Võlaõigus › Võõrandamislepingud

müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart peab olema avatud 24 kuu kestel pärast vara ostmist. Kui klient lõpetab liitumislepingu vara soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal, so 24 kuu jooksul, on Elisal lepingu lõppemise järel õigus nõuda kliendilt käsitlustasu 450 eurot, mis on võrdne kostja poolt omandatud vara laoväärtusega. 17.05.2012 edastas kostja Tarbijakaitseametile kaebuse, kus leiab, et ei ole saanud hagejalt lubatud teenust, st MiNT ES teenusega kaasnevat piiramatut allalaadimiskiirust. 01.08.2012 tegi Tarbijakaebuste komisjon otsuse, millega rahuldati kostja kaebus ja tunnustati tema õigust üles öelda liitumisleping seoses teenusepakkuja olulise lepingurikkumisega ning sellest tulenevalt kohustuseta tasuda käsitlustasu 450 eurot. 18.08.2012 esitas kostja hagejale liitumislepingu ülesütlemise avalduse. Hageja ei nõustu kostja ja Tarbijakaebuste komisjoni seisukohtadega. Mobiilse interneti puhul ei saa rääkida sama stabiilsest interneti kiirusest kui seda pakub püsiühendus, sest interneti levi ja kiirust mõjutavad mitmed hagejast sõltumatud tegurid: kaugus teenindavast tugijaamast, samaaegselt sama tugijaama all mobiilset internetti kasutavate inimeste arv ning muud füüsilised takistused, mis jäävad kliendi ja tugijaama vahele. Hageja lähtub teenuse pakkumisel „parima soorituse“ põhimõttest, märkides ära üksnes võimaliku maksimaalse üles- ja allalaadimiskiiruse. Tehnilise Järelevalve Amet viis juunikuus (2012) läbi mõõtmised, et kontrollida mobiilse internetiteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti üle eesti. Mõõtmistulemused näitasid, et tipptundidel kõiguvad andmesidekiirused suurel määral. Kliendil on teenuse tasuta testimiseks aega 7 päeva, mille jooksul on võimalik liitumisleping tasuta tühistada. Kostja seda teinud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 450 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Interneti kiiruse probleemid ilmnesid koheselt, kuid kostja lootis teenuse kvaliteeti parandada kaasaegsema arvuti soetamisega, mille tõttu sõlmitigi hageja ja kostja vahel vara soodustingimustega müügileping 28.12.2011. Teenuse toimimise kvaliteet ei paranenud. Kostja suhtles hageja esindajaga perioodil 24.12.2011-11.04.2012 korduvalt. Teenuse paranemist lubati veebruarist 2012 serverivõimuse tõstmise kaudu. Kostja teatas 11.04.2012, et hageja pakutud sideteenuse pakett MiNT ES tagab kostjale keskmise allalaadimiskiiruse 0,2-0,7 Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki teenuspaketi tingimustele. Kostja andis hagejale tähtaja 1 kuu teenuse vastavusse viimiseks lepinguga. Paranemist teenuse osutamises ei toimunud. Tuginedes Tarbijakaebuste komisjoni otsusele ütles kostja lepingu üles. Kostja on seisukohal, et sõlmis lepingu, lähtudes hageja reklaamist ja hea usu põhimõttest. Hageja on esitanud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbi viidud mõõtmiste tulemused juunis 2012. Selle kohaselt oli hageja pakutud mobiilse internetiteenuse puhul hageja võrgu keskmiseks allalaadimiskiiruseks 5,1 Mbit/s. Hagejale pidid need andmed olema teada juba siis, kui hageja reklaamis kostjale teenust allalaadimiskiirusega üle 7 Mbit/s, so piiramatu kiirusega internetiteenust. Kostjale tegelikult võimaldatud teenus 0,2-0,7 Mbit/s on sellest oluliselt erinev. Tegu on eksitava reklaamiga reklaamiseaduse mõttes. Allaadimiskiirus on üks olulisemaid tehnilisi näitajaid, millega iseloomustatakse mobiilse interneti pakette ning peamine tegur, mille alusel kostja tegi oma valiku. Kuna lepingu tüüptingimustes ei ole sätestatud, et käsitlustasu võib nõuda ka lepingu ülesütlemisel hagejapoolse lepingurikkumise korral, siis tuleks ka käsitlustasu nõuet tõlgendada hageja kahjuks. Kostja on seisukohal, et tegemist on läbirääkimata tingimusega, mis annab õigused ainult müüjale ja seetõttu on tingimus tühine VÕS § 42 lg 1 mõttes. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 ja 2 kohaselt Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge

samadel asjaoludel samuti ette näinud ja/või rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 42 lg 1 kohaselt Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Tüüptingimus on muuhulgas tühine VÕS § 42 lg 3 p 2 kohaselt, kui sellega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr 1520026 kohaselt lepiti kokku hinnapaketis MiNT Extra Strong (mobiilne püsiühendus) (tl 14). Hageja on nimetatud hinnapaketti reklaaminud (tl 15) kui piiramata allalaadimiskiirusega, piiramata üleslaadimiskiirusega ja piiramata andmemahuga. Kuivõrd lihtsalt Strong-nimetusega paketil on allalaadimiskiirus kuni 7 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus kuni 2 Mbit/s, siis on tarbijal mõistlik ja põhjendatud eeldada, et Extra Strong paketiga on kiirused veelgi suuremad. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esitatud väidet, et tegelik andmeside kiirus oli kostja jaoks 0,2-0,7 Mbit/s, mis ei vasta kaugeltki hageja poolt pakutava teenuse reklaami kirjeldusele. Ka hageja poolt esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tuvastatud olukord (tl 27) ei lükka ümber kostja väidet, et lepingus kokkulepitud hinnapaketi osas reklaamitud üle 7 Mbit/s toimivat allalaadimiskiirust ei saanudki hageja kostjale tagada. Kohus nõustub kostjaga, et andmeside kiirus on mobiilse internetiteenuse paketi valimisel oluline asjaolu. Kohus on seisukohal, et olukorda ei muuda ka 7-päevane nn prooviperiood. Teenuse osutamine oli ette nähtud vähemalt 24 kuuks, mistõttu 7-päevane prooviperiood ei anna tarbijale selgust saadava teenuse edaspidise kvaliteedi osas. Ülesütlemise/lepingust taganemise tähtaja piiritlemine 7 päevaga ei ole kooskõlas kliendi õigusega saada lepingu kehtimise aja jooksul lepingus kokkulepitud teenust, selle mittesaamisel aga leping üles öelda. Kostjal oli VÕS §-dest 101 lg 1 p 4 ja 116 lg 1 ning lg 2 p 1 ja 2 tulenev seaduslik alus öelda üles 23.12.2012 sõlmitud liitumisleping. Vaidlust ei ole selle üle, et ülesütlemisest on ette teatatud seaduses sätestatud korras ja see on ka formaalselt kehtiv. Kostja esitatud ülesütlemisavalduse kehtivusele tuginedes on hageja esitanud käsitlustasu väljamõistmise nõude. Liitumislepingu lisa (tl 16) kohaselt kui klient (kostja) peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendipoolse rikkumise tõttu või vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse jms, on Elisal õigus nõuda kulude katteks käsitlustasu 450 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et käsitlustasu maksmise põhimõte ja selle suurus on läbirääkimiste tulemusena kujunenud. Tasu peab maksma ainult klient, müüja poolt mingit hüvitise maksmist või kliendilt hüvitise nõudmisest loobumise võimalust müüja-poolse lepingurikkumise korral kokku lepitud ei ole. Kohus on seisukohal, et selgelt on tegemist VÕS §-s 42 lg 1 ning lg 3 p 2 sätestatud olukorraga, mis toob kaasa tüüptingimuse tühisuse. Käsitlustasu maksmise kokkuleppe tühisuse tõttu ei ole hagejal lepingust tulenevat alust nõuda kostjalt 450 euro tasumist, kui kostja on lepingu üles öelnud hageja-poolse olulise rikkumise tõttu. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on esitanud õigusabi kulu arved summas 230 eurot. Kostjal lepingulise esindaja olemasolu ei nähtu kirjalikust vastusest hagile, kostja on vastuse ise allkirjastanud. Arvete kohaselt on raha vastu võtnud M. Päike. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et M. Päike võib olla kohtus lepinguline esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt, st et isikul on õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraad. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-80-11 p 23 kohaselt Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui

tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6310, p 12). Seega on õigusabi kulude hüvitamise nõudmiseks vaja täita kaks eeldust: esindaja peab olema nähtav kohtule (ja vastaspoolele) esitatud dokumentidest ning esindaja kvalifikatsioon peab vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule. Eeltoodust tulenevalt jäävad kantud kulutused kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.