Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
28.05.2013 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-12-41660
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue 1356.09 eurot
Hagi hind Menetlusosalised
Istungi toimumise aeg
Hageja: OÜ Koduliising 10892531 asukoht: Haapsalu, Posti 30 Esindaja: Katrin Mägisoo e-post: [email protected] Kostja: Olari Mandre xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx, xxxx-xxx xxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Olari Mandre’lt (xxxxxxxxxxx) OÜ Koduliising (10892531) kasuks 1168 (üks tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot.
Olari Mandre on kohustatud tasuma viivist alates hagi esitamisest, so 19.01.2013 lepingus kokkulepitud määras, so 27% aastas põhinõudelt (940.79 eurot) kuni nimetatud nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab 86% ulatuses kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmisid pooled 7.01.2008 laenulepingu nr.668010707, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 1597.79 eurot (25 000 eesti krooni) tagastamise tähtajaga 7.01.2010 ja intressiga 27% aastas. 18.04.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr.6680107071 lisakokkuleppe nr.1, muutes laenu tagastamise lõpptähtaega ja kuumakse suurust ning 15.02.2010 lisakokkuleppe nr.3, mille kohaselt pidi laenu ja intressi tasumine toimuma perioodil 15.02.2010 kuni 15.01.2014 iga kuu 15.kuupäeval summas 55.60 eurot (870 eesti krooni). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, jättes alates 15.04.2012 osamaksed tasumata. Perioodil 27.03.2012 – 21.08.2012 saatis hageja kostjale kuus kirjalikku nõuet võla tasumiseks, nõudes ühtasi menetluskulu tasumist, mis oli hagejale tekkinud seoses meeldetuletuskirjade väljastamisega. 21.09.2012 saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, kus teatas, et laenuleping nr.6680107071 on üles öeldud 6.10.2012, paludes nimetatud kuupäevaks kogu võlgnevus tasuda, mida kostja teinud ei ole. Hageja taotleb kostjalt 1356.09 euro väljamõistmist, millest 940.79 eurot on põhivõlg, 182.21 eurot tasumata intress, 90.09 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 18.01.2013 ja 143 eurot menetluskulud meeldetuletuskirjade saatmisega seoses. Hageja toetub oma nõudes VÕS §dele 76 lg.1 ja 3, 82 lg.2, 94 lg.1, 101 lg.1 p.1 ja 6 ja 113. Kostja seisukoht Laenu põhiosa ja intressi nõude osas kostja hagile vastuväiteid ei esita. Kostja ei ole nõus viivisenõudega 90,09 eurot, kuna peab viivisemäära 27% aastas ebamõistlikult suureks. Toetudes VÕS § 162 lg.1 palub kostja viivist vähendada tema majanduslikust seisundist tulenevalt seadusjärgse viivise määrani, mis on 8% aastas.
Kostja ei ole nõus menetluskulude nõudega meeldetuletuskirjade saatmisega seoses summas 143 eurot. Nimetatud summa on ebamõistlikult suur ega vasta hageja tegelikele kulutustele. Kostja on nõus tasuma meeldetuletuskirjade saatmiskulude katteks hagejale 15 eurot. Kostja palub 50 % riigilõivust jätta hageja kanda, kuna on alates 28.02.2012 töötu. Kohtu seisukoht Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja võlgneb hagejale 7.01.2008 sõlmitud laenulepingu nr.6680107071 alusel tasumata laenu ja intressi kokku 1123 eurot. Seega on kostja hagi põhivõla ja intressi nõude osas õigeks võtnud ning hageja sellekohane nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, toetudes VÕS §-dele 113 lg.8 ja 162 lg.1, mille kohaselt võib kohus leppetrahvi ja viivist vähendada, kui viimane on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuigi kõnesoleval juhul ei ole hageja poolt nõutav viivis põhivõlaga võrreldes ebamõistlikult suur, peab kohus, kostja käesoleva aja majanduslikku olukorda arvestades, põhjendatuks vähendada enne hagi esitamist kujunenud viivist 2/3 ulatuses, so 30 euroni. Tulevikus tekkida võiva viivise vähendamist kohus põhjendatuks ei pea. Hageja poolt esitatud viivise nõue on VÕS § 113 lg.1 kolmandast lausest tulenevalt seaduslik ning kostja taotlus viivise vähendamiseks sama seaduse teises lauses sätestatud määrani alusetu. Hageja nõuab kostjalt 143 euro suuruse menetlusku hüvitamist, toetudes poolte vahel sõlmitud lepingu p.1.3.3. Nimetatud lepingupunkti /t.l.33/ kohaselt on laenusaaja kohustatud laenajale viivitamatult hüvitama laenusaaja poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu laenajale tekkinud kulutused pärast laenaja poolt vastava kirjaliku nõude esitamist. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et esitatud nõue ei kajasta hageja tegelikke kulutusi, mida hageja ei ole ka tõendanud. Hagiavaldusest nähtuvalt on menetluskulu hüvitamise nõue selgelt trahvilise iseloomuga, kasvades hüppeliselt kolmandast meeldetuletuskirjast alates. Kohtu hinnangul ei anna poolte vahel kehtinud Lepingu p.1.3.3 alust laenusaajale trahvinõude esitamiseks. Lepingus on kokku lepitud, et laenusaaja on kohustatud laenaja kulutused hüvitama, kuid oma sellekohase nõude olemasolu ja suurust peab laenaja ka tõendama. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud menetluskulude hüvitamise nõue tuleb rahuldada ulatuses, milles kostja on selle õigeks võtnud, so summas 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja tasumata laenu summas 940.79 eurot, tasumata intressi 182.21 eurot, viivise summas 30 eurot ja menetluskulu hüvitise
summas 15 eurot, kokku seega 1168 eurot. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg.1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 86% menetluskuludest peab kandma kostja.
(Allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.