Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
30. mai 2013.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-12168
Tsiviilasi
OÜ
XXX
puudumise
hagi Swedbank AS-i vastu õigussuhte tuvastamiseks
ja
alusetult
saadu
väljamõistmiseks Tsiviilasja hind
53 886,37 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Birgit X (elektronpost XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
14. mai 2013.a
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi, kostja lepinguline esindaja XXX
OÜ
XXX
arvelduskontodelt
(sh
arvelduskonto
nr
hageja
14.05.2013
taotlus
kohtuistungi
protokolli
parandamiseks
rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.05.2013). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
puudub kostjal õigus teostada (debiteerida) hageja arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX laenulepinguga nr XXX seotud makseid. Pooled vaidlevad selle üle, kas XXX korteriühisuse ja kostja vaheline valitsejalepingu lõppemine lõpetas ka hageja kohustuse maksta tagasi laenulepingust tulenevaid makseid ning kas 16.06.2010 avaldusega on laenulepingust tulenev kohustus hagejale üle läinud. Eeltoodud asjaolude jaatamisel tuleb kohtul hinnata, kas hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 tulenevalt nõuda kostjalt tagasi laenumakseid.
1 esimese lause järgi tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 92 lg 4 järgi ühepoolse tehingu puhul loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Käesolevas asjas on kostja, kui tahteavalduse saaja, avalduse kätte saanud kohtumenetluse käigus.
pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Hageja väite kohaselt tulenes eksimus 15.06.2010 sõlmitud kompromissilepingust, mille on sõlminud Korteriühistu XXX ja hageja. Kostja selle kompromissilepingu pooleks ei ole. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt oli hagejal ja XXX korteriühisuse (hiljem juba loodud korteriühistu) vahel vaidlus, mis tulenes hageja esindusõiguse olemasolust laenulepingu sõlmimisel. Selles osas pidasid korteriühistu ja hageja läbirääkimisi, mida tõendab kirjavahetus (tl 143-168). Kostjat teavitati läbirääkimistest (tl 156-157, 168).
tõenditega, mis kinnitavad, et 27.10.2011 kohtumisel lepiti kokku, et hageja võtab laenulepingust tulenevad kohustused üle VÕS § 175 tulenevalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.