Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.juunil 2013.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
2-12-29358 BIGBANK AS-i hagi SK vastu võla nõudes 2 278,41 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu); Hageja volitatud esindaja Janika Simmul (e- post: [email protected]); Kostja: SK(isikukood XX, elukoht XXX). Lihtmenetlus
Menetluse liik Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
07. mai 2013.a. Hageja volitatud esindaja Juhan Raudam Kostja SK
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista SK’ilt BIGBANK AS-i kasuks kokku 1 969,54 eurot, millest 1 052,71 eurot on tagastamata krediidisumma, 347,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 466,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista SK’ilt BIGBANK AS-i kasuks alates 06.10.2012.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,34% tagastamata krediidisummalt, s.o 1 052,71 eurolt aastas, kuid mitte üle tagastamata krediidisumma.
Välja mõista SK’ilt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu kokku summas 295,87 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 57,31 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 142,69 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille raames on sõlmitud 1 kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ning 3 kokkulepet üksnes lepingutingimuste muutmise kohta. Viimasena sõlmitud kokkuleppe nr. 4 põhitingimuste kohaselt on krediidisaaja kasutuses olevaks krediidisummaks 1 052,71 eurot. Kokkuleppe nr. 4 järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,34% krediidisummast ühe aasta kohta. Vastavalt lepingu maksegraafikule kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 75,83 eurot (v.a. esimene graafikujärgne makse, mis oli 157,65 eurot) kuni 15.05.2012 (k.a). Kokku on kostjal hagejale tasumata põhivõlg summas 1 052,71 eurot. Hageja ütles 05.05.2011.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 347,77 eurot. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 102,24 eurot kostjale 24.11.2010.a., 28.12.2010.a., 26.01.2011.a., 01.03.2011.a., 25.03.2011.a. saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjade, 08.04.2011.a. saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 05.05.2011.a. saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu palub hageja üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 102,24 eurot. 05.10.2012.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 466,82 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 06.10.2012.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,34% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 1 969,54 eurot, millest 1 052,71 eurot on tagastamata krediidisumma, 347,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 466,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 06.10.2012.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,34% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on tasunud oma võlasumma üle 50 000 krooni. Leping oli allkirjastatud, kui esitati allkirjastamiseks maksegraafik ja pank nõuab edasi ebamõistlikult suuri intresse ja viiviseid. Kostja on maksnud korralikult makseid aprillis 2007.a. kuni juulini 2010.a. Kohtuistungil tunnistas kostja hagi osaliselt summas 5 000 krooni (319,56 eurot). Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna antud juhul on hagihind koos kõrvalnõuetega 2 278,41 eurot, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga.
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 sätestab, et kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 17.04.2007.a. on sõlmitud tarbijakrediidileping nr. XXX (t/l 58-60) ning nimetatud lepinguga seotud lisakokkulepped (t/l 25-28, 32-33, 52). Tarbijakrediidilepingu lisaks on üldtingimused S (t/l 29-31, 34-36, 53-55, 61-62). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejalt saanud laenu kokku summas 1 052,71 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt nõutav viivis ja intress on ebamõistlikult suured. Hageja vaidleb nimetatud kostja väitele vastu.
8.Kostja ei ole lepingu sõlmimist ja laenusumma enda kasutusse saamist vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kostja on laenumakseid maksnud korrektselt perioodil aprill 2007.a. kuni juuli 2010.a.
9.Kostja on 07.05.2013.a. kohtuistungil asunud seisukohale, et on sõlminud hagejaga maksepuhkuse kahel korral, kuid ei osanud arvata, et võlgnevusele lisandub 20 000 krooni (t/l 166-167). Vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et on tasunud perioodil aprill 2007.a. kuni juuli 2010.a. makseid korrektselt. Kohtule kostja poolt esitatud pangaväljavõtetega on tõendatud, et 17.04.2007.a. on hagejalt laekunud kostjale 24 700 krooni (t/l 90).
12.Ülekandeid on kostja teostanud veel ka 04.06.2007.a. summas 1 125 krooni, 04.07.2007.a. summas 1 125 krooni, 04.05.2007.a. summas 550,47 krooni, 18.12.2008.a. summas 1 234,37 krooni, 04.04.2008.a. summas 1 234,37 krooni, 15.01.2009.a. summas 1 234,37 krooni, 16.02.2009.a. summas 1 234,37 krooni, 17.03.2009.a. summas 1 234,37 krooni, 14.04.2009.a. summas 1 234,37 krooni, 15.01.2010.a. 6 000 krooni (t/l 120-124). Peale 2010.a. juulikuud kostja hagejale makseid teinud ei ole. Seega on kostja hagejale tasunud kokku 43 299,97 krooni ehk 2 767,37 eurot.
13.Hageja on öelnud kostjaga sõlmitud krediidilepingu üles 05.05.2011.a. ülesütlemisavaldusega (t/l 43). Nimetatu asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub. Seega lõppes võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 6 järgi leping ning hageja lepingust tulenevad nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavaks lepingu lõppemise tõttu VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel.
14.VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
15.Kohtule esitatud maksegraafikust nähtuvalt tekkis kostjal juulikuus 2010.a. makseviivitus laenulepingu nr. XXX osas rohkem kui kolme üksteisele järgneva osamaksega. Seega on hageja kõnealuse lepingu ülesöelnud kooskõlas VÕS § 416 lg 1 sätestatuga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline laenuleping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud.
16.Kostja ei vaidle käesoleval juhul vastu kõrvalnõuete arvutuskäigule. Kostja vastuväide on üksnes intressi ja viivise suurusele. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr. 4 sõlmimisel leppinud kokku intressimäära 29,34% aastas.
17.Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjalt eelpoolviidatud lepingu alusel intressi kokku summas 347,77 eurot väljamõistmist. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu 16.06.2008.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-54-08 ei näe seadus ette intressi vähendamist. Seega puudub kohtul alus vähendada hageja intressi nõuet.
18.Vaidlust ei ole selles, et kostja on põhinõude tasumisega hageja ees viivituses. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt pooltevahelisele lepingule kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist 29,34% aastas.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Lisaks võlgnevusele eelpoolnimetatud lepingu järgi taotleb hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist tagastamata krediidisummalt määras 29,34% aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
21.Riigikohus on oma 14.01.2009.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-120-08 leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuid välistatud ei ole VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113 lg 8 ja § 162 kohaselt.
22.Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud, kooskõlas eelnimetatud sätetega ja kuulub seega rahuldamisele. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, miks on viivisenõue summas 466,82 eurot ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kostja vaielnud vastu viivisenõude arvutuskäigule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et arvestades põhivõlgnevuse suurust (1 052,71 eurot) ei ole viivise nõue ebamõistlikult suur.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud summas 102,24 eurot, mis on tekkinud võlateatiste saatmisega kostjale. Hageja on saatnud kostjale 24.11.2010.a., 28.12.2010.a., 26.01.2011.a., 01.03.2011.a., 25.03.2011.a. kirjad seoses võla sissenõudmisega (t/l 37-41). 08.04.2011.a. on hageja saatnud kostjale lepingu ülesütlemise teate (t/l 42). Tulenevalt krediidilepingute üldtingimuste p. 5.3 ja 6.6 ja alates 24.01.2007.a. kehtivast hinnakirjast, leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud. Kostja nimetatud nõudele vastu ei ole vaielnud ning seega leiab kohus, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hagis märgitud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt kokku 1 969,54 eurot, millest 1 052,71 eurot on tagastamata krediidisumma, 347,77 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 466,82 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 06.10.2012.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,34% tagastamata krediidisummalt aastas.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 278,41 eurot. Menetluskulude jaotamine
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 200 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu summas 95,87 eurot on põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega on
põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 295,87 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.