Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, tõendid ja kohaldatav seadus 18.01.2013. a esitas TF BANK AB kohtule hagi KK vastu võlgnevuse 326 euro, leppetrahvi 190 euro, viivise 90,90 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Hagiavalduse aluseks on poolte vahel 23.05.2011.a sõlmitud kokkulepe, mille alusel kohustus kostja hagejale tagasi maksma laenu kokku summas 1017,24 eurot, osade kaupa vastavalt kokkuleppe lisaks olevale maksegraafikule. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kokkulepet nõuete kohaselt täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhiosa 326 eurot, leppetrahvi 190 eurot, viivise 90,90 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt (326,97 eurolt) alates 19.01.2013. a, määraga 0,1 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus võttis asja 21.01.2013.a määrusega lihtmenetlusse. Pooled ei ole taotlenud kohtult ärakuulamist. 15.02.2013.a vastuses leidis kostja, et tema poolt Incure Inkasso OÜ-le tasutud summad katavad tegeliku võlgnevuse hageja ees. Seega leiab kostja, et võlgnevus on ainult Incure Inkasso OÜ-le. 20.05.2013.a elektronkirjas nentis kostja oma võlgnevust Incure Inkasso, kuna kostja ei suutnud maksegraafikut lõpuni täita. 15.05.2013. a menetlusdokumendis viitab hageja asjaolule, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et on kokkulepet rikkunud. Hageja palub kohtul lähtudes esitatud tõenditest ja arvestades asjaolu, et kostja ei ole hagile vastu vaielnud, hagi täies ulatuses rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: • 23.05.2011.a on poolte vahel sõlmitud kokkulepe, mille p 2 kohaselt on kostja hagejale võlgu 905,25 eurot, mis tuli kostjal tasuda kokkuleppe lisaks nr 1 oleva maksegraafiku alusel. Võlgnetavale summale lisandub kokkuleppe kohaselt intressina 19 % aastas. Otsuse tegemise aluseks on võlaõigusseaduse §-d 76, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 4, 108 lg 1, 113 lg 1 ja 158 lg 1. TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus käesolevas lahendis kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsukiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja kulutused õigusabile summas 260 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 200 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.