4.Jätta rahuldamata OÜ Xxx nõue kahjuhüvitise summalt sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise osas. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 4 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 96 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 5.juunil 2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-12-30012 Hageja nõue
01.08.2012.a esitas OÜ Xxx (hageja) Harju Maakohule hagi Xxx(kostja) vastu leppetrahvi 31 955,82 euro, kahjuhüvitise 585 658,48 euro, viivise 29 860,36 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Ühes hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, mille maakohus jättis 10.08.2012.a määrusega rahuldamata.
Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige alates 19.03.2007. a, mil poolte vahel sõlmiti juhatuse liikme leping (edaspidi ka leping). Lepingu kohaselt pidanuks kostja täitma hageja juhatuse liikme kohustusi kuni 01.04.2013.a. Seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega ütles hageja 25.11.2011.a lepingu üles ning koos lepingu ülesütlemisavaldusega esitas hageja kostjale ka nõudeavalduse leppetrahvi ja kostja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks.
3.Hagiavalduse kohaselt oli hageja alates 01.01.2007.a Xxx(edaspidi Xxx) lepinguline turustaja. Turustamisleping oli sõlmitud viieaastase kehtivusajaga ning pidi lõppema 01.01.2012.a, kui pooled hiljemalt kuus kuud enne turustamislepingu kehtivusaja lõppu ei alusta selle pikendamiseks läbirääkimisi. Hageja eeldas, et kostja on läbirääkimisi õigeaegselt alustanud, kuid tal puudus selle kohta igasugune teave. Hageja pöördus 22.11.2011.a teabe saamiseks Xxx poole ning selgus, et kostja ei ole taotlenud hageja ja Xxx vahelist lepingu pikendamist. Vastusest selgus ka, et kostja oli iseseisvalt astunud Xxx läbirääkimistesse, et jätkata koostööd kostja poolt loodava äriühinguga. Kostja tegevuse tulemusena lõppeski hageja ja Xxx vaheline turustamisleping 01.01.2012.a. Hageja osundab lepingu p-s 2.1 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele, mille järgi kostjale tulenes seadusest, hageja põhikirjast, osanike otsustest ja korraldustest ning eelarvest kohustus hagejat juhtida ja esindada. Kostjal oli kohustus arvestada otsuste tegemisel igakülgselt ja täielikult kõiki asjaolusid, mida ta teadis või oleks pidanud teadma. Lisaks nägi lepingu p 2.1 ette, et juhtimisel ja esindamisel teeb kostja kõik vajalikud ja kasulikud toimingud hageja majanduslikult otstarbekaks tegutsemiseks ning tegutseb kohustusi täites majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja oli teadlik, et koostöölepingu pikendamine Xxx oleks hagejale taganud senise majandustegevuse jätkamise võimaluse. Hageja leiab, et kostja jättis tahtlikult hageja nimel koostöölepingu Xxx pikendamata, eesmärgiga saada võimalus enda loodava äriühingu alt Xxx koostöölepingu sõlmimiseks. Seega on kostja jämedalt rikkunud juhatuse liikme lepingu p 2.1, millest tulenevalt on hageja tegevus käesolevaks ajaks täielikult seiskunud.
4.Lisaks eelnevale on kostja hageja väidete kohaselt rikkunud ka lepingust tulenevaid lojaalsuskohustusi. Hageja osundab konkurentsikeeldu reguleerivatele lepingu p-dele 5.1.3, 5.1.4 ja 5.1.6. Hageja tegi pärast Xxx 22.11.2011.a vastuse saamist kindlaks, et kostja rikkus veel juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal kõiki lepingus sätestatud lojaalsuskohustusi. Hageja märgib, et kostja lõi tahtlikult enda poolt asutatud äriühingu jaoks võimaluse Xxx koostöölepingu sõlmimiseks. Äriregistri andmetest nähtub, et 12.12.2011.a on kostja asutanud äriühingu nimega XxxOÜ (registrikood xxx), mis tegeleb üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüügiga. XxxOÜ peamiseks koostööpartneriks on Xxx, kelle toodete peamiseks edasimüüjaks Eestis alates 01.01.2012.a ongi XxxOÜ. Seega on kostja alates 12.12.2011.a kogu äritegevuse hagejaks olevast äriühingust ümber tõstnud endaga seotud äriühingusse. Seejuures on kostja omakasu eesmärgil ära kasutanud kogu hageja juures juhatuse liikmena töötamise perioodil omandanud teadmised ja informatsiooni, hageja ärisaladuse ning muu ärilise teabe puhtalt oma isiklikes huvides, seejuures teadlikult rikkudes juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja väidete kohaselt on kostja eelnevaga rikkunud ka konfidentsiaalsuskohustust.
2-12-30012 Osundades juhatuse liikme lepingu p-le 5.3, märgib hageja, et lepinguga kokkulepitud lojaalsuskohustus ning ameti- ja ärisaladuse hoidmise kohustus kehtib lepingu kehtivuse ajal ning kolm aastat pärast lepingu lõppemist. Hageja kinnitab, et juhatuse liikmele makstav tasu hõlmab ka tasu nimetatud kohustuse täitmise eest pärast lepingu lõppemist. Hageja viitab siinkohal äriseadustiku (ÄS) § 186 lg-le 1, konkurentsiseaduse (KonkS) § 63 lg-le 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 625 lg-le 1.
5.Lähtudes eelnevast on hageja esitanud järgmised nõuded: − Tulenevalt asjaolust, et kostja muutis võimatuks hageja ja Xxx vahelise turustamislepingu jätkumise, jäi hagejal saamata kasum, mida ta oleks viie aasta jooksul teeninud. Hageja nõuab VÕS § 127 lg-le 2 tuginedes kostjalt saamata jäänud tulu hageja kolme eelneva aasta maksueelse kasumi keskmise järgi summas 590 718,20 eurot. − Tulenevalt asjaolust, et hageja oli sõlminud üürilepingu AS-iga Xxx, oli hageja oma tegevuse lõpetamisel kohustatud üürilepingut edasi täitma. Hagejal õnnestus ruumidele uus üürnik leida viie kuu jooksul, kuid selle aja kestel oli hageja lisaks üürimaksetele kohustatud ka tasuma ruumide valveteenuse eest. Hageja palub tehtud kulutused kostjalt välja mõista 18 086,24 euro suuruses summas. − Tulenevalt asjaolust, et hageja oli sunnitud oma valduses oleva Xxx kuuluva kauba tagastama, tekkis hagejale kahju lao andmete töötluse, transporditeenuse ja laoteenuse eest. Lisaks tuli hagejal tasuda laoväärtuse ja müügihinna vahe. Eelneva tõttu tekkis hagejale kahju summas 5 628,61 eurot. − Tulenevalt asjaolust, et kostja tegevuse tulemusena seiskus hageja äriline tegevus niivõrd ootamatult, tekkis hagejale kahju realiseerimatu vara näol summas 4 572,92 eurot. − Juhatuse liikme lepingu p 5.4 kohaselt, kui juhatuse liige rikub lepinguga kokku lepitud lojaalsuskohustust, kohustub ta hagejale tasuma leppetrahvi summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni). − Eelnevaga on hageja kostja tegevuse tõttu saanud kahju summas 619 005,97 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja on 12.12.2011.a tasaarvestanud kostja nõude hageja vastu summas 1 391,67 eurot ja lähtudes VÕS § 161 lg-st 2, kuulub kostja poolt hüvitamisele summa 585 658,48 eurot (619 005,97 - 1 391,67 - 31 955,82). − Viivisenõudena palub hageja VÕS § 113 lg-le 1 tuginedes kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 29 860,36 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka lisanduva viivise, alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 585 658,48 euro tasumiseni, VÕS § 113 lg sätestatud määras. Kostja vastuväited
6.Kostja esitas 03.10.2012.a kohtule vastuse, milles vaidleb esitatud hagile vastu ning palub hagi täies ulatuses jätta rahuldamata.
7.Kostja märgib, et hageja oli 2007.a Xxx koostööd alustades teadlik, et tegemist on viie aastase äriprojektiga ja pidi sellest lähtuvalt hindama ka võimalikke äririske. Kostja selgitab, et hageja emaettevõte Aktsiaselts Xxx (registrikood 10165452) on Xxx kaubamärgiga tegelenud Eestis alates 1992.aastast. Kuivõrd Xxx ei olnud rahul Aktsiaseltsi Xxx turundustegevusega, otsustati 2007.aastal luua tütarettevõte e hageja, kaubamärkide Xxx ja Xxx toodete müügiks. Kostja leiab, et hageja pidi Xxx lepingut sõlmides olema teadlik, et Xxx ei pruugi lepingu lõppedes seda enam pikendada. Kostja leiab, et hageja oli võtnud
2-12-30012 endale teadliku äririski, mille realiseerumise eest ei saa kostja vastutada. Kostja lisab, et hageja pidi teadma, et ainult ühest strateegilisest partnerist sõltuv majandustegevus on riskantne, sest kogu äritegevus sõltub edasimüüjaga turunduslepingu pikendamisest. Seega ei saa kostja tingimata kanda materiaalset vastutust hageja äririski realiseerumise eest, kui selle puhul ei esine tema süülist käitumist.
8.Edasi selgitab kostja asjaolusid, mis võisid tingida selle, et Xxx ei peaks hagejat oma turunduspartnerina nägema. Kostja kirjeldab juhtumeid hageja emaettevõtte poolt rikutud turustamislepingus sätestatud konkurentsikeelu rikkumisi ja teiste edasimüüjate võimalusi piiravate hinnakampaaniate läbiviimisi. Kuivõrd Xxx juhtis korduvalt hageja ja Aktsiaseltsi Xxx tähelepanu turunduslepingu rikkumisele, siis leiab kostja, et 22.11.2011.a hagejale saadetud Xxx elektronkirja sisu ei saanud hagejale uus või üllatav olla.
9.Kostja väidete kohaselt lähtus kostja oma ametisoleku aja jooksul hageja parimatest ärihuvidest ning pole oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja märgib, et tema ametisoleku ajal suutis ettevõte tegutseda märkimisväärse kasumiga. Kostja märgib, et tal ei olnud alati võimalik austada Xxx sõlmitud lepingut just emaettevõtte kui osaniku soovide tõttu. Kostjal polnud Aktsiaseltsi Xxx tegevust võimalust takistada, mis Xxx kaubamärgi all müüs Xxx konkureerivaid tooteid ning müüs ka Xxx tooteid allahindluskampaaniate raames. Kostja märgib, et emaettevõtte poolt Xxx toodetele kehtestatud hinnad olid nii odavad, et sõltumatud edasimüüjad ei suutnud nendega konkureerida.
10.Kostja leiab, et hagejal puudub alus leppetrahvi nõude esitamiseks, kuivõrd hageja pole kostja juhatuse liikme kohustuse rikkumist tõendanud. Kostja leiab, et juhatuse liikme lepingu p 5.3 on tühine, sest hageja pole kostjale selle kohustuse täitmise eest õiglast tasu maksnud. Kostja leiab, et tema võimalusi uue töökoha valikul on kolme aastase lojaalsuskohustuse tõttu intensiivselt piiratud. Kostja märgib, et talle maksti 960 euro suurust brutopalka nii juhatuse liikme ülesannete täitmise ja lojaalsuskohustusest kolme aasta jooksul kinnipidamise eest. Kostja osundab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.05.2011.a otsusele asjas nr 3-2-1-39-11 ning järeldab, et juhatuse liikme lepingu p 5.3 on Riigikohtu lahendis avaldatu tõttu kehtiv. Kostja kohaselt on tõendamata ka hageja väited kostja poolt konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise osas. Viidates Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008.a otsusele asjas nr 3-2-1-103-08, leiab kostja, et hageja pole määratlenud, milles seisneb hageja kui ettevõtte ärisaladus ja kuidas on kostja selle hoidmise kohustust rikkunud.
11.Kostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue on täiesti alusetu ja paljasõnaline. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tekkinud kahju ning, et selle põhjustas juhatuse liige oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tulu jäi teenimata just kostjast tingitud asjaolude tõttu. Kostja kohaselt puudub igasugune põhjuslik seos kostja tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled oma seniesitatud seisukohtade juurde. 02.04.2013.a kohtuistungil kuulati tunnistajana üle hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Priit Prints. Kohus kuulas ära ka kostja vande all antud seletused. 07.05.2013.a kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle Aktsiaseltsi Xxx juhatuse liikme Xxx. Kohtuistungil andsid pooled oma nõusoleku jätkata käesoleva tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
2-12-30012
12.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: − poolte vahel oli 19.03.2007.a sõlmitud juhatuse liikme leping, mis lõpetas kehtivuse hageja poolt 25.11.2011.a lepingu ülesütlemise avalduse esitamisega kostjale, mille kättesaamist on kostja kinnitanud 08.12.2011.a; − kostja poolt on 12.12.2011. asutatud äriühing XxxOÜ (registrikood xxx), mis alates 01.01.2012.a on Xxx toodete peamiseks edasimüüjaks Eestis.
14.Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme lepingust tulenevaid juhatuse liikme kohustusi. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud poolte vahel 19.03.2007.a sõlmitud juhatuse liikme lepingust tulenevaid hoolsus- ja lojaalsuskohustusi sellisel määral, mis võiks kaasa tuua kostja vastutuse hagejale saamata jäänud tulu ja tekitatud kahju eest. Lisaks on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on rikkunud juhatuse liikme lepingust tulenevat lojaalsuskohustust selliselt, et see annaks aluse leppetrahvi nõudmiseks. Lisaks on poolte vahel vaidlus juhatuse liikme lepingus leppetrahvi ette nägeva sätte, s.o lepingu p 5.3 tühisuse osas.
15.ÄS § 187 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
16.VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada nii rikkumine, kahju (VÕS § 127 lg 1) kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Nende vastutuse eelduste tuvastatuse korral võiks juhatuse liige siiski vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et kohustuse rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Juhatuse liikmel on äriühinguga lepingusarnane suhe ning juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2013.a otsus nr 3-2-1-191-12). I-I Hoolsuskohustus
17.Kostja suhtes kahju hüvitamise nõude esitamise esmaseks eelduseks on juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Juhatuse liikme kohustuse rikkumise tuvastamiseks on esmalt vajalik tuvastada juhatuse liikmel lasuva peamise kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Juhatuse liikme peamiseks kohustuseks on juriidilise isiku juhtimine, mis toimub läbi otsuste langetamise, planeerimise, kontrolli ja järelevalve teostamise ning esindamise. Eelnimetatud kohustuste täitmist hinnatakse üldiste hoolsus- ja lojaalsuskohustuste täitmise abil. Hageja kui juriidilise isiku eesmärgipärase ja jätkusuutliku tegevuse nimel pidi kostja juhatuse liikmena oma ülesandeid täites järgima üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolsuskohustuse täitmine eeldab seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2003.a otsus nr 3-2-1-41-03, p 10). Riigikohus on ka leidnud, et kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.06.2003.a otsus nr 3-2-1-67-03, p 3). Kohtu hinnangul tuleb lisaks eeltoodule ka arvesse võtta hageja ja kostja vahelise õigussuhte sisu mõjutavaid asjaolusid – juriidilise isiku üldisi eesmärke, toimingu liiki ja iseloomu. Juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustused tulenevad kas otse seadusest, põhikirjast, aga ka
2-12-30012 juhatuse liikmega sõlmitud lepingust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2003.a otsus asjas nr 3-2-1-45-03, p 23).
18.Käesoleval juhul oli poolte vahel 19.03.2007.a sõlmitud juhatuse liikme leping, mille p 2.1 on sõnastatud järgmiselt: „Juhatuse liige juhib ja esindab äriühingut juhindudes seadustest, äriühingu põhikirjast, osanike otsustest ja korraldustest, äriühingu eelarvest, töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõuetest. Juhatuse liige tegutseb oma siseveendumuste kohaselt, arvestades igakülgselt ja täielikult kõiki asjaolusid, mida ta teab või oleks pidanud teadma. Juhtimisel ja esindamisel teeb juhatuse liige kõik vajalikud ja kasulikud toimingud äriühingu majanduslikult otstarbekaks tegutsemiseks ja kohustub teatama viivitamatult töötakistustest, mida ei saa ise likvideerida ja mis ohustavad äriühingu vara. Juhatuse liige peab kohustusi täites tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.“ Juhatuse liikme ülesandeid täpsustavad juhatuse liikme lepingu p-d 2.2.1 kuni 2.2.14 (t I, lk 1213). Hoolsuskohustuse osas on iseenesest asjassepuutuv lepingu p 2.2.11, mille kohaselt täidab juhatuse liige endale võetud kohustusi äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja on äriühingule lojaalne.
19.Juhatuse liikme lepingust tuleneva tõlgendamisel tuleb lähtuda käsunduslepingu kohta käivatest võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 täpsustab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 620 lg-ga 2 seondub juhatuse liikme majanduslikult otstarbeka käitumise nõudega ÄS § 306 lg-ga 2, mille viimane lause näeb ette, et juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kuigi eelnimetatud säte asetseb äriseadustiku aktsiaseltsi käsitlevas jaos, võib sama põhimõtet kohaldada ka osaühingu juhatuse liikmetele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2003.a otsus asjas nr 3-2-1-45-03, p 21). Üldised hoolsus- ja lojaalsuskohustuse põhimõtted tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hoolsuskohustuse nõuet kordab ka ÄS § 187 lg 1, mis näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.
20.Käesolevas asjas hagejaks olev äriühing kanti registrisse 02.03.2007.a ning hageja tegevuseks sai kaubamärgi Xxx toodete müük Eestis. Sellele eelneval perioodil oli Xxx kaubamärgiga toodete maaletoojaks olnud hageja asutaja ning ainuosanik Aktsiaselts Xxx (registrikood 10165452). 19.04.2007.a sõlmiti Andreas Xxx Xxx, Aktsiaseltsi Xxx ja hageja vahel turustamisleping, mille p 1.1 kohaselt tellis Xxx Aktsiaseltsi Xxx oma toodete lepinguliseks ainuturustajaks lepingu piirkonnas. Turustamislepingust tuleneva konkurentsikeelu tõttu tehti turustamislepingust tulenevate kohustuste täitmine ülesandeks hagejale. Seega sai Xxx hagejale strateegiline partner, kellega sõlmitud koostööst hageja majanduslik tegevus sõltuvuses oli. Juhatuse liikme lepingu p 2 alajaotistest tulenevad juhatuse liikme kohustuste täitmise nõuded pidid hagejale tagama Xxx kui hageja jaoks strateegilise partneriga sõlmitud turustamislepingu täitmise ja säilimise. Xxx kui strateegilise partneri staatusest pidid asjaosalised teadlikud olema nii hageja kui äriühingu asutamisel, kui turustamislepingu sõlmimisel. Kostja on 03.10.2012.a vastuses leidnud, et vaid hageja pidi olema hageja kui äriühingu loomisest alates teadlik, et ainult ühest strateegilisest partnerist sõltuv majandustegevus on riskantne, sest kogu äritegevus sõltub turustamislepingu pikendamisest (t II, lk 4). Kohus siinkohal kostjapoolse väitega ei nõustu. Seda ennekõike põhjusel, et 19.04.2007.a turustamislepingu sõlmis hageja esindajana
2-12-30012 just kostja, kes äriregistri väljavõtte kohaselt oli lepingu sõlmimisel hetkel ainsaks hageja juhatuse liikmeks. Kuivõrd juriidiline isik tegutseb tema juhtorganitesse kuuluvate füüsiliste isikute kaudu, siis puudub kostjal antud juhul alus väita, et hageja kui äriühingu riskid olid teada vaid äriühingule endale ja selle asutajale. Seega on kohus hinnangul, et Xxx kui strateegilise parteriga sõlmitud lepingu täitmine ja selle pikendamiseks läbirääkimiste alustamine kuulus kostja kui juhatuse liikme peamiste ülesannete ja kohustuste hulka.
21.Vastavalt Xxx 19.04.2007.a sõlmitud turustamislepingu p-le 17.1 sõlmiti turustamisleping tähtajaga viis aastat ning oli määratud automaatselt pärast tähtaja möödumist lõppema, ilma et see vajanuks ülesütlemist. Järgmisena lepiti turustamiselepingu p-s 17.2 kokku, et lepingu pikendamise suhtes peetakse läbirääkimisi hiljemalt kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu. Hagiavalduse kohaselt eeldas hageja, et kostja oli läbirääkimisi lepingu pikendamiseks alustanud, kuid tal puudus selle kohta igasugune informatsioon. Teabe saamiseks pöördus hageja sel teemal Xxx esindaja poole, kelle vastusest selgus, et kostja polnud hageja juhatuse liikmena turustamislepingu pikendamist taotlenud. Xxx esindaja 22.11.2011.a elektronkirjast selgus, et kostja oli asunud Xxx iseseisvalt läbirääkimistesse, et jätkata koostööd kostja poolt loodava äriühinguga (t I, lk 53). Hageja on viidanud äriregistri andmetele, milledest nähtub, et 12.12.2011.a on kostja asutanud äriühingu nimega XxxOÜ (registrikood xxx), mis tegeleb üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüügiga. Poolte puhul puudub vaidlus selle osas, et alates 01.01.2012.a on XxxOÜ peamiseks koostööpartneriks Xxx, kelle toodete peamiseks edasimüüjaks XxxOÜ Eestis ka on. Hageja märgib, et seega on kostja alates 12.12.2011.a kogu äritegevuse hagejaks olevast äriühingust ümber tõstnud endaga seotud äriühingusse. Kostja leiab 03.10.2012.a vastuses, et hageja oli 2007.a koostööd alustades teadlik, et tegemist on viieaastase äriprojektiga ja pidi sellest lähtuvalt hindama ka võimalikke äririske. Lisaks märkis kostja, et hageja pidi olema teadlik, et tal on võimalik Xxx tooteid müüja viie aastase perioodi vältel ja kui Xxx turustamislepingut pikendada ei soovi, tuleb hagejal kanda kõik sellega seonduvad kulud. Kostja viitab asjaolule, et hageja ning Aktsiaselts Xxx rikkusid korduvalt ja järjepidevalt Xxx sõlmitud lepingut. Sellest järeldab kostja, et Xxx ei soovinudki hagejaga turustamislepingut pikendada, seda ennekõike Aktsiaseltsi Xxx käitumisest tingitud põhjustel, mitte aga kostja kui juhatuse liikme tegevusest tingituna. Hageja avaldab 04.11.2012.a menetlusdokumendis kostja vastusele seisukohta, et kostja jättis teadlikult hageja nimel läbirääkimised turustamislepingu pikendamiseks pidamata. Kostja poolt XxxOÜ asutamine ning selle raames Xxx kaubamärgiga toodete müümine näitab hageja hinnangul, et hageja turustamisleping ei jäänud sõlmimata mitte kostja raske hooletuse tagajärjel, vaid ta teadlikult nägi sellist tagajärge ette, saades oma positsiooni kasutades kasuliku koostöölepingu enda poolt loodud konkureerivale ettevõttele.
22.Kohus on juba eelnevalt andud hinnangu kostjapoolsele väitele, milles kostja leidis, et 19.04.2007.a sõlmitud turustamislepinguga hagejale võetud äririsk pidi hagejale olema teada. Kohus järeldas, et turustamislepingu täitmisest ning jätkamisest sõltuvaid ja tulenevaid asjaolusid pidi olema endale teadvustanud ka kostja. Seega pidanuks kostja juhatuse liikmena olema teadlik ka juriidilise isiku üldistest eesmärkidest – tagada koostöö jätkumine Xxx . Seda eelkõige põhjusel, et hageja kui ainsaks äriühingu asutamise eesmärgiks oli Xxx ja Xxx gruppi kuuluvate ettevõtete toodete müümine. Eelnevale tuginedes oleks kostja hageja juhatuse liikmena pidanud samuti tagama äriühingule seatud eesmärke ning tegema kõik vajaliku, et hagejale oluline koostöö Xxx säiliks. Kohtu hinnangul olid õigustatud hageja lootused, mille kohaselt hageja eeldas, et kostja oli hageja eesmärke silmas pidades läbirääkimisi lepingu pikendamiseks alustanud. Kostja on
2-12-30012 02.04.2013.a kohtuistungil selgitanud, et on kahel korral turustamislepingu pikendamiseks lähenenud Xxx esindajale (t III, lk 175-176). Kostja sõnade kohaselt, esimesel korral 2010.aastal, ei soostunud Xxx esindaja sellel teemal peatuma. Teisel korral oli hageja Xxx esindaja poole pöördunud 2011.aasta mais. Antud juhul ei ole kostja esitanud usutavaid tõendeid, et kostja, kui hageja juhatuse liige, oleks astunud piisavaid samme turustamislepingu jätkumiseks. Vaatamata turustamislepingu osapoolte keerulistele suhetele lepingu täitmise osas, oleks kostja pidanud kohtu hinnangul hageja eesmärkide ja huvide nimel välja selgitama võimalikud koostöö jätkamise vormid, võimalikud vormid ja Xxx konkreetsed seisukohad turustamislepingu jätkamise osas. Kostja on hagiavalduse vastuses tuginenud esmalt sellele, et hageja ning Aktsiaseltsi Xxx poolsed turustamislepingu rikkumised olid niivõrd olulised, et Xxx poleks hagejaga turustamislepingut niikuinii pikendanud. Kostja lisab, et ei saa mõistlikult eeldada, et peale korduvaid ja järjepidevaid turustamislepingu ja Xxx müügikontseptsiooni rikkumisi peaks kostja ikkagi suutma Xxx veenda koostöö jätkamise mõttekuses. Kostja on turustamislepingu rikkumiste kohta esitanud ulatuslikke tõendeid lepingupartnerite varasemate elektronkirjade ja pöördumiste näol. Kuid siinkohal leiab kohus, et kostja väide, et Xxx poleks hagejaga turustamislepingut niikuinii pikendanud, ei ole juhatuse liikme hoolsuskohuse hindamisel asjakohane vastuväide. Kohus märgib, et hoolsuskohustuse näol on tegemist objektiivse käitumisstandardiga, mida juhatuse liige peab järgima sõltumatult juriidilise isiku suhetest tema juhtorganite või muude väliste isikutega. Seega pidanuks kostja astuma samme, millest oleks võinud järeldada, et kostja on esmaseks seadnud juriidilise isiku huvid, milleks antud juhul oli Xxx sõlmitud turustamislepingu pikendamine ja seeläbi koostöö jätkumine. Selle eelduseks oli kostja kui juhatuse liikme kohustus alustada hageja huve silmas pidades läbirääkimisi Xxx .
23.Hageja poolt tõendina esitatud 22.11.2011.a elektronkirjast selgub, et kostja pakkus Xxx ise võimaluse jätkata koostööd kostja poolt loodava ettevõttega (t III, lk 11). 17.01.2013.a toimunud kohtuistungil märkisid kostja esindajad, et Xxx oli vaid kostja tegevusega rahul ning koostöö ettepanek tehti kostjale, mille ta ka vastu võttis. (t III, lk 129). Kohus leiab, et siinkohal omab asjakohasust hagiavalduses esitatud 22.11.2011.a elektronkiri (t I, lk 53). Kohtu hinnangul annab elektronkiri kindla selguse selle osas, et isegi, kui läbirääkimised aset leidsid, siis ei saanud need toimuda hageja huvisid silmas pidades. Samas ei oma kohtu hinnangul olulisust küsimus, kas ettepanek kostja jätkamiseks Xxx esindajana oli tehtud kostja või Xxx poolt. Selles osas omab tähtsust vaid kostja edasine käitumine – eraldiseisva äriühingu asutamine, mille tegevus Xxx kaubamärgiga toodete müüki alates 01.01.2012.a hõlmas. Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et 22.11.2011.a elektronkiri näitaks üheselt, et ettepanek turustamislepingu jätkamiseks kostjaga oli sooritatud kostja poolt. Kohus märgib, et hageja jaoks on mõlemal juhul tegemist tagajärjega, mis omas sama mõju hageja kui juriidilise isiku tegevusele ning, mis mõlemal juhul sai toimuma tänu juriidilise isiku huvide eiramisele.
24.22.11.2011.a elektronkirja abil puudub kohtul kahtlus, et hageja huvisid eiravad läbirääkimised toimusid ajal, mil kostja juhatuse liikme leping oli kehtiv. Kostja on hagiavalduse vastuse lisana esitanud ka avalduse, mille avaldas soovi juhatuse liikme ametist tagasi astuda (t II, lk 220). Kõnesolev avaldus on koostatud 10.10.2011.a kuupäevaga, kuid kostja on end juhatuse liikme ametist palunud vabastada alles 10.12.2011.a. Kuigi kostja esindaja toonitas 17.01.2013.a kohtuistungil, et kostja poolt oli juba 2011.a oktoobris esitatud avaldust juhatuse liikme kohalt lahkumiseks, omab kohtu hinnangul tähtsust see, et avalduse esitamise ja ametist lahkumise vahelisel ajal omas juhatuse liikme leping ikkagi kehtivust.
2-12-30012
25.Hinnates hageja ja kostja vahelise õigussuhte sisu mõjutavaid asjaolusid peab kohus vajalikuks rõhutada hageja kui äriühingu peamist eesmärki – vaid Xxx toodete müügile keskendumine. Hageja kui äriühing asutati just Xxx kaubamärgiga toodete müügiks ning ilma Xxx poolse partnerluseta puudunuks hageja ellukutsumise vajadus üldsegi. Xxx strateegiliselt olulist positsiooni pidid teadvustama kõik 2007.aastal sõlmitud turunduslepingu osapooled, sh kostja, kui hageja esindajana lepingu sõlminud isik. Seega pidanuks kostja lähtuma heausksena vaid hageja üldistest eesmärkidest, mis eeldanuks hageja nimel Xxx läbirääkimisi alustama. Kostja on hagiavalduse vastuses leidnud, et lähtus kogu oma ametisoleku aja jooksul hageja parimatest ärihuvidest. Kostja hinnangul nähtub esitatud andmetest, et kostja on oma parimate teadmiste ja oskuste juures äriühingut edukalt juhtinud viiel järjestikusel tegevusaastal (t II, lk 11). Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vaidluse all pole mitte kostja tegevus juhatuse liikmena viie eelneva aasta jooksul, vaid pigem kostja tegevus äriühingu ühe konkreetse eesmärgi täitmata jätmisel. Ilma strateegilise lepingupartnerita on käesolevaks hetkeks realiseerunud olukord, kus hageja majandustegevus on seiskunud. Kohus lisab, et turunduslepingu osapoolte vastastikune käitumine lepingu täitmisel ei vabasta juhatuse liiget hoolsuskohustust järgides oma lepinguliste kohustuste täitmisest.
26.Riigikohus on leidnud, et kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Kohtu hinnangul tuleb juhatuse liikme lepingu tõlgendamisel lähtuda VÕS § 620 lgst 2, mille kohaselt peab käsundi saaja täitma käsundi andja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundi andja varale. Juhatuse liikme puhul on tegemist majandus- ja kutse tegevuses tegutseva professionaalse käsundi saajaga. Eelnevas lõigus toodud seisukohtade abil leiab kohus, et mõistlik ja professionaalne käsundi saaja pidanuks juhatuse liikmena kooskõlas VÕS § 620 lg-ga 2 ja ÄS § 306 lg-ga 2 tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Käesoleval juhul ei vasta kostja tegutsemisviis juhatuse liikme lepingus ja seaduses sätestatud hoolsuskohustuse normidele ning kohus on asjaolusid arvesse võttes hinnangul, et kostja ei tegutsenud hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene oleks taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutanud. Lisaks ei nähtu kostja poolt esitatust, et kostja oleks lepingu täitmiseks teinud kõik mõistlikult võimaliku. VÕS § 24 lg 2 kohaselt, kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevusvõi kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Kohus leiab, et kostjapoolsed vastuväited hagile ei tõenda asjaolusid, mis oleksid näidanud, et kostja tegi niisuguseid pingutusi nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel oleks teinud.
27.Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostja on rikkunud 19.03.2007.a sõlmitud juhatuse liikme lepingu p-dest 2.1 ja 2.2.11 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust. I-II Lojaalsuskohustus
28.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja on juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste täitmisel rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust.
29.Õigusalases kirjanduses on avaldatud seisukohta, et juriidilise isiku juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Juhatuse liige peab temal lasuva lojaalsuskohustuse tõttu tegutsema temale kuuluvate õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus (vt Riigikohtu 11.05.2005.a otsus nr 3-2-1-41-05, p 31).
2-12-30012 Üldise lojaalsuskohustuse näeb juhatuse liikmele ette TsÜS §-st 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samuti omab asjakohasust juhatuse liikme lepingu p 2.2.11, mis näeb ette, et juhatuse liige täidab endale võetud kohustusi äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja on äriühingule lojaalne. Juhatuse liige peab lojaalsuskohustustest kogu oma ametisoleku aja jooksul kinni pidama. Kohus selgitab, et lojaalsuskohustus jaguneb konkurentsikeeluks ja konfidentsiaalsuskohustuseks. Pooltevahelise juhatuse liikme lepingu p 5.3 näeb lisaks ette, et lepinguga kokkulepitud lojaalsuskohustus ning ärisaladuse hoidmise kohustus kehtib lepingu kehtivuse ajal ning kolm aastat pärast lepingu lõppemist. Sätte teine lause näeb ette, et juhatuse liikmele makstav tasu hõlmab ka tasu nimetatud kohustuse täitmise eest pärast lepingu lõppemist. Poolte vahel on seoses lojaalsuskohustuse rikkumisest tuleneva leppetrahvi kohaldamisega vaidlus ka juhatuse liikme lepingu p 5.3 tühisuse osas. Kohus märgib, et käsitleb juhatuse liikme lepingu p 5.3 tühisust puudutavat vaidlust järgnevas kohtuotsuse alajaotises. Samas juhib kohus tähelepanu, et võimalik juhatuse liikme p 5.3 tühiseks tunnistamine ning leppetrahvi mittekohaldamine, ei vabasta kostjapoolse lojaalsuskohustuse rikkumise tuvastamisel kostjat seadusest tulenevast juhatuse liikme vastutusest nii lepingu kehtivuse ajal kui VÕS § 625 lg 2 tõttu juhatuse liikme ametiaja lõppemisel. Seega peab kohus andma hinnangu kostja lojaalsuskohustuse järgimisele sõltumata leppetrahvi nõude aluse olemasolust. Nii konkurentsikeeldu ja konfidentsiaalsuskohustust reguleeritakse seaduses ja pooltevahelises juhatuse liikme lepingus nende erinevates sätetes ja punktides. Seetõttu käsitleb kohus kostja lojaalsuskohustuse võimalikku mittejärgimist eraldiseisvalt läbi konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsus-kohustuse regulatsioonide. I–II–I Konkurentsikeeld
30.Konkurentsikeeldu reguleerib juhatuse liikme lepingu p 2.2.10, mille kohaselt kohustub juhatuse liige mitte töötama konkurentide juures kogu lepingu kehtivuse ajal, välja arvatud juhul, kui selleks on osanike luba ning hoiatab ja kohustub mitte kasutama oma huvides temale lepingu kehtivuse ajal ja kahe aasta jooksul pärast selle lõppemist seoses ülesannete täitmisega teatavaks saanud äriühingu ameti- ja ärisaladusi. Ameti- ja ärisaladusteks on igasugune informatsioon, mis on seotud äriühingu majandustegevuse, tulevikukavade, tehnika, finantside, intellektuaalse omandi, osutatavate teenuste, hindade, klientide ja äripartneritega, mis ei ole avalikult üldises korras kättesaadav. Lojaalsuskohustusest tulenevat konkurentsikeeldu reguleerib ka lepingu p 5.1.1, mille järgi ei tohi juhatuse liige töötada konkurentide juures ega teha konkurentidega koostööd. Konkurentideks on juhatuse liikme lepingu mõttes kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes tegutsevad äriühinguga samadel tegevusaladel või alustavad või plaanivad alustada tegevust samadel tegevusaladel. Lepingu p 5.1.3 lisab, et juhatuse liige ei tohi töötada iseseisvalt ettevõtjana äriühinguga samadel tegevusaladel. Seaduses on osaühingu juhatuse liikme konkurentsikeeld sätestatud ÄS § 185, mille esimese lõike kohaselt ei või juhatuse liige osanike nõusolekuta, nõukogu olemasolul aga nõukogu nõusolekuta olla füüsilisest isikust ettevõtjaks osaühingu tegevusalal; olla osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik; olla osaühinguga samal
2-12-30012 tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui on tegemist ühte kontserni kuuluvate ühingutega.
31.Kohus on käesolevaks hetkeks tuvastanud, et kostja poolt on XxxOÜ asutanud 12.12.2011.a, seega pärast juhatuse liikme lepingu hagejapoolset ülesütlemist. Lisaks puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja alustas XxxOÜ kaudu Xxx toodete turustamist 01.01.2012.a, seega pärast turustamislepingu lõppemist. Lepingu kehtivuse ajal võimaliku konkurentsikeelu rikkumise osas omab asjakohasust hageja poolt 11.12.2012. a menetlusdokumendis märgitu (t III, lk 26), et kostja oli enne XxxOÜ asutamist 27.09.2011.A rajanud ettevõtte Xxx OÜ (registrikood 12168118). Xxx OÜ asutati kostja poolt ajal, mil juhatuse liikme leping oli kehtiv. Hageja lisab – olgugi, et kostja asus Xxx koostööd tegema läbi XxxOÜ, oli tal see plaanis hiljemalt (kui mitte varem) Xxx OÜ loomisel. Lähtudes juhatuse liikme lepingu p-s 5.1.1 toodud konkurendi mõiste sisust, leiab kohus, et Xxx OÜ näol polnud siiski tegemist hageja konkurendiga. Xxx OÜ puhul polnud tegemist ettevõttega, mis oleks alustanud või plaaninud alustada tegevust samal tegevusalal kui hageja (vt t III, lk 105 ja kostja tunnistus – t III, lk 176). Kohus lisab, et kuivõrd hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et Xxx OÜ oleks üldse majandustegevust omanud, siis asub kohus seisukohale, et ainuüksi äriühingu asutamine, st äriregistrisse kandmine, ei ole käsitletav konkurentsikeelu rikkumisena juhatuse liikme lepingu p-de 5.1.1 ja 5.1.3 mõttes.
32.Alates 01.01.2012.a hakkas Xxx’i kaubamärgiga tooteid Eesti turul müüma kostja poolt 12.12.2011.a kostja poolt asutanud XxxOÜ. Eelneva osas poolte vahel vaidlus puudub, nagu ka asjaolus, et nii hageja kui XxxOÜ tegevusvaldkonnaks on üld- ja eriotstarbeliste masinate ja seadmete hulgimüük. Seega võib XxxOÜ-d pidada hageja konkurendiks. Olgugi, et kostja on kõnesoleva äriühingu asutanud pärast juhatuse liikme lepingu kehtivuse lõppemist, on XxxOÜ tegevus saanud võimalikuks vaid juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal kostja poolt astutud sammude tulemusel. Kostja sõnul võttis ta pärast 14.11.2011.a Priit Printsiga toimunud koosolekut vastu Xxx poolt esitatud koostöö pakkumise (t III, lk 176). Seega võttis kostja Xxx poolse pakkumise vastu veel juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal. Kohtu hinnangul läks kostja taolise otsuse langetamisel vastuollu juhatuse liikme lepingu p-ga 5.1.1, mille järgi ei tohi juhatuse liige töötada konkurentide juures ega teha konkurentidega koostööd. Lähtudes samas punktis määratletud konkurendi mõistest, tuleb konkurendiks pidada ka isikut, kes alustab või plaanib alustada tegevust samadel tegevusaladel. Kuivõrd kostja oli juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal otsustanud Xxx’iga koostöö kasuks, siis eeldas selle kokkuleppe täitmine tulevikus hagejaga konkureeriva äriühingu loomist. Seega, juhatuse liikme leopingu pst 5.1.1 tulevalt, sai kostjast, olles veel hageja juhatuse liige, hagejale konkurent. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja rikkus juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal lepingust tulenevat konkurentsikeeldu.
I–II–II Konfidentsiaalsuskohustus
33.Konfidentsiaalsuskohustuse e ärisaladuse hoidmise kohustuse järgmisel peab juhatuse liige tagama selle, et vältida äriühingut puudutava sellise informatsiooni sattumist kolmandate isikute kätte, mille avaldamise vältimise suhtes on äriühingul põhjendatud huvi.
34.Lojaalsuskohustusese alla kuuluvat konfidentsiaalsuskohustust reguleerib VÕS § 625, mille esimene lõige näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses
2-12-30012 käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. ÄS § 186 lg 1 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma osaühingu ärisaladust. Juhatuse liikme lepingus reguleeritakse konfidentsiaalsuskohustust p-s 2.2.10 (vt käesoleva otsuse p 29). Konfidentsiaalsuskohustust reguleerib ka juhatuse liikme lepingu p 5.1.4, mille järgi peab juhatuse liige olema äriühingule lojaalne, hoidma saladuses talle teatavaks tehtud või seoses tööga teatavaks saanud hageja majandustegevust puudutavat informatsiooni, ameti- ja ärisaladusi. Äriühingu ameti- ja ärisaladustena lepingu mõistes käsitletakse eelkõige informatsiooni äriühingu poolt teistest äriühingutes ja nende loomise projektides osalemise kohta, äriühingu poolt peetavat raamatupidamisarvestust, andmeid äriühingu koostööpartnerite kohta, äriühingu valduses olevat tehnilist, intellektuaalset ja muud ärilist teavet, andmeid tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta, äriühingu poolt toodetavate toodete ja osutatavate teenuste omahinna kohta, äriühingu poolt sõlmitavate lepingute oluliste tingimuste kohta, konfidentsiaalsete lepingute olemasolu ja sisu kohta. Lepingu p 5.1.6 kohaselt on juhatuse liikmel keelatud kasutada seoses tööga temale hageja kohta teatavaks saanud igasuguseid andmeid iseenda või oma lähikondsete isiklikes huvides ja nende juriidilistes toimingutes, mis mingil viisil konkureerivad hagejaga.
35.Hageja arvamuse kohaselt nähtub 22.11.2011.a elektronkirjast, et kostja rikkus juba pooltevahelise juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal kõiki lepingus sätestatud lojaalsuskohustusi (t I, lk 3). Hageja jätkab: kostja lõi tahtlikult enda poolt asutatud äriühingu jaoks võimaluse Xxx koostöölepingu sõlmimiseks. Kostja märgib hagiavalduse vastuses, et Xxx on ametlikult hagejat lepingu lõpetamisest teavitanud ega pole kordagi viidanud kostjast kui juhatuse liikmest tingitud asjaoludele. Kostja lisab, et otsustas XxxOÜ loomise pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist (t II, lk 14). Kostja kohaselt asjaolu, et kostja suhtles veel hageja juhatuse liikmeks oleku ajal Xxx ja jutuks oli tulnud ka võimaliku koostöö omavaheline jätkamine, ei tähenda veel, et kostja oleks rikkunud oma lojaalsuskohustust hageja ees. Kostja selgitab, et ärimaastikul tehakse ikka aeg-ajalt erinevaid ettepanekuid, kuid pelgalt ettepaneku ärakuulamine ja info vastuvõtmine ei saa olla iseenesest veel käsitletavad juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Kostja kohaselt algasid aktiivsed läbirääkimised iseseisva koostöö jätkamiseks Xxx siis, kui kostjal polnud enam mingit puutumust hagejaga. Kohus teeb asjas esitatud väidete ja tõendite pinnalt järelduse, et juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal pole lepingu p 5.1.4 loetletud ameti- ja ärisaladused väljunud hageja ja tema emaettevõtte ning turustamislepingupartneri siseringist. Kostja läbirääkimised toimusid Xxx, kes oli üheks turustamislepingu osapooleks ning kelle ees puudus hagejal kui ka kostjal vajadus ameti- ja ärisaladusi varjata. Kuivõrd hageja pole hagiavalduses ega hiljem esitatud menetlusdokumentides tõendanud, et konfidentsiaalne teave äriühingu kohta oleks sattunud kõrvaliste kolmandate isikute kätte, siis leiab kohus, et kostja pole juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal konfidentsiaalsuskohustust rikkunud.
36.Seoses konfidentsiaalsuskohustusega jätkub poolte vahel vaidlus küsimuses, kas kostja on hageja juhatuse liikmena saadud teavet kasutanud hagejaga konkureeriva XxxOÜ tegevuse raames.
37.Hagiavalduses märgib hageja, et alates XxxOÜ loomisest on kostja hagejale kuulunud äritegevuse ümbertõstmisel omakasu eesmärgil ära kasutanud kogu hageja juures juhatuse liikmena töötamise perioodil omandanud teadmised ja informatsiooni, hageja ärisaladuse ning muu ärilise teabe puhtalt oma isiklikes huvides (t I, lk 3). Kostja väite kohaselt pole hageja
2-12-30012 esitanud vastavaid tõendeid selle kohta, mis näitaksid, et kostja on rikkunud tema ärisaladuse hoidmise kohustust. Kostja osundab ka hageja kohustusele näidata, milles seisnes ettevõtte ärisaladus ja kuidas on kostja selle hoidmise kohustust rikkunud (t II, lk 15). 11.12.2012.a menetlusdokumendis leiab hageja, et hagejaga identse äriühingu loomine niivõrd lühikese ajaga eeldas seda, et kostjal oli võimalik tegutseda selliste töötajatega, kes on juba kõnealuse tegevusega kursis. Samuti oli kostjal vaja oskusteavet ja informatsiooni selle kohta, kuidas hagejaga identse äriühingu juhtimine välja näeb. Hageja hinnangul oli kõik eelnev kostjale teada kui ärisaladus (t III, lk 27). Hageja osundab ka sellele, et kostja on võtnud tööle kõik hageja endised töötajad. Hageja leiab, et kostja tegevus ei oleks võimalik ilma hageja ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse informatsiooni avaldamise ja kasutamiseta. Kohus osundab Riigikohtu seisukohale, kus on leitud, et konfidentsiaalsuskohustuse nõue ei tohi kaasa tuua olukorda, mil ärisaladuse hoidmise kohustus ei võimalda juhatuse liikmel pärast ametiaja lõppemist üldse samal tegevusalal tegutsemist jätkata. Riigikohus jätkab, et kohtutel tuleb vaidluste korral kindlaks määrata piir, mil juhatuse liige võib juhatuse liikmena saadud teadmisi ja kogemusi teises ettevõtluses ära kasutada ja anda oma saadud teadmisi edasi enda kaastöötajatele. Tsiviilkolleegiumi arvates tuleks selle piiri tõmbamiseks kohtuvaidluste korral võimalikult täpselt välja selgitada, mis on konkreetses äriühingus ärisaladus (vt Riigikohtu 09.12.2008.a otsus nr 3-2-1-103-08, p 20).
38.Kohus nõustub siinkohal kostja poolt esitatud seisukohtadega (vt t II, lk 15 ja t III, lk 106-107). Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt määratlenud, millist juhatuse liikme lepingu p-s 5.1.4 loetletut ärisaladust on kostja avaldanud. Hageja käsitlus ärisaladusest (t III, lk 27) kujutab endast liialt laialivalguvat mõistet, mille raames ei selgu täpselt see teave, mis on konkreetses äriühingus ärisaladus. Kohus leiab, et ekslik on hagejapoolne käsitlus, mis annab mõista, et kogu juhatuse liikme olemus ja tema käitumine peaks olema käsitletav ärisaladusena. Kohus leiab, et XxxOÜ juhatuse liikmena on kostja tuginenud hagejalt saadud töökogemustele, mille pidamine ärisaladuseks oleks ilmselgelt vastuolus Riigikohtu poolt leitule ning tooks kostjat kaasa ülemäära kahjustava olukorra, kus kostjal poleks üldse võimalik samal tegevusalal jätkata. Kohus lisab, et kostja poolt XxxOÜ kiire loomine niivõrd lühikese ajaga sai võimalikuks just tänu töökogemusele ning faktile, et kostjal olid eelnevad kontaktid ja suhtlemise tava samaks jäänud lepingupartneri Xxx. XxxOÜ võis oma tegevuses kasutada ka Xxx sõlmitud turustamislepingu raames liikuvat infomatsiooni, mis oma olemuselt võis varasema hageja suhtlemisel kasutatuga kattuda, kuid pole siiski käsitletav ärisaladusena juhatuse liikme lepingu p 5.1.4 mõttes, mida kostjal tulnuks sama lepingu p 5.1.6 täitmiseks varjata. Kohtu hinnangul ei ole konfidentsiaalsuskohustuse järgimise hindamisel asjakohased hageja endiste töötajate tööleasumine XxxOÜ-s. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et varem hageja juures töötanud isikud on nüüdsest tööl XxxOÜ-s. Seetõttu puudub kohtul vajadus lahendada hageja poolt 11.12.2012.a menetlusdokumendis esitatud andmete väljanõudmise taotlust. Kostja poolt 02.04.2013.a toimunud kohtuistungil tunnistas kostja, et endised hageja töötajad võtsid ise kostjaga ühendust. Kohus leiab, et hageja endisi töötajaid ei saa käsitleda kui hageja ärisaladust. Kostjaga liitunud neli töötajat on XxxOÜ-s rakendamas samuti vaid varasemalt saadud töökogemusi, mis osaliselt seletab ka XxxOÜ kiiret jalgadele tõusu ärimaastikul, kuid mis pole siiski vaadeldav kui tulemust, mis on saavutatud hageja ärisaladuse najal. Sarnase seletuse võib anda ka XxxOÜ kasuks otsustanud kliendibaasi osas, kes on oma valikutes vabad ning kelle valikute suunamiseks pole tarvidust hageja ärisaladuse järele.
39.Lähtudes eeltoodud argumentatsioonist, ei ole kohus tuvastanud, et kostja oleks rikkunud juhatuse liikme lepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust. Kuigi kohus kostjapoolset
2-12-30012 konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist ei tuvastanud, siis rikkudes üldise lojaalsuskohustuse alla kuuluvat konkurentsikeeldu, ei ole kostja oma juhatuse liikme tegevuses eelistanud juriidilise isiku huve enda isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Kohus on käesoleva otsuse p-s 28 viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt juhatuse liige peab temal lasuva lojaalsuskohustuse tõttu tegutsema temale kuuluvate õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Kohus lisab, et juhatuse liikme leping kui käsundusleping eeldab usaldussuhet käsundiandja ja käsundisaaja vahel.
40.Kohus leiab, et asjas on tõendust leidnud fakt, et kostja võttis vastu põhimõttelise otsuse teha iseseisvalt koostööd hageja senise strateegilise lepingupartneri Xxx veel juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal. Sellest järeldub, et kostja on juriidilise isiku huvidest enda huvisid tähtsamateks pidanud, rikkudes seega juhatuse liikme lepingu poolt eeldatud usaldust. Kostja on seega rikkunud juhatuse liikme lepingu p-des 2.2.11, 5.1.1, 5.1.3 sätestatud lojaalsuskohustuse nõudeid. I–III Leppetrahvi nõue ja kahju hüvitamise nõue
41.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 31 955,82 eurot (500 000 krooni). Vastavalt juhatuse liikme lepingu p-le 5.4 on pooled kokku leppinud, et kui juhatuse liige rikub lepinguga kokku lepitud lojaalsuskohustust, s.o lepingu punkte 5.1, 5.2, 5.3, kohustub ta äriühingule tasuma leppetrahvi summas viissada tuhat (500 000) krooni. Vastava leppetrahvinõude peab äriühing esitama kahe kuu jooksul arvates leppetrahvi aluseks olevast rikkumisest teadasaamisest (t I, lk 14).
42.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. § 159. Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue.
43.Kostja on hagiavalduse vastuses leidnud, et hagejal puudub õiguslik alus juhatuse liikme lepingule tuginedes leppetrahvi nõude esitamiseks. Kostja märgib, et leppetrahvi tasumise nõudmiseks peab hageja tõendama, et kostja on rikkunud oma juhatuse liikme lepingust tulenevat kohustust. Kostja lisab, et juhatuse liikme lepingu p-s sisalduv lojaalsuskohustuse ning ameti- ja ärisaladuse hoidmise kohustuse kokkulepe on tühine, sest hageja pole kostjale selle kohustuse täitmise eest õiglast tasu maksnud (t II, lk 12).
44.Kohus peab esmalt vajalikuks osundada juhatuse liikme lepingu p 5.4 sõnastusele, mis võimaldab hagejal leppetrahvi juba ühe loetletud lepingu punkti rikkumisel. Ekslik on kostja seisukoht, mis seob lojaalsuskohustuse vaid juhatuse liikme lepingu p-ga 5.3. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud heas usus, mis on konkurentsikeeldu rikkudes ühtlasi kaasa toonud lojaalsuskohustuse rikkumise lepingu p 5.1 ja selle asjakohaste alapunktide 5.1.1 ja 5.1.3 mõttes. Seega ei vabastaks juhatuse liikme lepingu p 5.3 tühiseks tunnistamine kostjat leppetrahvi tasumisest. Kohus lisab, et juhatuse liikmel tuleb ametisoleku ajal ühes hoolsuskohustusega järgida ka lojaalsuskohustust vaatamata sellele, kas juhatuse liikme lepingus on vastavad kohustused eraldiseisvalt sätestatud või mitte. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja oleks juhatuse liikme teatud ulatuses lojaalsuskohustusest vabastanud. Juhatuse liikme lepingu p-s 5.4 sätestatud leppetrahv ning selle suurus olid kostjale teada kogu juhatuse liikmeks oleku aja ning pidi Xxx poolt esitatud koostööpakkumist vastu võttes leppetrahvi võimaliku tasumise kohustusega arvestama. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadest tulenevaga, et hageja poolt õiglase tasu maksmata jätmine vabastaks juhatuse liikme hoolsus- või lojaalsuskohustusest.
2-12-30012
45.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et käesolevas asjas leidnud on tõendamist leidnud kostjapoolne juhatuse liikme lepingu p-st 5.1 tuleneva lojaalsuskohustuse rikkumine. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 31 955,82 eurot. Kuivõrd hageja leppetrahvi nõue kuulub rahuldamisele sõltumatult juhatuse liikme lepingu p 5.3 võimalikust tühisusest, siis puudub kohtu hinnangul leppetrahvi nõude lahendamisel vajadus analüüsida lepingu p-st 5.3 tulenevat kolme aastase lojaalsuskohustuse nõude ulatuse proportsionaalsust kostjale makstud juhatuse liikme töötasuga. II
46.Kohus tuvastas, et kostja ei ole juhatuse liikmena üldisi ja lepinguga ette nähtud hoolsus- ja lojaalsuskohustusi järginud (vt p-d 26 ja 39). Seega on täidetud juhatuse liikme vastutuse esmane eeldus. Teisena peab kohus tuvastama, kas kostja vastutab juhatuse liikme kohustuse rikkumise eest.
47.VÕS § 103 lg-st 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sõnastuse kohaselt kohustuse mittevabandatavust eeldatakse. Käesoleval juhul ei ole kostja vabandatavusele kui kahju hüvitamise nõuet välistavale asjaolule tuginenud. Seega loeb kohus kehtivaks eelduse, et kostjapoolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav, mistõttu tuleb kostjat juhatuse liikme kohuste rikkumise eest vastutavaks pidada. III
48.Kohus on tuvastanud, et kostja on rikkunud juhatuse liikme lepingust tulenevaid hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Kuid lisaks juhatuse liikme lepingu rikkumisele peab kohus kahju hüvitamise nõude puhul tuvastama, kas hagejale on tekkinud kahju ning kas kahju tekkis just kostjapoolse juhatuse liikme lepingu rikkumisega.
49.Käesolevas tsiviilasjas lahendatava kahjunõude aluseks on asjaolu, et alates 01.01.2012.a ei olnud hageja enam Xxx lepingupartneriks Eestis. Eestis Xxx toodete turustamine oli hageja peamine eesmärk ja tegevusvaldkond läbi mille toimus hageja kui äriühingu majandustegevus. Hageja ja Xxx turustamislepingu mittejätkumisega sai hageja oma väidete kohaselt kahju.
50.VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsese varalise kahjuna on käsitletavad hageja nõuded AS-iga Xxx sõlmitud üürilepingust tulenenud jätkatud maksed üüri ja valveteenuste eest summas 18 086,24 eurot. Hagiavalduses märgib hageja, et ta ei saanud olla teadlik, et hageja kui äriühingu tegevus lõppeb 01.01.2012.a, seega oli tal kohustus äritegevuseks vajalike ruumide kasutamiseks sõlmitud üürilepingut ja valveteenuselepingut edasi täita. Tõenditena on hageja esitanud ajavahemiku 01.01.2012.a 25.05.2012.a üüriarved ning sama ajavahemiku elektri- ja valveteenuste arved (t I , lk 5). Tulenevalt asjaolust, et hageja oli sunnitud oma valduses oleva Xxx kuuluva kauba tagastama, on hageja kandnud lao- ja transpordikulusid summas 5 628,61 eurot (tõenditena hagiavalduse lisad nr-id 16 kuni 19; t I, lk 147-176). Kuivõrd hageja majandustegevus lõppes niivõrd ootamatult, tekkis hagejale kahju ka realiseerimata vara näol summas 4 572,92 eurot (tõendina on esitatud 22.05.2012.a akt, t I, lk 177-178). Kokku on hageja otsest varalist kahju kandnud 28 287,77 euro suuruses summas. Hageja poolt otsese kahju summa suuruse tõendamiseks esitatud tõenditele kostja vastu vaielnud ei ole.
51.Saamata jäänud tulu osas on hageja seisukohal, et kuna kostja muutis võimatuks hageja ja Xxx vahelise turustamislepingu jätkumise, jäi hagejal saamata kasum, mida ta oleks viie aasta
2-12-30012 jooksul tänu Xxx’iga sõlmitava turustamiselepinguga teeninud. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tulu hageja kolme eelneva aasta maksueelse kasumi keskmise järgi summas 590 718,20 eurot. Hageja arvutuste kohaselt on hageja kostja tegevuse tõttu saanud kahju summas 619 005,97 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja on 12.12.2011.a tasaarvestanud kostja nõude hageja vastu summas 1 391,67 eurot ja lähtudes VÕS § 161 lg-st 2, kuulub kostja poolt hüvitamisele summa 585 658,48 eurot (619 005,97 - 1 391,67 - 31 955,82).
52.Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on kahju kannatanud. Pooltevahelise vaidluse esemeks on tekkinud kahju (eelkõige saamata jäänud tulu) ulatus ja küsimus, kas Xxx mittejätkamine hageja turustamislepingu partnerina oli põhjustatud kostja poolt.
53.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on leidnud, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab kohus teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.
54.Kohtuotsuse punktides 48 ja 49 loetletud kahjud olid hagiavalduse kohaselt hagejale tekkinud tulenevalt asjaolust, et kostja muutis võimatuks hageja ja Xxx vahelise koostöölepingu jätkumise. Kohtu hinnangul eeldab taoline hageja mõttekäik seda, et Xxx sõlmitud turustamislepingu pikenemine on garanteeritud ning kostja käitumise tõttu lepingu pikendamine ei realiseerunud. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja ei alustanud Xxx sõlmitud turustamislepingu pikendamiseks hageja huvisid silmas pidades läbirääkimisi. Seega rikkus kostja juhatuse liikme lepingust tulenevaid kohustusi, jättes vajalikud hoolsus- ja lojaalsuskohustused järgimata. Kui juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi hinnata Xxx turustamislepingu läbirääkimiste seisukohalt, siis nõustub kohus kostja väidetega selles, et Xxx koostöö jätkamiseks olnuks vajalik mõlemapoolne huvi. Kostjapoolne nõuetekohane juhatuse liikme kohustuste täitmine ei oleks kohtu hinnangul automaatselt tähendanud seda, et Xxx oleks hagejaga turustamislepingut pikendanud. Kui Xxx poolset huvi lepingu sõlmimiseks ei oleks saanud eeldada, siis poleks turustamislepingu pikendamine sõltunud vaid kostjapoolsest juhatuse liikme kohustuste täitmisest. Taolisel juhul ei oleks VÕS § 127 lg-s 4 ette nähtud põhjusliku seose nõue täidetud. Seetõttu tuleb kohtul tsiviilasjas esitatud tõendite abil hinnata, kas Xxxl võis olla huvi hagejaga koostöö jätkamiseks ka siis, kui kostja olnuks hageja juhatuse liikmeks. 04.11.2012.a menetlusdokumendis nendib hageja, et kuigi oli olemas teoreetiline võimalus, et Xxx koostöösuhteid hagejaga lepinguperioodi lõppedes enam ei jätka, on pooltevahelist praktikat ning kostja tegevust vaadates ilmselge, et just kostja tegevus viis Xxx ja hageja vahelise koostöö lõppemisele (t III, lk 9).
55.Pooled on kohtuasjas Xxx, Aktsiaseltsi Xxx ja hageja omavahelise turustamislepingu ning selle täitmise kohta esitanud ulatuslikult materjali. Hagejaks oleva äriühingu asutamisel sai selle tegevuseks Xxx kaubamärgi toodete turustamine Eestis. Sellele eelneval perioodil oli Xxx kaubamärgiga toodete maaletoojaks olnud hageja asutaja ning ainuosanik Aktsiaselts Xxx. Hagiavalduse vastuses märgib kostja, et Xxx juhtis juba aastatel 2004-2005 korduvalt Aktsiaseltsi Xxx tähelepanu asjaolule, et Xxx ei ole rahul nende müügitulemustega ega pidevate lepingurikkumistega. Kostja on esitanud Xxx vaatleja 20.03.2008.a raporti, milles on tehtud Aktsiaseltsile Xxx etteheiteid Xxx müügikontseptsiooni mittejärgimise osas ja esines probleeme
2-12-30012 edasimüüjate allahindluste süsteemidega. Eraldi on esile toodud Aktsiaseltsi Xxx tegevust Aktsiaseltsile Xxx kuuluva kaubamärgi Xxx all toimuvat Xxx toodete edasimüümist, kuna Xxx varustati alati eritingimustel ja tal oli võimalik müüa turul suurte allahindlustega (t II, lk 4, 28). Varasemalt oli Xxx esindaja Aktsiaseltsi Xxx poolsele turustamislepingu rikkumisele juhtinud tähelepanu 19.10.2004. a elektronkirjas (t II, lk 88). Kohus ei nõustu hageja esitatud seisukohaga, et asjakohatud on kostjapoolsed viited Aktsiaselti Xxx varasematele võimalikele lepingu rikkumistele. Kohtu hinnangul omavad varasemate rikkumiste kirjeldused asjakohasust, kuivõrd need annavad kohtule võimaluse võrrelda Xxx lepingupartnerite käitumist pikema aja vältel. See annab omakorda võimaluse hinnata Xxx võimalikke motiive, miks hagejaga koostööd ei jätkatud.
56.Xxx poolsele survele vastu tulles loodi 2007.a hagejaks olev äriühing, mille eesmärgiks sai Xxx ja Xxx toodete müük Eestis. Eelnevas punktis toodud asjaolude pinnalt võib järeldada, et Xxx soostus 19.04.2007.a turustamislepingu sõlmimisega vaid seetõttu, et eeldas hageja sõltumatut staatust Aktsiaseltsist Xxx. Samas on kostja tõendina esitanud 25.07.2008.a elektronkirja, milles Xxx esindaja avaldas soovi Eestisse sõltumatu äriühingu rajamiseks. Kohtu hinnangul nähtub sellest asjaolust, et Xxx polnud 20.03.2008.a raporti valguses rahul siinse Xxx esindamisega. Kostja viitab ka OÜ Saemeister tegevjuhi Liina Liivati pöördumisele, milles tegevjuht nendib, et hageja loomisel ebaõiglased hinnakampaaniad jätkusid (t II, lk 112). Xxx esindaja H. Austel avaldas oma vastuses Liina Liivatile toetust ning lubas probleemiga tegeleda (t II, lk 106). Sellest nähtub, et probleemid jätkusid ka 19.04.2007.a sõlmitud turustamislepingu ajal, millest võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja ei saavutanud kõnealuse turustamislepinguga taotletud iseseisvust.
57.Kostja väidete kohaselt ei soovinud kostja minna vastuollu Xxx müügikontseptsiooni ja kokkulepetega, kuid tal polnud muud võimalust, kui alluda emaettevõtte Aktsiaseltsi Xxx soovidele (t II, lk 8). Hageja on 04.11.2012.a menetlusdokumendis seisukohal, et Aktsiaselts Xxx ei ole kunagi sekkunud hageja juhtimisse eesmärgiga teha midagi Xxx strateegiaga vastuolus olevat. Kohus taolise hageja käsitlusega ei nõustu. 19.04.2007.a turustamisleping oli sõlmitud hageja, Xxx ja Aktsiaseltsi Xxx vahel. Olles lepingu eraldiseisev osapool, võis turustamislepingu rikkumine kaasneda ka ainult Aktsiaseltsi Xxx tegevusest, mis toimus eraldiseisvana hagejast. Seega ei vajanudki Xxx strateegiaga vastuollu minek sekkumist hageja juhtimisse. Kohtu hinnangul puudusid kostjal vahendid, mille abil mõjutada Aktsiaseltsi Xxx hoiduma turustamislepingu rikkumisest. Kostja sai rikkumisele vaid tähelepanu juhtida, nagu ta tegi 13.09.2010.a elektronkirjas (t II, lk 110). Eelneva valguses leiab kohus, et puudub mõistlik põhjus eeldamaks, et kostja jäämine hageja juhatuse liikmeks oleks taganud Xxx koostöö jätkumise. Kohus nõustub kostja esindaja arvamusega, et asjaolud tõendavad Xxx pikemaajalist rahulolematust nii hageja kui ka Aktsiaseltsi Xxx tegevusega. Kohus märgib lisaks, et 19.04.2007.a turustamislepingu rikkumised ei olnud põhjustatud kostja poolt, mis andnuks Xxx ajendi keelduda hagejaga koostöö pikendamisest.
58.Elimineerimise meetodit kasutades jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Käesoleval juhul on hageja leidnud, et kostjapoolne juhatuse liikme lepingu rikkumine on saanud põhjuseks hagejale kahjuliku tagajärje saabumisel. Samas on kohus eelnevalt jõudnud seisukohale, et kui kostja oleks juhatuse liikme lepingu kohustustest kinni pidanud, ei oleks Xxx siiski hagejaga turustamislepingut pikendanud.
2-12-30012
59.Seega puudub kohtu hinnangul põhjuslik seos kostja juhatuse liikme lepingust tuleneva rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Seetõttu pole täidetud ka juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise eeldused, mistõttu tuleb hageja kahjuhüvitise 585 658,48 euro nõue jätta rahuldamata. IV Viivisenõuded
60.Kuivõrd kohus jätab hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõuded sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise osas. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja leppetrahvilt viivist arvestanud. IV Menetluskulud
61.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele umbes 4 % ulatuses, siis hageja menetluskulud jäävad 4 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 96 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).