Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik
Kohtuasi
Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Vladimir Beljakovi ja Ljudmilla Beljakova vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2011/3011
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-240
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tehnovõrkude Ehituse OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719), esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt Kostja Vladimir Beljakov
Asja läbivaatamise kuupäev
7. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-240 osas, milles ringkonnakohus ei jätnud läbi vaatamata Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Ljudmilla Beljakova vastu. Teha selles osas uus otsus, millega jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Ljudmilla Beljakova vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2011/3011 läbi vaatamata.
2.Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-240 muutmata.
3.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
4.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta hageja kanda.
1.Tehnovõrkude Ehituse OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2012 Harju Maakohtule Vladimir Beljakovi ja Ljudmilla Beljakova (kostjad) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 031/2011/3011
sundtäitmise lubamatuks.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas V. Beljakov 2010. a suvel Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada hagejat esitama talle kui osanikule osaühingut puudutavaid dokumente. Harju Maakohus rahuldas 1. detsembril 2010 tehtud kohtumäärusega avalduse osaliselt ning kohustas hagejat esitama V. Beljakovile hageja pangakontode väljavõtted. Kohtumäärus jõustus 9. mail 2011. V. Beljakov pöördus kohtutäituri poole, kes alustas hageja vastu täitemenetlust (031/2011/3011). Harju Maakohus tegi 3. novembril 2011 kohtuotsuse, millega arvas kostjad (hageja osa kuulus kostjatele ühisvarana) äriseadustiku (ÄS) § 167 alusel hageja huvide olulise kahjustamise tõttu hageja osanike hulgast välja. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 8. detsembril 2011. Vaatamata asjaolule, et kostjad on hageja osanike hulgast välja arvatud ega ole seetõttu enam nendeks seadusjärgseteks õigustatud isikuteks, kellele võib hageja juhatus osaühingut puudutavat teavet anda, ei ole V. Beljakov nõustunud täitemenetlust lõpetama, kuigi kostjate staatuse muutumise ning
1.detsembri 2011. a kohtumääruse täitmise võimatuse on kaasa toonud kostjate enda õigusvastane tegevus. Hageja on seisukohal, et Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a kohtuotsus kõrvaldab 1. detsembri 2010. a kohtumääruse täidetavuse. Alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleneb ÄS §-s 166 sätestatud keelust väljastada osaühingut puudutavat teavet ja dokumente isikutele, kes ei ole osaühingu osanikuks. Kohtumääruse täitmine oleks viidatud äriseadustiku sättega vastuolus ning täites kohtumäärust ajal, kui on jõustunud kohtuotsus, millega arvati kostjad osaühingu osanike hulgast välja, rikuks hageja juhatus seadust. Kohtumäärus, mille täidetavuse kõrvaldamist hageja taotleb, põhines eeldusel, et kostjad on hageja osanikeks.
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a otsusest tulenevalt on kostjad hageja osanike hulgast välja arvatud, kuid see peab toimuma kohtuotsuse täitmise kaudu, s.t pärast seda, kui kostjate ühisomandisse kuuluvad osad on ära müüdud alghinnaga 63 911 eurot 65 senti. Enampakkumist ei ole toimunud.
4.Harju Maakohus rahuldas 21. septembri 2012. a otsusega hagi ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 031/2011/3011. Menetluskulud jäid kostjate kanda. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 148 lg 5 sätestab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. Kostjatel oli õigus osanikena saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega kuni Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a kohtuotsuse jõustumiseni 8. detsembril 2011. Osaühingu osanik ei saa teostada teabeõigust olukorras, kus ta on osaühingu osanike hulgast välja arvatud ning seda ka tuginedes jõustunud kohtumäärusele osaühingult teabe saamiseks. Hageja selgitas 12. septembri 2012. a kohtuistungil, et on esitanud kohtutäiturile avalduse Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a kohtuotsuse täitmiseks, kuid kohtutäitur on otsuse täitmisest
keeldunud ning hageja on kohtutäituri otsuse kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-16157). Harju Maakohus on otsustanud arvata kostjad hageja osanike hulgast välja ning määranud täitmise korrana kostjatele kuuluva osa enampakkumisel müümise alghinnaga 63 911 eurot 65 senti. Kostjad leidsid kohtuistungil, et seni, kuni ei ole neile kuuluvad osad võõrandatud, on neil ÄS § 166 lg-st 1 tulenev õigus teavet saada. Hageja on seisukohal, et teabe saamise õigus on osaniku sekundaarne õigus. Kohus nõustub hagejaga, et osaniku teabeõigus on sekundaarne õigus, mida osanik saab kasutada mingi muu osaniku seadusest tuleneva õiguse realiseerimiseks. Praegusel juhul on kostjad osaühingust 8. detsembril 2011 jõustunud kohtuotsusega välja arvatud ning neil ei ole õigust teostada osanike õigusi. Maakohus nõustus hagejaga, et ÄS §-st 166 tuleneva osaniku teabeõiguse mõte ei ole ÄS § 167 alusel osaühingust väljaarvamisel väljaarvatud osanikule teabe andmine. Nimetatud õigust ei ole kostjatel ka tagasiulatuvalt. Kostjatele ei anna äriühingu dokumentidega tutvumise õigust ka asjaolu, et V. Beljakov on äriregistris praeguseni sissekantud osanikuna. Äriregistri teabel ei ole õiguslikku tähendust osade kuuluvuse osas ka siis, kui see on kajastatud äriregistri infosüsteemis. Osaniku teabeõiguse piiramine olukorras, kus osanik on osaühingust välja arvatud, ei riku kostjate põhiõigust saada omandi võõrandamise eest kohest hüvitist. 3. novembri 2011. a kohtuotsuses on ette nähtud otsuse täitmise kord enampakkumise teel. Hageja on pöördunud otsuse täitmiseks kohtutäituri poole.
5.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid otsuse tühistada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus rikkus menetlusnorme ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. mai 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-t 1. Nimetatu kohaselt võib kohus võlgniku hagi alusel tunnistada lubamatuks kohtulahendi sundtäitmise eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. See, et pärast sundtäitmisel oleva kohtulahendi tegemist, millega kohustati hagejat esitama V. Beljakovile pangakontode väljavõtted, on kostjad jõustunud kohtuotsuse kohaselt hageja osanike hulgast välja arvatud, ei kujuta endast eelneva kohtulahendi täitmist või ajatamist või muud TMS § 221 lg-st 1 tulenevat asjaolu, mis annaks alust nõuda kohtumääruse täidetavuse kõrvaldamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu. Tuginedes üksnes hilisemale kohtulahendile kostjate osanike hulgast väljaarvamise kohta, soovib hageja sellega vaidlustada täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu, mis aga TMS § 221 lg 1 viimase lause kohaselt on lubamatu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta muutmata maakohtu otsus ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kaebuse järgi kohaldas ringkonnakohus valesti TMS § 221 lg-t 1. Selles lõikes nimetatud loetelu on näitlik ja lahtine. Hagiga esitatavad vastuväited on TMS § 221 lg 2 järgi kohtulahendi korral lubatud siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Praegusel juhul on pärast Harju Maakohtu määruse tegemist teabe andmise kohta toimunud õigusmuudatus – kostjad on osanike hulgast välja arvatud. Varasem täitedokument põhines eeldusel, et kostjad on osanikud. Hagejal ei ole muid õiguskaitsevahendeid. Ringkonnakohus jättis ÄS § 166 ebaõigesti kohaldamata. Osaniku teabeõigust ei ole ringkonnakohus otsuses üldse käsitlenud. Kaebuses märkis hageja ka seda, et kohtutäitur müüs osa enampakkumisel 5. veebruaril 2013.
8.Kostja V. Beljakov palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kostja märgib, et on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse enampakkumisel ega ole osa eest ÄS § 167 lg 3 järgi tasu saanud. L. Beljakova ei ole nõuetekohast vastust esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 3 alusel tühistada osas, milles ringkonnakohus ei jätnud läbi vaatamata Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Ljudmilla Beljakova vastu. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega jätta Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Ljudmilla Beljakova vastu läbi vaatamata. Ülejäänud osas jääb ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-240 muutmata. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Tsiviilasjas tuleb vastata õiguslikule küsimusele, kas ainuüksi osaniku väljaarvamine osaühingust jõustunud kohtulahendiga välistab äriseadustikus ja muudes õigusaktides sätestatud osaniku õiguste kasutamise (ja kohustuste täitmise), sh eelkõige varasema kohtulahendiga tunnustatud õiguse saada osaühingult infot osaühingu tegevuse kohta.
11.ÄS § 148 lg 5 kohaselt annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikel õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õiguse võib osanik sama paragrahvi lg 3 järgi maksma panna kohtus, kui juhatus teabe andmisest keeldub. Seega annab ÄS § 148 lg 5 kohaselt osanikule õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused osa omamine. Sama sätestab nt ÄS § 226 aktsionäri korral, kellele annab sarnased õigused aktsia omamine.
12.Praeguses tsiviilasjas ei vaidle pooled selle üle, et Harju Maakohtu 1. detsembril 2010 tsiviilasjas tehtud määruse (millega rahuldati osaliselt V. Beljakovi avaldus hagejalt teabe saamiseks) jõustumise
hetkel, 9. mail 2011 oli V. Beljakov hageja osanik. Kolleegium märgib, et tsiviilasja õige lahendamise jaoks on oluline see, millise perioodi kohta kohustas Harju Maakohus hagejat V. Beljakovile teavet andma. Harju Maakohutu 1. detsembri 2010. a määruse kohaselt kohustas kohus hagejat esitama hageja pangakontode väljavõtted 31. maist 2007 kuni 30. maini 2010. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud ajal oli V. Beljakov hageja osanik. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et pärast Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a määruse jõustumist toimunud muudatus (kostjate väljaarvamine hageja osanike hulgast) ei ole oluline. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku. Seda keelab TMS § 221 lg 1 viimane lause, nagu õigesti märkis ringkonnakohus. Kostjate väljaarvamise hetkeks (Harju Maakohtu sellekohane otsus jõustus 8. detsembril 2011) oli hagejal juba tekkinud jõustunud kohustus anda V. Beljakovile kui osanikule teavet 2007−2010 perioodi toimingute kohta, mis tehti osanikuks olemise ajal. Kuna hageja kohtumäärust vabatahtlikult ei täitnud, pöördus V. Beljakov kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust. Täitemenetlus ei ole eespool esitatud põhjusel muutunud lubamatuks seetõttu, et kostja on hageja osanike hulgast välja arvatud. Täiendavalt märgib kolleegium, et võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1014 ja 1015 annavad õigustatud huvi omavale isikule viidatud sätetes täpsustatud tingimustel õiguse nõuda valdajalt asja ettenäitamist või dokumendiga tutvumist, vt nende nõuete kohta täpsemalt Riigikohtu 17. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 tehtud otsuse p-d 11−15. Kui isikul (kes ei pruugi olla enam osaühingu osanik) ei ole õigust saada teavet ÄS § 166 alusel, võib tal selline õigus olla VÕS §-de 1014 või 1015 alusel. Põhistada tuleb õigustatud huvi ja täidetud peavad olema muud viidatud paragrahvides nimetatud tingimused.
13.Kolleegium peab vajalikuks lisada, et teistsugune võiks õiguslik olukord olla siis, kui varasema kohtulahendiga oleks osanikule antud n-ö tulevikku suunatud õigus (nt igal kohtulahendile järgneval aastal tutvuda osaühingu tegevust puudutavate mitteavalike dokumentidega vms). Ka sellisel juhul ei oleks osaniku seadusest ja kohtulahendist tulenevate õiguste lõppemise hetkeks mitte osaniku osaühingust väljaarvamise aeg (sellekohase kohtulahendi jõustumise aeg). ÄS § 167 lg 3 näeb osanikule osaühingust väljaarvamisel ette hüvitise, mis saadakse osa müümisel avalikul enampakkumisel või kohtu määratud muul viisil. Lähtudes põhimõttest, et osa omamise eest peab osanik saama osaühingust väljaarvamisel kompensatsiooni, tuleb osanik lugeda osaühingust väljaarvatuks alles hetkest, mil ta on kätte saanud osaühingu osa müügist saadud summa. Seejuures ei ole osaühingust väljaarvatuks lugemisel oluline osa müügist saadud summa suurus, sellega mittenõustumisel võib osanik kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Selguse huvides võiksid kohtud praeguses punktis kirjeldatud juhtudel kohtulahendis märkida, et osanik loetakse osaühingust välja arvatuks osa müügisumma saamisel.
14.Kolleegium märgib, et kohtud on ebaõigesti menetlenud hageja nõuet L. Beljakova vastu.
Kohtulahendite infosüsteemi ja toimiku andmete kohaselt esitas hagejalt teabe saamise avalduse ainult V. Beljakov (vt toimiku I kd, tl 7). L. Beljakova selles kohtumenetluses ei osalenud. Toimikus oleva täitmisteate kohaselt esitas avalduse kohtutäiturile samuti vaid V. Beljakov (I kd, tl 10). Riigikohus on 4. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 tehtud määruse p-s 16 asunud seisukohale, et ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Seega on V. Beljakov teostanud talle osa omamisest tulenevat teabe saamise õigust kohtu- ja täitemenetluses menetluslikult lubataval viisil. L. Beljakova ei ole taotlenud kohtutäiturilt täitemenetluse korraldamist, tema kasuks ei ole tehtud ka ÄS § 166 alusel infot andma kohustavat kohtulahendit. Seetõttu ei saa L. Beljakova olla kohaseks kostjaks menetluses, milles nõutakse infot andma kohustava kohtulahendi täitmist. L. Beljakova vastu esitatud hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel seetõttu läbi vaatamata.
15.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes tuleb jätta TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
16.Kuna kolleegium jätab hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.