Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2-12-16157 TMS § 2 lg 1 punkti kohaselt täidetakse TMS-i alusel nõuded, mis tulenevad muuhulgas jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas. Formaliseerituse põhimõte ei keela kohtutäituril TMS-i sätteid tõlgendada ning valida täitedokumenti täitmiseks TMS-is ettenähtud vahendite hulgast sobivad (täitedokument on selge). Jõustunud kohtuotsus, mille resolutsioon vastab täielikult nõude lahendamise aluseks olnud normile (ÄS § 167 lg 3), ei saa jääda täitmata. TMS-i II osa pealkirjale „Täitemenetlus rahaliste nõuete puhul“ ei või omistada määravat tähtsust – TMS-i II osas sisalduvast vara enampakkumise regulatsioonist (mh. TMS §-st 125) peab olema võimalik lähtuda ka neil juhtudel, kus täitedokumendist rahalist nõuet ei tulene, ent kus kohtuotsusega on ettenähtud vara müük enampakkumisel. See tagaks samaaegselt nii sissenõudja kui võlgniku õigused kohtuotsuse täitmisel. Kohtutäituri poolt osundatud „probleemid“ seoses täitemenetluse läbiviimisega on TVE hinnangul sisutud. Kohtutäitur on ka leidnud, et täitemenetluse läbiviimisel võib tekkida vastuolu ÄS § 167 lg 3 ning TMS § 108 lg 1 vahel, viidates, et enampakkumisel müümisele kuuluv osa on panditud. Avaldaja arvates niisugust vastuolu ei tekiks. ÄS § 167 lg 3 näeb ette üldise põhimõtte, millest tuleb lähtuda ÄS § 167 alusel tehtud otsuse täitmisel (enampakkumisel osa müügist saadud raha tuleb tagastada isikule, kellele osa kuulus). TMS § 108 lg 1 on ÄS § 167 lg 3 suhtes erinormiks, võimaldades pandipidajal taotleda nõude rahuldamist osa müügist saadud tulemist. Täitemenetlus toimub nii nagu igal muul juhul. Arusaamatu on ka kohtutäituri poolt tõstatatud „probleem“ seoses kohtu poolt määratud osa alghinnaga. Enampakkumise läbiviimisel on võimalik lähtuda kogu TMS-s sätestatud enampakkumise regulatsioonist, mis muuhulgas käsitleb kordusenampakkumisega seonduvat. Nii nagu muudel juhtudel, tuleb ka praegusel juhul kohtutäituril enampakkumise nurjumisel lähtuda TMS-i kordusenampakkumise reeglitest (TMS § 100). 03.11.2011 otsuses on määratud osa müügi alghind. Viide alghinnale tähendab, et määratud on hind, millega osa määratakse esimesele enampakkumisele. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et enampakkumise nurjumisel ei peaks saama osa alghinda kordusenampakkumise vähendada nii nagu TMS selle ette näeb. Vastasel korral on oht, et kohtuotsus jääb täitmata. VB ja LB arvati avaldaja osaniku hulgast välja avaldaja huvide olulise kahjustamise tõttu, mistõttu on kohtuotsuse täitmine eriliselt suure tähtsusega. Samuti näeb kohtutäitur põhjendamatult takistust seoses enda tasu arvestamisega täitemenetluse läbiviimisel. Osa enampakkumise korraldamine on muu toimingu läbiviimiseks kohtutäituri seaduse § 36 lg 1 punkti 7 mõttes, mille eest kohtutäituril on õigus saada kindlat põhitasu määra. TVE ei jaga kohtutäituri seisukohta, et nimetatud sättel on kindel vaste TMS-is sätestatud ametitoimingu näol. Selline kohtutäituri seisukoht on oletuslik. Kõnealuses sättes viidatud „muu ametitoimingute“ alla kuuluvad kõik need kohtutäituri poolt sooritatavad toimingud, mida pole nimetatud kohtutäituri seaduse § 36 lg-s 1, sh. osa müügi enampakkumise korraldamine. Asjakohatu on ka kohtutäituri soovitus nagu tuleks avaldajal esitada TsMS § 368 lg 2 alusel kohtule tuvastushagi täitedokumendi tõlgendamiseks. Kohtuotsus ei vaja tõlgendamist, otsus on selge. Kohtuotsus vastab täielikult ÄS §-le 167 ning TVE-le teadaolevalt ei ole ka VB ja LB kohtuotsuse sisu ja toime osas mingeid muid seisukohti (VB ja LB ei ole täitemenetluses mingeid vastuväiteid esitanud, põhjendatud vastuväiteid ei saaks ka olla). Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07 tehtud lahendis, et TsMS § 368 lg-s 2 ettenähtud tuvastushagi on suunatud võlgniku, mitte kohtutäituri vastu ning sissenõudja ei saa esitada tuvastushagi kohtutäituri vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Praegusel juhul on küsimus eelkõige TMS-i regulatsiooni ja ÄS § 167 sätete tõlgendamises. Tuvastusnõude esitamine siin ei aita. Puudutatud isiku I (kohtutäitur) vastuväited

2-12-16157 Kohtutäitur ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Samuti palub ta jätta selle rahuldamata ja kohtutäituri 12.04.2012 otsus muutmata. Kohtutäitur algatas täitemenetluse abikaasade VB (täiteasi nr 031/2012/573) ja LB (täiteasi nr 031/2012/574) suhtes Harju Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-25495 (täitedokument) täitmiseks VB ja LB 200 000 kr nimiväärtusega TEOÜ osa müümiseks enampakkumisel kohtuotsuses sätestatud alghinnaga 63 911.65 €. 07.03.2012 lõpetas kohtutäitur võlgnike suhtes menetluse seoses täitemenetluse põhjendamatu algatamisega. Kohtutäitur põhjendas täitemenetluse lõpetamist täitmisele esitatud täitedokumendi täitmise ebaselguse ja kohtutäituri tasu võtmise korra puudumisega. 19.03.2012 esitas sissenõudja kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis 12.04.2012 otsusega rahuldamata. Antud otsuse tühistamiseks on sissenõudja (avaldaja) pöördunud kohtusse kaebusega. Kohtutäitur ei nõustu kaebuses toodud sissenõudja põhjendustega ja jääb oma 07.03.2012 ja 12.04.2012 põhjenduste juurde. Täitedokumendis ei ole selget viidet täitekorraldusele ega selget juhist kohtutäiturile. Kohtutäitur nõustub sissenõudja seisukohaga, et Harju Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-25495 on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Kahjuks ei sätesta seadus antud täitedokumendis sätestatud õiguse realiseerimiseks vajalikku menetlust. Kohtutäituri arvates ei ole õiguspärane olukord, kus kohtuotsuse ainuke täitmise viis on täitmine täitemenetluses kohtutäituri vahendusel. Võimalik, et seadusandja ongi osanike väljaarvamisel ÄS § 167 alusel sellist täitmist silmas pidanudki kuid on ebaselge millist menetluslikku normistikku selle läbiviimisel kasutada. Samuti ei leia kohtuotsusest mingeid muid juhiseid osade enampakkumisel müümise täpsema korra kohta. Kohtutäituri arvates tekitab täitedokumendi sõnastus küsitavust üldisemalt – kas ’’müük enampakkumisel’’ tähendab automaatselt sundmenetluse läbiviimist või on siin siiski alternatiive nii võlgnikul kui õigustatud isikul. Samuti on ebaselge, kes on õigustatud väidetava täitemenetluse läbiviimise korral nõudma enampakkumise läbiviimist, kas osaühing ise või osade omanikud. Kohtutäitur viib täitemenetlust läbi täitemenetluse seadustiku kohaselt võttes täitemenetluse läbiviimise eest tasu kohtutäituri seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Täitemenetluse seadustik annab kohtutäiturile õiguse teha kahesuguseid ametitoiminguid: täita sissenõudja rahalisi nõudeid võlgniku vastu (TMS 2. osa) või viia läbi teatavaid võlgnikku kohustavaid toiminguid (TMS 3. osa). Rahaliste nõuete osas on täituril muuhulgas õigus vara arestida ja müüa. Kohtutäitur rõhutab, et ta võib seda teha vaid rahalise sissenõude pööramisel varale sissenõudja nõude rahuldamiseks vara müügist saadud raha arvel (TMS § 52 lg 1). Kuna antud juhul ei ole sissenõudjal rahalist nõuet, ei saa kohtutäitur läbi viia täitemenetlust rahalise nõude katteks. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtutäituril õigust kohtuotsust tõlgendada ja täitemenetlus läbi viia analoogselt täitemenetlusega rahaliste nõuete puhul. Sissenõudja kaebuses toodud viide TMS § 125 ei ole õige. Süstemaatilisel tõlgendamisel TMS § 125 ning eriti selle lg 2 ei sätesta iseseisvat ametitoimingu liiki kolmanda liigina rahaliste ja kohustavate nõuete täitmise kõrval, vaid täpsustab tulenevalt vara erilisest liigist osaühingu osa müümise korda rahalise nõude katteks. Enampakkumisel müüdav osaühingu osa panditud. Teatavasti enne enampakkumise tulemusena saadud raha (tulemi) jaotamist võib pandipidaja TMS § 108 lg 1 alusel esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. ÄS § 167 lg 3 teise lause järgi müügist saadud raha, millest arvatakse maha müügiks tehtud mõistlikud kulutused, tagastatakse osanikule. Kuna täitedokumendis puuduvad täpsemad juhised müügi korra ja

2-12-16157 viisi kohta, tekib vastuoluline olukord. Ühelt poolt peab kohtutäitur tegema tulemist väljamakseid vastavalt TMS § 108 lg 1 ja rahuldama pandipidaja nõude enne tulemi võlgnikule väljamaksmist, teisalt peab kohtutäitur vastavalt ÄS § 167 lg 3 arvama müügist saadud rahast maha vaid müügiks tehtud mõistlikud kulutused. Sissenõudja viitest KOS § 14 lg 6 järeldab kohtutäitur, et seadusandja on olnud teadlik analoogsest probleemist seoses korteriomandite müügiga. Kuid vara müügi korralduse osas on tehtud vaid üldine viite täitemenetluse seadustikule täitemenetluse seadustikus täiendavat täitetoimingu liiki kehtestamata. Kui ka KOS § 16 lg 6 sisalduks täpsem juhis täitmiskorralduse kohta, poleks kohtutäituri õigus kasutada KOS analoogiat. Täitedokumendi täitmise menetluse sätestab täitemenetluse seadustik (TMS § 1). Sissenõudja viite osas võimalusele viia antud täitedokumendi täitmine läbi KTS § 6 lg 1 p 4 korras, asub kohtutäitur seisukohale, et täitedokumenti ei ole võimalik tõlgendada kohtu korraldusena viia enampakkumine läbi ametliku enampakkumisena. Eelkõige selle tõttu, et kohtutäituril ei ole täitedokumendi tõlgendamise õigust. Täitedokumendist peab näha olema, millise soorituse võlgnik võlgneb (TsMS § 442 lg 5). Lisaks juhib kohtutäitur tähelepanu, et KTS § 6 lg 1 p 4 järgi tuleb ametlik enampakkumine ametitoiminguna viia läbi väljaspool täitemenetlust. Seega tuleb KTS § 6 lg 1 p 4 sõnastust mõista kitsalt enampakkumise läbiviimise tähenduses, mitte vara enampakkumisel müügi tähenduses. Kohustus viia toiming läbi väljaspool täitemenetlust välistab täitemenetluse seadustiku vara müügi sätete kohaldamise ning seega ka omandi tekkimise enampakkumise akti alusel TMS § 98 lg 1 järgi. Kohtutäitur nõustub kaebuses esitatud seisukohaga, et vara müük vähemalt täitedokumendis nimetatud alghinnaga oleks võimalik. Siiski tuleb enne selgitada, milline on osaühingu osa müümisel enampakkumisel ÄS § 167 lg 3 alusel müügi laiem täitemenetluslik raamistik. Samuti jääb ebaselgeks, kas kohtutäituril oleks õigus määrata enampakkumisel kohtuotsuses määratust väiksem alghind, kui kohtu poolt määratud alghinnaga enampakkumine nurjub. Sissenõudja viitab küll TMS § 100 lg 5, kuid viiteta enampakkumise läbiviimise täitekorraldusele on täitedokumendis sätestatud alghinda võimalik käsitleda imperatiivse korraldusena. Kohtuotsuses peaks olema kirjas, millises korras tuleb osaühingu osa müüa ning kas kohtutäituril on õigus vara ümber hinnata, kui enampakkumine nurjub. Kohtutäituri eelnevat seisukohta, et ilma kohtu juhisteta ei ole kohtutäituril võimalik täitedokumenti täita, kuna täitemenetluse seadustik ei reguleeri täitetoimingut, mille aluse oleks võimalik täita osaühingu osa enampakkumisel võõrandamise nõuet kinnitab see, et kohtutäituri seaduses pole ette nähtud tasu sellise toimingu läbiviimise eest. Sissenõudja viitab KTS § 36 („Kindla põhitasu määraga täitetoimingud“) lg 1 p 7 („muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine“). Kohtutäitur leiab, et nimetatud sättel on kindel vaste täitemenetluse seadustikus kehtestatud täitetoimingu näol. Selleks on TMS 182 sätestatud täitemenetlus asendatava toimingu tegemiseks, TMS § 183 sätestatud täitemenetlus asendamatu täitetoimingu tegemiseks ning TMS § 184 sätestatud tahteavalduse tegemisele kohustava kohtuotsuse täitmine. Sissenõudjal on õigus, et KTS § 45 võimaldab enampakkumise korraldamise läbiviimise ja tulemi jaotamise nõuda ka lisatasu kuni 3% vara müügihinnast, kuid KTS § 43 lg 1 sätestatu kohaselt vaid siis, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Kohtutäitur leiab, et osaühingu osa enampakkumisel võõrandamine ei ole keerukam või kulukam võrreldes kohtutäituri poolt läbi viidava muu vara enampakkumistega. ÄS § 167 lg 3 sätestab, et osaniku väljaarvamisel müüakse osaniku osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Sellega annab seadus kohtule osaühingu osa müümise korra sätestamisel laiad volitused. Kohtutäitur nõustub sisenõudja seisukohaga, et osa müügi läbi viimata jätmisega jääb õiguslik olukord ebaselgeks. Kohtutäitur soovitab kaaluda TsMS § 368 lg 2 sätestatud hagi esitamist. Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise

2-12-16157 poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohtutäituri otsuse peale esitatud hagita menetluses poleks kohutul piisavalt volitusi täitedokumendi selgitamiseks. Puudutatud isikud II ja III (võlgnikud) seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukohaga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 12.04.2012 otsusele tuleb rahuldada. Täitemenetluse seadustiku TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. 12.04.2012 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avalduse täitemenetluse algatamiseks esitas kohtutäiturile 18.01.2012 avaldaja märkides avaldusse, et palub täitmisele pöörata TMS § 2 lg 1 alusel Harju Maakohtu 3.11.2011 otsuse tsiviilasjas nr 2-11-25495 ning müüa võlgnike 200 000 kroonise nimiväärtusega avaldaja osa enampakkumisel. Täitmisavaldusse on avaldaja märkinud võlgnikeks VB ja LB(lk 8-10). Kooskõlas TMS § 2 lg 1 punktiga 1 on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Täitedokumendiks oleva kohtuotsusega (lk 11-15, 16-17) rahuldati OÜ I , OÜ C ja TEOÜ hagi VB ja LB vastu TE Osaühingust väljaarvamiseks. Kohus määras kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra. Selleks määras kohus kostjatele (VB ja LB) kuuluva osa müümise enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. 07.03.2012 otsusega (lk 18-20) lõpetas kohtutäitur täitemenetluse VB ja LB suhtes täitemenetluse põhjendamatu alustamise motiivil. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse (lk 21-23) tema täitemenetluse lõpetamise otsuse peale. Avaldaja kaebus sisaldab samu seisukohtu, mis on esitatud avaldaja poolt kohtule esitatud kaebuses. 12.04.2012 otsusega (lk 24-27) jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist alljärgnevate asjaoludega: 1) täitedokumendis ei ole selget viidet täitekorraldusele ega selget juhist kohtutäiturile; 2) tegemist ei ole rahalise nõudega; formaliseerituse printsiibist lähtudes ei ole kohtutäituril õigust kohtuotsust tõlgendada ja täitemenetlust läbi viia analoogselt täitemenetlusega rahaliste nõuete puhul, sissenõudja viide TMS §-le 125 ei ole õige; 3) enampakkumisel müüdav osa on panditud, TMS § 108 lg 1 alusel on pandipidajal õigus esitada avaldus oma nõude eelisjärjekorras rahuldamiseks sõltumata nõude sissenõutavaks

2-12-16157 muutumisest, kohtuotsuses täpsemata juhiste puudumise tõttu tekib vastuoluline olukord (TMS § 108 lg 1 ja ÄS § 167 lg 3); 4) kohtutäitur ei nõustu avaldaja viitega KTS §6 lg 1 p-le 4 viia enampakkumine läbi ametliku enampakkumisena, sest kohtutäituril ei ole õigust täitedokumenti tõlgendada. Vastavalt TsMS § 445 võib kohus kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja tähtaja. Täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1) olevas 03.11.2010 kohtuotsuses (lk 11-15) on kohus seda teinud märkides, et kostjatele kuuluv osa tuleb müüa enampakkumisel alghinnaga 63 911,65 eurot. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse TMS § 48 p 7 alusel. TMS § 48 p 7 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse juhul, kui täitemenetlus alustati põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Nõue peab olema selge ja üheselt mõistetav, et täitemenetlust läbi viia. See tähendab, et täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda menetluse pooled, täitmise sisu ja ulatus. Kohtutäituri jaoks peab olema selge nõude sisu. Kohtutäitur saab lähtuda täitedokumendis kirjapandust. Käesolevas täitemenetluses täitmisel oleva täitedokumendi puhul on kõik need tingimused täidetud. TMS § 23 lg 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks olev kohtuotsus nägi ette võlgnike 200 000 kroonise nimiväärtusega avaldaja osa enampakkumisel müümise selle tõttu, et puudutatud isikud II ja III (täitemenetluse võlgnikud) arvati välja avaldaja osanike hulgast. ÄS § 167 lg 3 alusel müüakse osaniku väljaarvamisel tema osa avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Käesoleval juhul määras kohus kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et osa müüakse enampakkumisel. TMS § 125 reguleerib sissenõude pööramist osaühingu osale. Viidatud paragrahvi lg 2 järgi müüb kohtutäitur osaühingu osa vallasasjadele sissenõude pööramise sätete kohaselt. TMS § 125 lõikest 3 tuleneb, et kohtutäitur müüb osa enampakkumisel. Seega reguleerib TMS § 125 üheselt, kuidas kohtutäitur peab vaidlusalust täitedokumenti täitma. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb avaldaja kaebus rahuldada. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1, § 173 lg 1 tuleb avaldaja menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on avaldajal õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule. Puudutatud isikute II ja III võimalikud menetluskulud jätab kohus nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.