. sõlmitud laenuleping nr XXX on tühine, siis pidi ta tühise tehingu järgi saadu tagastama selleks tähtpäevaks, milleks pidi ta laenu tervikuna tagasi maksma, so. hiljemalt 09.12.2009.a. pidi ta laenu täies ulatuses tagastama ja tasuma laenu kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 alusel. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole 12.06.2009.a.. laenulepingut tühistanud ja ta ei pea saadud raha tagastama alusetu rikastumise alusel TsÜS § 90 lg 2 mõttes, vaid peab tagastama saadud laenu vastavalt 12.06.2009.a. laenulepingule koos intressidega. Tulenevalt TsÜS § 86 lg 2 , 3 ja tuginedes Riigikohtu lahendile ts nr 3-2-1-49-11 on laenuleping tühine heade kommete vastasuse tõttu, kui kostjal esines laenu võtmiseks erakorraline vajadus, kogenematus. Kostja ei ole põhjendanud, et võttis laenu sundolukorras TsÜS § 86 lg 2 mõttes. 16.01.2013.a. esitas kostja pangakonto väljavõtte, millisest nähtub, et ta on tasunud 16.07.2009.a. 1550.00 krooni (99.06 eurot ) esimese osamakse, 24.08.2009.a. on tasunud kostja osamakset vaid osaliselt so. 263.00 krooni (16.81 eurot) ja täies ulatuses on tasunud teise osamakse 08.09.2009.a. 1550.00 krooni (99.06 eurot). Kokku on kostja tasunud 12.06.2009.a. Laenulepingu alusel 3363.00 krooni ehk 214.93 eurot. Hageja täpsustatud andmetel on kostja tasunud põhivõlga 123.29 eurot ja intresse 91.64 eurot.

Hageja rõhutab siinjuures, et TsÜS § 85 alusel tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. TsÜS § 100 lg 1 alusel tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. Kuivõrd kostja pidi saadud laenu tagastama hiljemalt 09.12.2009.a., siis arvestab hageja viiviseid põhivõlalt 196.27 eurot, alates 10.12.2009.a. so. 0,02% päevas tasumisele kuuluvast põhivõlast. Seisuga 08.05.2013.a. on kostja viivitanud laenu tagastamisega 1245 päeva. Põhivõla 196.27 euro puhul on viivis rahaliselt 0.039 eurot päevas. Perioodil 10.12.2009 – 08.05.2013.a. nõuab hageja kostjalt viiviseid kokku 48.55 eurot (196.27 eurot*0.02%=0.039 eurot/päevas*1245 päeva=48.55 eurot). Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja laenu põhiosa 196.27 eurot, intressid 183.18 eurot, seisuga 08.05.2013.a. sissenõutavaks muutunud viivised 48.55 eurot ja edasi viivised kuni põhivõla täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hageja nõuet ei tunnista, kuna hageja on esitanud hagi valel alusel, ja hageja poolt kostjale väljastatud laen 319,56 eurot ( vastavalt laenulepingu üldtingimustele / käesoleva lisas/) ei vasta VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud tingimusele, seega on laenuleping TsÜS § 86 lg 4 kohaselt tühine. Samuti on kostja seisukohal, et hageja on kunstlikult loonud tõendi käesolevas asjas, kus on tsiviilasjale lisanud tõendina laenulepingu üldtingimustes punktides 4 kuni 6.1 oleva graafiku tagasimaksete ning krediidikulukuse määra kohta, mis erineb kostja käsutuses olevast laenulepingu üldtingimustes olevast graafikust. Õige laenulepingu üldtingimuste kohaselt, mille alusel tehing sõlmiti, on hageja märkinud laenusumma 5000 krooni 180 päevase aastaseks intressimääraks 172 % ja krediidikulukuse määraks 398,97%. Seega ületab antud krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja leiab, et juhul, kui poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis tühise tehingu puhul ei teki pooltele selle lepingu alusel kohustusi. Samuti ei saaks kohus hagi rahuldada muul materiaalõiguslikul alusel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, uurinud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 12.06.2009.a laenulepingu, mille alusel sai kostja 5000,00 krooni (319,56 eurot) laenu ning kohustus laenu ja intressid 4300,00 krooni (274,82 eurot) tagastama hiljemalt 09.12.2009.a. Kostja on tagastanud laenu hagejale 16.07.2009.a. 1550.00 krooni (99.06 eurot ) esimese osamakse, 24.08.2009.a. on tasunud kostja osamakset vaid osaliselt so. 263.00 krooni (16.81 eurot) ja täies ulatuses on tasunud teise osamakse 08.09.2009.a. 1550.00 krooni (99.06 eurot). Kokku on kostja tasunud 12.06.2009.a. laenulepingu alusel 3363.00 krooni ehk 214.93 eurot. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1p1 alusel kohustuse täitmist ja samas VÕS § lg 1 p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab kasutada üheaegselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 alusel kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldav viimane intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastav info on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles Eesti Pank teatab, et võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2011 oli 1,25%. TsÜS § 86 lg 4 kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise eest maksta intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Kostja sai 12.06.2009.a. laenu 5000,00 krooni (319,56 eurot) 180 päevaks ning kohustus laenu ja intressid 4300,00 krooni (274,82 eurot) tagastama hiljemalt 09.12.2009.a. Seega moodustas kokkulepitud tasu 180-päevase laenuperioodi puhul raha kasutamise eest 4300 krooni. Tasu laenuraha kasutamise eest on käsitletav intressina. Seega tuleb 4300-kroonist tasu 180-päevase laenuperioodi eest käsitleda intressina, mis moodustab 5000- krooniselt laenusummalt 172% intressi aastamäära, krediidi kulukuse määraga 398,97%. Nimetatud määr ületab enam kui 14kordselt krediidiasutuste poolt antavate tarbimislaenude kulukuse määra (2009.a. juulis oli see 27,86%). Eeltoodust tulenevalt esinesid TsÜS § 86 lg-3 sätestatud tehingu tühisuse alused, kuivõrd tegemist oli tarbijakrediidilepinguga ja intress oli heade kommete vastaselt tarbija kahjuks tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt kohalduvad vastavale laenulepingule TsÜS § 86 lgs 4 sätestatud tagajärjed. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja vaidlusaluse laenulepingu sõlmis ja oli ka varem sõlminud ning et kostja seda laenulepingut osaliselt täitis ei muuda tühist laenulepingut kehtivaks. TsÜS § 84 lg 1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus leiab, et kuigi laenuleping on TsÜS § 86 alusel tühine, ei anna see alust jätta hagi rahuldamata. Tühise tehingu alusel saadu tuleb VÕS § 1028 lg 1 tulenevalt tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Asjaolu, et hageja tugines nõude esitamisel lepingule, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus ei ole seotud poolte õigusliku käsitlusega. Kuivõrd kohus tuvastas, et pooltevaheline leping on tühine, tuleb kohtul rahuldada raha tagasisaamise nõue õiguslikul alusel, mis esitatud asjaoludel rahalise nõude rahuldamist võimaldab. Kohus on seisukohal, et kuivõrd esitatud asjaoludel on vaidlusalune laenuleping tühine, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kas hageja esitas kohtule asjakohased laenulepingu üldtingimused. Kohus ei lähtu hagi rahuldamisel pooltevahelisest laenulepingust, vaid VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud alusetu rikastumise regulatsioonist. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja sellisel juhul, kui 12.06.2009.a. laenuleping on tühine, tagastama saadud laenusumma 5000.- krooni hiljemalt 09.12.2009.a. (laenu tervikuna tagastamise tähtpäev) ja tasuma laenu kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud

määras. VÕS § 113 lg 1 2.lause järgi alates ajast, mil laen tuli poolte kokkuleppest tulenevalt tagastada, tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tagastanud laenu hagejale 16.07.2009.a. 1550.00 krooni (99.06 eurot ), 24.08.2009.a. on 263.00 krooni (16.81 eurot) ja 08.09.2009.a. 1550.00 krooni (99.06 eurot). Kokku on kostja tasunud 12.06.2009.a. laenulepingu alusel 3363.00 krooni ehk 214.93 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg ja kõrvalnõuded järgmise arvestuse järgi. Kostja sai oma kasutusse 5000 krooni 12.06.2009.a. Kostja tasus hagejale 16.07.2009.a. 1550 krooni. Seega kasutas kostja 5000 krooni 35 päeva. Sellel perioodil oli seadusest tulenev intressimäär 1% aastas. Seega tuleb kostjal tasuda selle aja eest intressi arvestusega 1% aastas, mis teeb kokku 3,5 krooni. Kuivõrd 16.07.2009.a. tasus kostja hagejale 1550 krooni, vähenes põhivõlg (5000-1550=3450) 3450 kroonini. Seega tuleb alates 16.07.2009.a. arvestada intressi summalt 3450 krooni. Teise tagasimakse tegi kostja 24.08.2009.a. Seega tuleb intressi summalt 3450 krooni arvestada perioodi 17.07.- 24.08.2009.a eest. Vastavasse perioodi jääb 40 päeva. 1%-ne aastaintress 40 päeva eest on sellelt summalt 2,76 krooni. Alates 25.08.2009.a on kostja põhivõlg veel 263 krooni võrra väiksem ja kostja põhivõlg hageja ees moodustab (3450-263=3187) 3187 krooni. Järgmise makse tegi kostja 08.09.2009.a. Sellesse perioodi jääb 15 päeva. Seega tuleb intressi summalt 3187 krooni arvestada perioodi 25.08.2009.a.-08.09.2009.a. eest 1%-ne aastaintress 40 päeva eest on sellelt summalt 0,95 krooni. Alates 09.09.2009.a. on kostja põhivõlg vähenenud 1550 krooni võrra (3187-1550=1637), moodustades 1637 krooni. Kostjal tulnuks laen tagastada hiljemalt 09.12.2009.a. Seega tuleb intressi summalt 1637 krooni arvestada perioodi 09.09.2009.a.09.12.2009.a. eest. Vastavasse perioodi jääb 92 päeva. 1%-ne aastaintress 92 päeva eest on sellelt summalt 3 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda intressi kokku (3,5+2,76+0,95+3=10,21) 10,21 krooni (0,65 eurot). Alates 10.12.2009.a. tuleb kostjal tasuda tagastamata põhivõlalt viivist seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 alusel oli perioodil 10.12.2009.a kuni 30.06.2011.a seadusjärgne intressimäär 1% ja seadusjärgne viivisemäär seega 8%. Sellesse perioodi jääb 568 päeva ja viivis selle perioodi eest on 203,79 krooni. Perioodil 01.07.2011.a kuni 31.12.2011.a oli seadusjärgne intressimäär 1,25% ja viivisemäär seega 8,25%. Vastavasse perioodi jääb 184 päeva ja viivis selle aja eest on 68,08 krooni. 2012.a. kehtis 1%-line intressimäär ja seadusjärgne viivis oli seega 8% ning summaarne viivis seega 130,95 krooni. Alates 01.01.2013.a kehtib 0,75%-line intressimäär ja viivisemäär käesoleval perioodil on seega 7,75%. Kohus arvestab viivised välja kuni kohtuotsuse teatavaks tegemiseni, so kuni 07.06.2013.a. Antud perioodi jääb 159 päeva ja summaarne viivis on 55,26 krooni. Kokku tuleb kostjal hagejale viivist maksta (203,79+68,08+130,95+55,26) 458,08 krooni (29,20 eurot). Koos põhivõlaga on kostja võlgnevus hageja ees 07.06.2013.a. seisuga seega (1637+10,21+458,08=2105,29) kokku 2105,29 krooni. Vastav summa eurodes moodustab 134,55 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellele lisaks tuleb vastavalt hageja nõudele kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.