Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30. mai 2013, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-54033
Tsiviilasi
AS Transcom hagi AS Pärnu Sadam ja AS A & O vastu aktsiate võõrandamise dokumendi esitamise või kirjaliku dokumendi puudumisel lepingu sisu ja tingimuste avaldamise nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Transcom, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ramon Rask Kostjad AS Pärnu Sadam ja AS A & O
Võtta vastu AS Transcom hagist loobumine ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Tühistada kohtu 18.12.2012 määrusega käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati AS-l Logman Invest AS Pärnu Sadam aktsiate käsutamine.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja AS A & O kanda, v.a pool tagastatavast riigilõivust, mille tagastamist on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel esitatava taotlusega õigus nõuda. Jätta riigilõivu täismäära ja www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivumäära vahe 50 (viiekümne) euro osas riigilõivu AS Transcom kanda. Määrata kostja AS A & O hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1590 (üks tuhat viissada üheksakümmend) eurot ning mõista nimetatud summa AS-lt A & O AS Transcom kasuks välja. Menetluskulud tuleb kanda AS Transcom arveldusarvele nr 221011813450, Swedbank.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Tsiviilasi nr 2-12-54033 Sisulised asjaolud 28.02.2013 esitas hageja, AS Transcom, kohtule avalduse hagist loobumiseks ning palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Hagist loobumine on tingitud asjaolust, et kostja AS A & O on pärast hagi esitamist hageja nõude täitnud, esitades nõutava dokumendi (aktsiate müügilepingu). Kostja AS Pärnu Sadam, loobumise avaldusele oma 19.04.2013 seisukohas vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja AS A & O on 19.04.2013 esitatud vastuses teatanud, et temal ei ole vastuväiteid seoses menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, kuid AS A & O esitas kohtule vastuväited seoses menetluskulude kindlaksmääramisega. Kostja, AS A & O palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kui kohus ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda, esitas AS A & O kohtule vastuväited seoses hageja menetluskulude suurusega. AS A & O hinnangul on tegemist põhjendamatute ja ebavajalike kulutustega, mille täieliku hüvitamise kohustust ei saa panna AS-le A & O. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt. Menetluskulud Hageja on esitanud taotluse paludes kohtul mõista kostjalt AS A & O välja hageja menetluskulud summas 4610.70 eurot. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kuna vastuväited menetluskulude suuruse osas on esitanud üksnes kostja AS A & O, siis peab kohus alljärgnevalt nimetuse all „kostja“ silmas just seda isikut. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui menetluses on mitu kostjat, võib kohus nimetatud sätte ja TsMS § 165 lg 1 teise lause mõtte kohaselt mõista menetluskulud välja ka ühelt kostjalt. Kohus märgib, et kostja põhjendused jätmaks menetluskulusid poolte endi kanda ei ole asjakohased. Seaduse mõttes ei ole alust keelduda aktsiate müügilepingu väljaandmisest ostueesõigust omavale isikule põhjusel, et väidetavalt on see isik ise oma aktsiad võõrandanud. Vastavat kannet ei olnud ega ole hageja aktsiate osas väärtpaberite keskregistris ega aktsiaraamatus tehtud. Kuna kostja keeldus aktsiate müügilepingut (sõlmitud 29.11.2012) hagejale kohtuväliselt väljastamast, pöördus hageja põhjendatult kohtu poole ning menetluse käigus on kostja lepingu hagejale ka väljastanud (kohtutäituri abiga). Seega on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel, kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaks kohaldada käesoleval juhul TsMS § 162 lg 4 sätteid ehk puudub kostja osas selline äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik olukord, mis võimaldaks menetluskulude osalist või täielikku jätmist poolte endi kanda. Küll aga saab kostja käitumist arvestada allpool menetluskulude kindlaksmääramise juures. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-12-54033 TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kulutused lepingulise esindaja õigusabile on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus on allpool õigusabi- jm kulude vähendamisel arvestanud asjaolu, et mitme esindaja kasutamine hageja poolt ei olnud arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu vajalik. Samuti tuleb võtta arvesse, et käesolev tsiviilasi ei jõudnud eelmenetlusest kaugemale. Arve nr 21237 osas leiab kohus, et õigusabi eest nõutud summa 2076 eurot ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud. Kohus leiab, et mõistlikuks tundide arvuks, mis kuluks esitatud hagiavalduse koostamisele, on 10 tundi. Arvel märgitud tunnihind 120 eurot on mõistlik, seda ei ole vaidlustanud ka kostja. Kohus nõustub kostja põhjendustega seoses registri väljatrükkidega ning ei pea põhjendatuks arvel nr 21237 märgitud kulutusi registriväljavõtetele summas 86.70 eurot. Hageja taotleb arve nr 21237 alusel kostjalt riigilõivu väljamõistmist summas 350 eurot, millest 300 eurot on tasutud hagiavalduse esitamise eest ning 50 eurot hagi tagamise taotluse eest. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt, kui tsiviilasja hind on kuni 3500 eurot on riigilõivu täismäär 300 eurot ning avalduse esitamisel www.e-toimik.ee kaudu 250 eurot. Seega riigilõivust 50 eurot tuleb jätta hageja enda kanda. Kohus on seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele pool hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 150 eurot (300:2=150). Poole riigilõivu (150 euro) tagastamiseks on hagejal õigus esitada taotlus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Seega tuleb arve 21237 alusel kostjalt välja mõista 1200 eurot ning riigilõiv summas 150 eurot. Arve nr 1301036 alusel esitatud õigusabikulude taotlus summas 1536 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest hagi tagamise muutmise taotluse koostamisega/ülevaatamise/analüüsiga seotud kulud ei olnud vajalikud. Kohus arvestab siinjuures seda, et hagi tagamise muutmise taotluse koostamise hetkeks oli hagejale kätte toimetatud aktsiate müügileping ning aktsiate ostueesõiguse vaidluse reguleerimine hagi tagamise korras ja aktsiate müügilepingust tulenevate vaidluste lahendamine ei kuulu käesoleva tsiviilasja raamesse, mida on kohus märkinud ka hagi tagamise muutmise rahuldamata jätmise määruses 14.01.2013. Milles seisnesid kliendi ja esindaja nõupidamised 02.01. ja 03.01.2013, ei ole mõistetav, sest selleks ajaks ei olnud kohtumenetluses pärast hagi esitamist midagi toimunud, ka nõutav aktsiate müügileping toimetati hagejale kohtutäituri vahendusel kätte 04.01.2013. Kohus rahuldab osaliselt arve nr 1302001 alusel esitatud õigusabikulude taotluse, millega hageja taotles õigusabi kulude määramist summas 562 eurot. Arvestades asjaolu, et nimetatud arve alusel on õigusabiteenuseid osutatud ajavahemikus 06.02. - 27.02.2013, see on ajal, mil hagejale oli juba kätte toimetatud aktsiate müügileping, leiab kohus, et põhjendatud on õigusabiteenuse kulud summas 240 eurot (seega 2 tundi). See on piisav aeg, pidamaks nõu kliendiga ja esitamaks/koostamaks avaldust hagist loobumiseks, kuivõrd kostja oli 08.02.2013 täiendavalt kinnitanud, et tegemist on autentse lepinguga.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-12-54033 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, on kohtu hinnangul 1440 eurot, millele lisandub pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Kohus märgib, et hageja esitatud arvetel märgitud käibemaksu ei saa kuludele lisada, kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule TsMS § 174 lõike 6 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastavalt TsMS § 386 lg 4 tuleb koos menetluse lõpetamisega tühistada ka käesolevas asjas 18.12.2012 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.