Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 28.06.2011 esitas OÜ Kelenisso kohtule hagi AS Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2011/1787. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud neli laenulepingut. United Marine Management OÜ (edaspidi UMM) ja kostja vahel on 23.04.2009 sõlmitud laenuleping nr 09-029026-JI. Eelnimetatud laenulepingute tagamiseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud viis hüpoteegi seadmise lepingut hagejale kuuluvatele korteriomanditele. 11.04.2011 on kostja saatnud hagejale lepingute ülesütlemise teate ja asunud laenulepingute järgset võlgnevust täitemenetluses sisse nõudma. Täitmisteate kohaselt on nõude suuruseks 1 858 486,83 eurot. Kostja on täitemenetluse algatamise avalduse esitanud alusetult, kuna tema nõue hageja vastu ei ole selge, kostja on jätnud tähelepanuta enda osa (süü) võlgnevuse tekkimisel. Laenulepingust nr 09-029026-JI tulenev nõue ei saa olla seaduslik, kuna kostja on laenanud vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Nimelt on kostja esmalt otsustanud krediteerida firmasid (Akai Shipping Ltd, Alma Shipping Ltd, Maya Shipping Ltd) ja seejärel refinantseerida laenud UMM poolt vaatamata laenusaajate selgele krediidiriskile. UMM nimetatud lepingust mingit kasu ei saanud, tehing on vastuolus heade kommetega. Hageja palus tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 025/2011/1787 lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõue hageja ja UMM vastu on kokku 14 558 728,89 eurot. Hageja varadele kostja kasuks seatud hüpoteekide kogusumma on 1 858 486,83 eurot. Kostja nõue on selge, võlgnevuste arvestus on korrektselt esitatud ning tabelifailis on märgitud laenude põhiosamaksete tagasimaksed, mille võrra on kostja võlgnevust vähendanud. Hagiavalduses tehtud etteheited vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimise kohta on põhjendamata. Laenulepingu nr 09-029026-JI alusel on UMM-le väljastatud laen, mille sihtotstarbeks oli vastavalt laenulepingu punktile 3 garantii andjatele (Akai Shipping Ltd, Alma Shipping Ltd, Maya Shipping Ltd ja OÜ Giltvar Baltic) laenulepingute nr 07-199365-JI, 06-136717JI, 07003827-JI, 07-000809-JI ja 07-002749-JI alusel antud laenude ning hagejale laenulepingu nr 2000757 alusel antud laenu refinantseerimine. Laenulepingu üheks tagatiseks oli 8 laevale seatud laevahüpoteegid ja garantii andjate garantiid. Laevade omanikeks olid laenulepingu punktis 1.1. defineeritud garantii andjad. Pärast refinantseerimist sai laenusaajaks UMM ja garantii andjateks jätkuvalt tagatiseks olevate laevade omanikfirmad. Sisuliselt ei toimunud muudatust UMM jaoks, sest algsest garantiikohustusest sai refinantseerimisega laenukohustus, mille üheks tagatiseks olid samadele 8-le laevale seatud laevahüpoteegid ja hagejale kuuluvad kinnistud. Kui algse garantii andja kohustuse näol oli tegemist UMM OÜ jaoks abstraktse võlakohustusega, millele vastuväidete esitamine ei ole võimalik või on väga piiratud, siis refinantseerimisega võetud laenukohustus on otsene lepingust tulenev võlasuhe. UMM garantiikohustus oli refinantseerimise hetkeks muutunud sissenõutavaks, sest laevade omanikfirmadel olid laenulepingust tulenevad maksevõlgnevused. Algsed laenud olid antud tagatiseks saanud laevade ostmise finantseerimiseks. Nende laenude vormistamisel tegi kostja põhjaliku eelneva laenustruktuuri ja tagatiste analüüsi. Üheks tagatiseks olnud laeva väärtus ületas sel hetkel laenulimiiti ning laevade opereerimise tulem võimaldas laenude teenindamiseks vajaliku rahavoo. Laevade finantseerimise valdkonnas on tavapraktika, et iga laeva jaoks luuakse eraldi äriühing. Välismaiseid äriühinguid kasutatakse kulude optimeerimise eesmärgil, kuna erinevates riikides on laevade registreerimise ja opereerimisega seotud kulud erinevad. Kostja tuvastas algsete laenusaajate tegeliku kasusaaja. Nimelt kinnitas Sergei Zahharov kostjale kirjalikult,

et Akai Shipping Ltd, Alma Shipping Ltd ja Maya Shipping Ltd tegelikuks kasusaajaks on tema. Algsete laenude refinantseerimisel struktureerisid laevade omanikfirmad ja UMM laevadega opereerimisest tulenevad rahavood selliselt, et kasum jäi UMM-le. Seega muutus UMM laenuteenindusvõime refinantseerimisega paremaks. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus tugines TsÜS §-s 87, VÕS §-s 14 ja KraS § 83 lg-s 3 sätestatule ning leidis, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole tehingu tühisus. Seetõttu ei ole antud asjaoludel alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Kohus tuvastas, et 23.04.2009 sõlmisid UMM ja AS Swedbank krediidilepingu (facility agreement) nr 09-029026-JI laenulimiidiga 13 000 000 eurot. Selle allkirjastas UMM nimel juhatuse liige Sergei Zahharov. Kohus tuvastas, et Sergei Zahharov on kirjalikult kinnitanud kliendi majandustegevuse andmete ankeetides, et on UMM-ga seotud äriühingutes Akai Shipping Ltd, Alma Shipping Ltd ja Maya Shipping Ltd tegelik kasusaaja ning kinnitas majandustegevuse kohta esitatud andmete õigsust. Ka täitedokumentideks olevad notariaalselt tõestatud kokkulepped, milles hageja on kinnisasjade omanikuna kohustunud alluma hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele, on hageja nimel allkirjastanud Sergei Zahharov. Sergei Zahharov oli 03.10.2005-09.09.2010 UMM juhatuse liige, lisaks alates 27.10.2011 edasi kuni käesoleva ajani (UMM-i suhtes on Harju Maakohtu 30.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-40507 välja kuulutatud pankrot); samuti oli Sergei Zahharov OÜ Kelenisso juhatuse liige ajavahemikul 25.03.1999-3.09.2010. Sellest järeldas kohus, et nii UMM kui ka hageja pidid vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal teadma, milline on UMM majanduslik olukord. Hageja ei ole väitnud, et oleks vaidlusaluse lepingu näiteks eksimuse või kui ähvarduse mõjul tehtud tehingu tühistanud (TsÜS § 90 lg 1). UMM eesmärgiks oli eelduslikult vaidlusaluse tehingu tegemisel säilitada endaga seotud äriühingute majandustegevus ning kostja nõustus eesmärgi täitmiseks andma äriühingu kasutusse raha just sellistel tingimusel. Selliselt oma vabalt kujunenud tahet avaldades pidi kolmandast isikust võlgnik teadma, et kostja ja tema vahel on laenusuhte tekkimine võimalik just sellisel tingimusel. Kokkuleppe eesmärk ei ole heade kommetega vastuolus, sest nüüdisaja majandus- ja äritegevuse praktikas ei ole ebaharilik, et laene refinantseeritakse. Vaidlusalusest laenulepingust tulenevate kohustuste väärtus ei ole heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja on oma laenulepingust tulenevad kohustused täitnud, andes UMM-le krediiti kogusummas 13 000 eurot ning lepingut ei saa esitatud asjaoludel heade kommete vastaseks muuta see, kuidas laenusaaja laenatud raha kasutab. Arvestades eeltoodut ning samuti õiguskindluse põhimõtet, puudub esitatud asjaoludel õigustus vaidlustada tehingut siis, kui saabub kohustuse täitmise hetk. Lisaks märkis kohus, et juba hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tuleneva nõude suurus on vähemalt 994 429,33 eurot, millise kohustuse osas hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on selles ulatuses sundtäitmine igal juhul lubatav. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud mõista välja kostjalt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-12 asunud seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise või teavitamiskohustuse rikkumisel võib krediidisaaja muu hulgas nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel. Hageja on oma 01.10.2012 täiendavates seisukohtades sõnaselgelt vastava kahju tekkimisele osundanud. Kohus on jätnud käsitlemata kahju tekitamise küsimuse. Õigusele nõuda kahju hüvitamist on hageja viidanud ka

08.11.2012 täiendavates seisukohtades. Hagejale kui kinnisasjade omanikule on tekitatud kahju, milline seisneb kostja poolt hagejale kuuluvate kinnisasjade arvelt sissenõutavas summas. Kahju tekkimise tuvastamise eelduseks on antud juhul kindlaks teha vastutustundetu laenamise põhimõtte ja teavitamiskohustuse rikkumine, mille hindamisest on maakohus alusetult loobunud. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud veenvaid vastuväiteid hageja väitele, et kostja ei ole varifirmade laenu refinantseerides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja ei ole lähemalt selgitanud, milles laenuanalüüs seisnes ja milliseid andmeid laenusaajate kohta tegelikkuses koguti ning mille põhjal laenuotsus langetati. Siiani puuduvad andmed selle kohta, et pank oleks vaidlusaluste tehingute tegemisel kontrollinud varifirmade omanikeringi, varasemat tegevust, tegevuse jätkusuutlikkust või nende ja samuti UMM võimet laenu tagastada. Seega ei ole pank näidanud üles temalt eeldatavat vastutustunnet, vaid on laenusaajaid krediteerides lähtunud eelkõige laenuandja huvidest (kõrgem intress jms). Panga tegevuse tulemusena on tekkinud olukord, kus laenusaaja UMM ei ole olnud võimeline laenu nõuetekohaselt tagastama, kuivõrd pank on selgelt ülehinnanud laenusaaja võimet laenu teenindada. Pangale pidi olema laenusummat ja laenusaaja ettevõtte majanduslikke näitajaid silmas pidades selge, et laenusaaja satub üsna pea pärast laenulepingu sõlmimist laenu tasumisega raskustesse. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on õige ja selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega laenulepingu kehtivuse osas ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja seoses apellandi poolt esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud tasaarvestuse avalduse esitamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja leidis, et UMM polnud endale 13 miljoni euro suurust laenukohustust võttes võimeline laenu tagastama ja seetõttu on hagejale tekkinud kahju tasaarvestuse avalduses märgitud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud väidet piisavalt põhistanud ega tõendanud. Hageja seisukohad kahju tekkimise kohta sisalduvad täpsemalt 08.11.2012 menetlusdokumendis (III kd, tl 11160-167). Selles lähtub hageja ringkonnakohtu hinnangul ebaõigetest eeldustest, et laenu tagajärjel muutus UMM omakapital negatiivseks, UMM pidi laenu teenindama üksnes enda kasumist ja UMM bilansis kajastuvad nõuded off-shore firmade vastu on ebausaldusväärsed ning üle hinnatud. Põhjendatud on kostja seisukoht, et varade hulka tuleb lugeda ka laenulepingutest tulenevat nõuded laevade omanikest äriühingute vastu, seega ei muutunud UMM omakapital laenu saamisel negatiivseks. Kostja on tõendanud, et kontrollis enne vaidlusaluse laenu andmist UMM-le laenulepingu täitmise tagatiseks olevate laevade turuväärtust ja see ületas laenulimiiti. Kostja on esitanud vastavad tõendid (II kd, tl 178-185, III kd, tl 21-32). Kostja on selgitanud laenuanalüüsi tegemist konkreetse laenulepingu nr 09-029026-JI lisa nr 7 näitel 14.11.2012 esitatud menetlusdokumendis. Analüüsi õigsuse kinnitamiseks on kostja lisanud väljavõtte juhtimis- ja finantsnõustamise firma M & F Services poolt 23.11.2010 koostatud dokumendist „UMM – tulemused ja finantsprognoosid Swedbanki finantseeritud laevade puhul“ (III kd tl 183-184). Kostja väidete kohaselt on laenulepingu nr 09-029026-JI lisas nr 7 kirjapandud sihid saadud UMM ja laevandusturu võrdleva analüüsi tulemusena. Samuti polnud kostjal ringkonnakohtu hinnangul

põhjust kahelda Sergei Zahharovi antud ja maakohtu poolt tuvastatud kinnitustes, et UMM-ga seotud äriühingutes Akai Shipping Ltd, Alma Shipping Ltd ja Maya Shipping Ltd on tegelik kasusaaja tema, samuti S. Zahharovi poolt kinnitatud majandustegevust kajastavate andmete õigsuses (III kd, tl 33-38). Sellega on kostja tõendanud, et ta uuris laenusaaja tausta, kogus andmeid ja hindas erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt võib väita, et kostja pidas UMM laenu tagasimakse võimet õigustatult piisavaks ega laenanud vastutustundetult. Kuivõrd kostja ei ole vastutustundetult laenanud, puudub kostja tegevuses UMM-le laenu andmisel süül põhineva vastutuse aluseks olev objektiivne teokoosseis (VÕS § 1043). Hageja ei ole tõendanud, et kostja põhjustas vastutustundetu laenamisega hagejale kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt oli UMM juhatus laevade omanikest äriühingute vastu olevatest nõuetest teadlik juba 2008 ning kajastas neid nõudeid 2009 majandusaasta aruandes (I kd, tl 123). Maakohus tuvastas õigesti, et nii UMM kui ka hageja pidid vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal teadma, milline on UMM majanduslik olukord. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et UMM eesmärgiks oli eelduslikult vaidlusaluse tehingu tegemisel säilitada endaga seotud äriühingute majandustegevus. Seega on ebaõige hageja eeldus, et vaidlusaluse lepingu sõlmimisel ei saanud UMM laenust kasu. Samuti ei ole esitatud tõendite põhjal võimalik väite, et UMM teadis laenulepingu sõlmimisel, et ta ei ole suuteline laenu tagastama ja sõlmis lepingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Maakohus ei oleks saanud kohaldada TsÜS § 86 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatut 23.09.2009 lepingu suhtes, kuna vastavad sätted lepingu sõlmimise ajal veel ei kehtinud (jõustusid 01.05.2009). Seega ei ole maakohus tõlgendanud vääralt materiaalõigust. Sundtäitmine on võimalik tunnistada lubamatuks põhjusel, et võlgnikul on sissenõudja vastu tasaarvestatav nõue, mis annab talle õiguse sissenõudja suhtes täitmisest keelduda VÕS § 110 alusel. VÕS § 200 lg 4 alusel ei ole tasaarvestus käesoleval juhul lubatud, kuna hagejal puudub kehtiv nõue kostja vastu. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega

Ülle Jänes

Tiit Kollom

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.