Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Harju Maakohus rahuldas 13.11.2012 määrusega TEOÜ kaebuse Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti 12.04.2012 otsusele ning tühistas kohtutäituri otsuse. Kohus jättis TEOÜ menetluskulud

kohtutäitur Katrin Velleti kanda ja puudutatud isikute VB ja LB menetluskulud nende endi kanda. Harju Maakohtu 13.11.2012 määrus jõustus 12.12.2012. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TEOÜ esitas 13.12.2012 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. TEOÜ palub oma menetluskulud määrata kindlaks järgmiselt: 1) kaebuselt tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot; 2) tasu advokaadi õigusabi eest kokku summas 1 874,9 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kokku taotleb TEOÜ menetluskulude kindlaksmääramist 1 938,81 euro suuruses summas. Menetluskulude nimekiri sisaldub käesolevas avalduses. Menetluskulusid tõendavate dokumentidena on käesolevale avaldusele lisatud riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus (lisa 1) ja Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ poolt TEOÜ-le esitatud arved (lisad 2 ja 3). Tsiviilasjaga nr 2-12-16157 seonduvad Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ arvetel märgitud kuludest järgmised töölõigud: 1) Arve nr 120984 (lisa 1): „menetlusdokumendi ettevalmistamine: kaebus kohtule kohtutäituri 12.04.2012 otsuse peale“ – 7,6h. Kulu 1 520 eurot (ilma käibemaksuta summa); 2) Arve nr 121202 (lisa 2): „dokumendiga tutvumine: kohtutäitur K. Velleti 21.05.2012 seisukoht“ – 0,2h; ja „menetlusdokumendi ettevalmistamine: Seisukoht täituri 21.05.2012 seisukoha osas“ – 4,6h. Kulu kokku summas 354,90 eurot (ilma käibemaksuta summa). TEOÜ kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses tsiviilasja nr 2-12-16157 menetlusega. Kõik kulud õigusabile olid avaldaja arvates põhjendatud ja vajalikud TEOÜ õiguste kaitseks. Riigikohtu üldine seisukoht on, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosalise õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, kuna hagita menetlustes ei lahendata üldjuhul ka keerukaid õigusküsimusi ning seetõttu on menetlusosalise vajadus kasutada professionaalset õigusabi hagimenetlusega võrreldes väiksem (vt. Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-1711 p 11 ja 3-2-1-18-11 p 19). Käesoleval juhul ei olnud aga tegemist klassikalise hagita menetlusega, millise raames ei lahendata keerulisi õigusküsimusi. Tegemist oli sisulise õigusliku vaidlusega, mille raames vajas TEOÜ oma õiguste ja huvide kaitseks advokaadist esindajat (kohtutäitur leidis, et Eesti õiguskord ei võimalda jõustunud kohtuotsust täita). Kuna ka Riigikohus on leidnud, et eelkirjeldatud seisukoht kehtib hagita menetluse puhul ainult „üldjuhul“, siis järelikult olukorras, kui hagita menetluses lahendatakse hagimenetlusega võrdselt keerukat vaidlust, on võimalik ka menetlusosalise õigusabikulude hüvitamine hagimenetlusega võrdsel määral. TEOÜ palub mõista kohtutäitur Katrin Velletilt välja oma kulud vastavalt avalduse resolutiivosas märgitule. TEOÜ palub otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtutäituri vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele Kohtutäitur ei nõustu avaldaja poolt kohtule esitatud kohtukulude suurusega õigusabi kulude osas summas 1874.90 eur. Tasu on ilmselgelt ülepaisutatud ja ei vasta teostatud tööde mahule. Samuti oleks avaldaja saanud õigusabikulude kandmist antud menetluses vältida. Avaldaja esitas kohtumenetluse käigus sama täitedokumendi teistkordselt täitmiseks teisele kohtutäiturile (Tallinna kohtutäitur Risto Sepp) ning viimane asus seda ka täitma. Kohtumenetluse pidamine

vaid tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks ei vasta ka kohtupidamise eesmärgile – avaldaja oli tekkinud vaidlusele leidnud lahenduse, mille lahendamist ta taotles kohtult kohtutäituri lõpetamise otsuse vaidlustamisel eesmärgiga jätkata lõpetatud menetlust sealt kus see pooleli jäi. Samuti ei pidanud kohtutäitur mõistlikuks vaidlustada kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtulahendit, kuna selleks puudus igasugune mõistlik vajadus – sama täitedokumendi alusel oli algatatud täitemenetlus teise kohtutäituri poolt ja avaldaja eesmärk täitedokumendi menetlemise läbiviimiseks oli täidetud. Topelt menetluse vältimiseks esitas avaldaja kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse kohtutäituri otsuse vaidlustamisel tehtud kohtulahendi tegemise järel. Samuti ei nõustu kohtutäitur avaldaja seisukohaga, et antud vaidlus oleks väljunud hagita menetluse tavapärastest raamidest ja oli õiguslikult keerukas. Avaldaja kasutas õigusabi ka täitemenetluse algatamise ja lõpetamise avalduse esitamisel, mis ei ole õiguslikult keerukas vaid põhineb rohkem mugavusel. Seega ei vasta tõele väide, et avaldaja vajas õigusabi just hagita menetluse (kohtutäituri otsuse vaidlustamisel) algatamisel ja selle menetlemisel esitatud seisukohtade kujundamiseks. Oma kohtule esitatud seisukohtade osas on avaldaja suures osas tuginenud samadele alustele, kui kohtutäiturile kaebuse lahendamisel esitatule. Kohtutäitur on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleks lähtuda TsMS § 172 lg 8, mille kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtu põhjendused Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne ning vastab TsMS § 173 lg 3 ja lg 6 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et TEOÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Avaldaja palub kohtutäiturilt välja mõista menetluskulud seoses riigilõivuga 63,91 eurot ja lepingulise esindaja kuludega 1 874,9 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu kaebuselt 63,91 eurot (tlk 28). Seega tuleb kohtutäituril tasutud riigilõiv summas 63,91 eurot avaldajale Harju Maakohtu 13.11.2012 määrusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada. Järgnevalt analüüsib kohus, millises summas tuleb avaldajale hüvitada õigusabi osutamine. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-11 p-s 20 väljendatud seisukohast peaks hagita menetluses teistelt menetlusosalistelt sissenõutavate lepingulise esindaja kulude piirmäärad TsMS § 175 lg 4 järgi kehtestama Vabariigi Valitsus. Vaatamata määruse nr 137 pealkirjale selles määruses tegelikult hagita menetluses (kus nõudeid ei esitata) teistelt menetlusosalistelt väljamõistetavaid lepingulise esindaja kulude piirmäärasid kehtestatud ei ole. Seetõttu kohaldub

kohtuväliste kulude kohta üldnormina TsMS § 172 lg 8 esimene lause, mille järgi hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kuigi esmajoones käib see säte hagita menetluse osaliste menetluse tõttu saamata jäänud sissetuleku või sõidukulude kui kohtuväliste kulude (vt TsMS § 144 p-d 2 ja 3) hüvitamise kohta (analoogselt TsMS § 162 lg 2 teisele lausele hagimenetluse kohta), on kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate kulud. Seega saab õigusabikulusid hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega. Samale seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudnud ka varem (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-10, p 14). Kuna Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu selge seisukoht on, et õigusabikulusid saab hagita menetluses hüvitada üksnes samas ulatuses tunnistajale makstava hüvitisega, ei pea kohus asjakohaseks avaldaja väidet, nagu oleks kehtiva õiguse kohaselt võimalik ka hagita menetluses menetlusosalise õigusabikulude hüvitamine hagimenetlusega võrdsel määral. Samuti ei nõustu kohus avaldaja hinnanguga, nagu olnuks menetlus tsiviilasjas nr 2-12-16157 hagita menetluse kohta sedavõrd keerukas, et see võiks õigustada menetluskulude hüvitamist hagimenetlusega võrdsel määral. Tulenevalt nimetatud Riigikohtu lahendist tuleb käesolevas asjas avaldaja esindaja kulude väljamõistmisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrusest nr 322, mille § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Menetluskulude kandmise ajal ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 § 1 kohaselt oli töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral tunnis 1,80 eurot ja kuus 290 eurot. Nähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 § 7 lg-st 3 on kohtu pädevuses määrata tunnitasu 1-10 kordse tunnipalga alammäära piires. Kohus leiab, et antud juhul oli tegemist keskmise keerukusega õigusvaidlusega, mis lahendati kirjalikus menetluses ilma edasikaebuseta. Seetõttu on põhjendatud võtta aluseks keskmise lähedane tunnitasu kordaja, mis on 6. Seega tuleb seoses hageja esindaja tasuga rakendada tunnitasu määra (6 x 1,80) = 10,8 eurot. Avalduse kohaselt oli õigusabi osutamiseks kulunud aeg kokku 12,4 tundi. Kohus leiab, et esitatud ajakulu ei ole põhjendatud seoses seisukoha ettevalmistamisega täituri 21.05.2012 seisukoha osas. Nimetatud seisukoht on sisult 1 lk pikk (tl 46-48) ja kohus ei pea mõistlikuks, et vandeadvokaadil kulub sisult 1 lk ilma lisadeta dokumendi ettevalmistamiseks 4,6 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu antud dokumendi ettevalmistamiseks (koostamiseks) ei ületa 1,5 tundi ja kohus vähendab antud toiminguga seotud kulu 3,1 tunni võrra. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ajakulu seega 9,3 tundi (12,4 - 3,1). Võttes arvesse, et avaldaja esindaja õigusabi põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 10,7 tundi, tuleb avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja esindaja menetluskulud summas (10,8 x 9,3) = 100,44 eurot. Kokku tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada 164,35 eurot, millest 63,91 eurot on riigilõiv ja 100,44 eurot esindaja kulud. TEOÜ avaldus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata 1774,46 euro ulatuses (1938,81 – 164,35). Kohus ei pea menetluskulude väljamõistmise kontekstis mõistlikuks arves nr 120984 näidatud õigusabi tunnitasu tariifi 200 eur/h (ilma käibemaksuta), kuid kuna käesolevas asjas rakenduvad esindajatasule seaduse alusel kehtestatud piirangud, puudub vajadus eraldi analüüsida õigusabi tunnitasu tariifi mõistlikkuse küsimust. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet ́il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (164,35 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.