Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
27.05.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-46315
Tsiviilasi
AS SEB Liising hagi OÜ FA vastu võla nõudes
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindaja: Liis K (e-post XXX) Kostja: FAOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Kostja esindaja: advokaat Rauno Ligi (Advokaadibüroo Borenius, e-post [email protected])
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.
Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud ja hageja väited
Harju Maakohtu 27.06.2012 otsusega rahuldas kohus AS SEB Liising hagi OÜ FA vastu võla nõudes ning jättis menetluskulud täies ulatuses OÜ FA kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2012 otsusega jäeti Harju Maakohtu 27.06.2012 otsus muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud OÜ FA kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.02.2013 kohtumäärusega jäeti OÜ FA kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud OÜ FA kanda. AS SEB Liising esindaja esitas 28.02.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1278,23 eurot. Maakohtu 27.06.2012 otsuse resolutsiooni punkti 2.1 kohaselt jäeti menetluskulud tervikuna kostja kanda. TsMS §-i 146 lg 1 p 3 ja §-i 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle kahjuks otsus tehti ja kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Tulenevalt eespool toodust palub hageja määrata rahaliselt kindlaks FAOÜ poolt AS-ile SEB Liising hüvitatavad menetluskulud tsiviilasjas nr 2-11-46315 ning määrata menetluskulude summaks 1 278,23 eurot; mõista AS-i SEB Liising kasuks FAOÜ-lt välja menetluskulud summas 1 278,23 eurot; kohustada FAOÜ-d tasuma alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni SEB Liising AS-le viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna 1278,23 eurolt. Kohus edastas 15.03.2013 määrusega hageja avalduse kostjale. Kostja sai avalduse kätte 18.03.2013 ja esitas sellele oma vastuväited 25.03.2013. Kostja vastuväited Hageja tasus oma 11 990,87 euro suuruselt nõudelt 1278,23 eurot, mille hüvitamist hageja nüüd kostjalt taotleb. Riigikohus on sel perioodil kehtinud riigilõivumäärade osas teinud mitmeid ja mitmeid lahendeid, kus kohus on sedastanud, et vastavad riigilõivumäärad olid põhiseadusega vastuolus. Eeltoodut kinnitavad ka käesoleva kaasuse asjaolud, kus hageja tasus oma nõudelt riigilõivu rohkem kui 10% nõude suurusest. Riigikohus on 16.10.2012 määruse p-s 21 sedastanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa teiselt poolelt välja mõista riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. Enamtasutud riigilõivu tagastamist saab TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 4 järgi nõuda üksnes menetlusosaline, kes riigilõivu tasus või kelle eest see tasuti. Ka Riigikohus on tunnustanud õigust taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist, kui riigilõivu tasuti rohkem kui selle põhiseaduspärane määr (RKÜKo 3-2-1-62-10 p 28). Kostjalt ei saa seega menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõivu rohkem, kui on selle põhiseaduslik määr ning nt käesoleval hetkel oleks selliselt nõudelt tasutav riigilõiv 500 eurot. Hagejal oli/on riigi vastu nõue enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ning selle eest ei saa vastutada kostja. Eeltoodust tulenevalt palun AS SEB Liising menetluskulude väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu 18.02.2013 määrusega jäeti kostja kassatsioon menetlusse võtmata. Hageja esitas 28.02.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses riigilõivuga 1278,23 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1278,23 eurot (lk 8). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1278,23 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Seoses kostja vastuväitega, et hagi tasumise hetkel oli seaduses kehtestatud riigilõivu määr põhiseadusega vastuolus, mistõttu hageja peaks enamtasutud riigilõivu tagastamist taotlema hoopis riigilt, märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-140-12 p-s 18 asunud seisukohale, et hagejal on õigus saada osa tasutud lõivust tagasi üksnes juhul, kui lõivumäär tunnistatakse põhiseadusega vastuolus olevaks. Käesoleval juhul oli tsiviilasja hagihind 11 990,87 eurot ning hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu vastavalt 28.09.2011 kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1, mille kohaselt oli kuni 12 782,32-eurose hagihinnaga tsiviilasja puhul riigilõiv 1278,23 eurot. Riigikohus ei ole teinud lahendit, milles oleks asutud seisukohale, et riigilõivuseaduse § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 oleks põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 11 184,53 kuni 12 782,32 tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 1278,23 eurot. Seega ei ole hagejal tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-140-12 väljendatud seisukohast võimalik nõuda käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamist riigilt, vaid see tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb kostjal määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1278,23 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.