Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.mai 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-5593
Tsiviilasi
KÜ XXX hagi SFja LF vastu võlgnevuse, viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende
2673,08 eurot Hageja: KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Marina Suhnjova (Rada Õigusbüroo OÜ, epost: [email protected]); Kostjad: SF(isikukood XXX, elukoht XXX); LF(isikukood XXX, elukoht XXX). Lihtmenetlus
esindajad
Menetluse liik
Kostja S. F soovis saavutada hagejaga kompromissi ning palusid, et viiviseid välja ei mõistetaks. Täiendavalt esitas kostja S. F maksekorraldused 28.02.2013 summas 190,58 eurot jaanuar 2010 KÜ XXX makse tegemise kohta ning 04.03.2013 summas 215,58 eurot veebruar 2010 KÜ XXX makse tegemise kohta. Kostja L. F vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused Otsuse on kohus teinud TsMS § 444 lg 2 ja 446 lg 2 järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad on XXX korteriomandi, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa nr XXX (reaalosa nr 81), ühisomanikud, nad on abikaasad ning osade suurus on määramata ning S. F on korteriomandi majandamiseks moodustatud KÜ XXX liige. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on KÜ XXX elamu hooldaja ja sellega õigustatud majanduskulude arveid KÜ liikmetele esitama. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle, et kostjatel jäid 11.01.2010 kuni 09.12.2010 hagejale majanduskulude tasumisega võlgnevusse kokku 1601,15 eurot. Võlgnevuse suurust ning seda, et kohustustest on kostjaid ka teavitatud, tõendavad KÜ XXX poolt kostjatele esitatud arved (t/l 2-12). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb lepingut vastavalt kokkulepitule. VÕS §100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitamata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. KÜS 13 lg 4, 151 lg 1 kohaselt korteriühistu otsused majandamiskulude kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib kui mitu isikut peavad samasuguse kohustuse, mida võlausaldaja saab nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 2 alusel on võlausaldajal nõuda solidaarkohustuse täitmist kas täies ulatuses või osaliselt solidaarvõlgnikelt korraga või eraldi Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 ning § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja võlgnikult viivist seaduses sätestatud määras. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel või korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. AÕS § 70 lg 1, 4, 6 ja § 75, PerekS § 18 lg 1, § 33 lg 1 p 2 ja VÕS § 65 alusel vastutavad abikaasad ühisomanikena neile kuuluva ja ühisomandil lasuvate koormatiste ja kulude eest võlausaldaja ees solidaarselt. Peale hagiavalduse esitamist on kostjad tasunud osa põhivõlast, 28.02.2013 summas 190,58 eurot ning 04.03.2013 summas 215,58 eurot (kokku 406,49 eurot; m/k 04.03.2013 215,58 €, viide 2010 veebruarikuu maksele ning m/k 28.02.2013 190,58 eurot viide jaanuarikuu 2010 maksele ). Kostjate esitatud ülejäänud maksedokumentidest ei nähtu, et oleks tasutud perioodi 11.01.2010 kuni 09.12.2010 tekkinud võla katteks ning hageja ei ole seda ka omaks võtnud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjad on tõendanud, et nad oma võlgnevust (hagetava perioodi eest) hageja ees põhivõla osas vähendanud vaid osaliselt ning põhivõla võlgnevus hagejale on kokku 1194,99 eurot (1601,15-406,49). Kuna kostjad on võlg on aga osaliselt tasumata, siis rikuvad kostjad majandamiskulude tasumise kohustust ja on samal ajal viivituses VÕS § 100 mõttes. Kuna kostjad on, nähtuvalt esitatud maksekorraldustest, tasunud osa põhivõlast, on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud vaid osaliselt, so summas 1194,99 eurot. Hageja palus viivised välja mõista kuni hagi esitamise seisuga (04.02.2013) arvestatuna 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna eelnimetatud osa põhivõlast (406,49 eurot) tasuti kostjate poolt hagiavaldusele esitamisest järgnevalt (28.02.2013 ning 04.03.2013), siis on hageja viivisenõue tõendatud ja põhjendatud. Kostja S. F i taotlus viivise väljamõistmata jätmiseks ei ole seega millegagi põhjendatud. Viivise suuruse ja arvestuse üle puudus vaidlus, seega on viivis 1071,92 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisenõue VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4 kohaselt täies ulatuses rahuldamisele. Asjaolul, et kostjad tasuvad vastavalt täitur E. Vilippuse õiendi kohaselt AS-le Swedbank makseid, ei ole aluseks viivise väljamõistmata jätmiseks. Arvestades eeltoodut, kuulub hagi seega osalisele rahuldamisele ja kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt põhivõlga 1194,99 eurot ning viivist 1071,92 eurot. Menetluskulud, asja hind 2 (3)
04.03.2013 kohtule esitatud kostjate vastusest hagiavaldusele nähtub, et kostjad on 28.02.2013 tasunud ära 190,58 eurot hagejale võlgnetavast summast ning 04.03.2013 tasunud 215,58 eurot hagejale võlgnetavast summast. Seega tasusid kostjad ära 406,16 eurot põhivõlast, mis on kogu võlast 15,2% (võlgnevus 2673,08 eurot, tasutud 406,16 eurot). Seega kuulub hagi rahuldamisele 84,8% ulatuses. Kohus leiab, et kuna põhinõue on osaliselt põhjendatud ning viivisenõue on täies osas põhjendatud ning pooled ei ole nõutava põhinõude ega viivise osas kompromissi suutnud sõlmida, siis jaotab kohus nõudega seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 03.05.2013 esitas hageja menetluskulude lõpliku nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud menetluskulude eest kokku 525 eurot (sh 225 eurot riigilõiv ja 300 eurot õigusabiteenused). Kostjad ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramisele avaldusele vastu vaielnud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 04.08.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 ei ole hageja esindaja kulud suuremad kehtestatud piirmäärast. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes TsMS § 163 lg 1, 165 lg 3, § 175 ja § 405 lg 1 p 3 (lihtmenetluse otsuses määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse) jääb nõudega seotud menetluskulu 79,75 euro ulatuses hageja enda kanda ning ülejäänud hageja menetluskulud 445,25 euro ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning tuleb solidaarselt 445,25 euro ulatuses kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 2673,08 eurot. /digitaalne allkiri/ Mai Grauberg Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.